Kreeka- õppematerjal eksamiks (1)

16
Vana-Kreeka. Hellenism
Kreeta -Mükeene kultuur
1. Lugege tähelepanelikult allikaid . Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele .
Allikas A
III – II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos , Phaistos ja Mallia – kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise ) tsivilisatsiooni nime all. /…/ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria- Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke – nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest).
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas B
Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja – nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased . /…/ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /…/ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas C
Arhitektuuriliselt olid Kreeta saare lossid üksteisele sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt bürokraatlikule kontrollile andami varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid . Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad . Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /…/ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /…/ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse – lineaarkiri B on põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas D
XVII -XVI sajandist eKr pärinevad Mükeene ülikute rikkalike hauapanuste hulgas oli hulgaliselt võõramaist päritolu luksusesemeid – sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske – mis ei jäta kahtlust toonaste ülikute tihedatest sidemetest Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis-Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud näitavad, et neil sajanditel Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /…/ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /…/ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /…/ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus – siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Küsimused:
1) Mille poolest erineb Kreeta saare Minose kultuur Mandri-Kreeka Mükeene kultuurist?
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
c) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
d) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
e) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
2) Mille poolest sarnanevad Kreeta saare Minose kultuur ja Mükeene kultuur? Nimeta kolm.
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
c) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
NB! Võib võtta aluseks varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused. (Õpik 1998 lk 11-12; Õpik 2006 lk 25) – seda eelkõige tuginedes õpitud materjalile, mitte allikale.
3) Millised tõendid viitavad Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonide läbikäimisele Lähis-Ida tsivilisatsiooni-dega (ka Egiptusega).
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
c) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
d) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
e) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
f) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
4) Esita viited asjaolule, et minoiline kultuur avaldas mõju Mükeene tsivilisatsioonile.
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
c) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
d) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
5) Millisega tagati andamite varumine Kreeta saarel?
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….6) Milline oli minoilise kultuuri naiste positsioon ühiskonnas? Põhjendage oma seisukohta.
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
2. Täida võrdlev tabel Minose kultuuri ja Mükeene kultuuri kohta. Vaata ka Helle Ruusmaa TV lk 45.
Minoiline ehk Minose kultuur
Mükeene kultuur
Kultuur sai nimetuse Mandri-Kreekas paikneva Mükeene linn järgi.
Kultuuri kandjateks olid kreeklaste esivanemad ahhailased.
Kreetalased kasutasid lineaarkirja A, mida pole teadlased veel dešifeerinud.
Lossid olid majandus- ja kultuurikeskused.
Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid.
Linnatsivilisatsioon
Freskodel domineeris sõjatemaatika
On oletatud, et losside eesotsas seisid preesterkuningad.
Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused.
Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, härjakultus.
Agamemnoni kuldmask.
Mõjud Lähis-Ida kultuuridelt: mitmed idamaised luksusesemed, tina eksport .
Egeuse tsivilisatsiooni langus ja „tume ajajärk“
1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele.
Allikas A
Kreeka kangelaspärimuse kohaselt vallutasid kreeklased Trooja pärast kümneaastast piiramist Mükeene kuninga Agamemnoni juhtimisel (Jaak Kangilaski paigutab selle sündmuse aastatesse 1194 .-1184. eKr – Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, lk 49, autor). Arheoloogia osutab, et Trooja purunes koguni kahel korral – XIII sajandi keskpaiku ja XII sajandi algul – kuid paradoksaalsel kombel pole kumbagi purustust lihtne sobitada kreeklaste väidetava sõjaretkega. Esimesel korral oli häving tõenäoliselt tingitud maavärinast ja teisel korral langes see aega, mil Kreeka losse endid tabas ootamatu katastroof. Nii pole Trooja sõja ajaloolisust võimalik tõestada.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas B
Egeuse tsivilisatsiooni langus on osa 1200. aasta eKr paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahel, mis ajalookirjanduses on tuntud „mererahvaste sissetungi“ nime all (Egiptuse kuninga Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu . /…/ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /…/ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas C
XII-XI sajandi katastroofilaine tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: lossid jäeti maha, lineaarkiri kadus käibelt (ainult Küprosel püsis see veel sajandeid ), elanikkonna arvukus ja ühiskonna sotsiaalne kihistatus vähenes drastiliselt. /…/ Kui Mükeene perioodil olid Kreeka lossid oma materiaalselt kultuurid täiesti võrreldavad Süüria ja Palestiina keskustega, siis nüüd oli vahe tohutu. /…/ Samas hakati Kreekas, nagu mujalgi Vahemere idaosas, XI sajandist üha enam kasutama rauda. Otsustavat mõju ühiskonna arengule raua kasutuselevõtul aga esialgu ei ilmnenud. /…/ Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama rahvaga – kreeklaste ehk hellenite – poolt. Veidi hilisemates eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /…/ On põhjust arvata, et „tumedal ajajärgul“ leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid .
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas D
Mükeene kultuuri segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule. See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. /…/ „Tumedal ajajärgul“ langes Kreeka sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele.
Mait Kõiv. Inimene, ühiskond, kultuur. 1998: 101; 2006: 86
Küsimused:
1) Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige nii Egeuse kultuur kui alaperioodid.
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
2) On väidetud, et Mükeene kuningas Agamemnon hävitas kümneaastases sõjas Trooja. Kas jagate antud seisukohta. Põhjendage oma seisukohta.
a) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
b) …………………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
NB! Vaata õpikust 2006 lk 93-94.
3) Tabelis on esitatud varajastele kõrgkultuuridele ehk varajastele tsivilisatsioonidele omased tunnused. Analüüsi allikate põhjal nimetatud tunnuseid „tumedal perioodil“ Kreekas ning täida tabeli teine pool.
Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused
„Tume ajajärk“ Kreekas
Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele.
Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna varanduslik kihistumine .
Neis tsivilisatsioonides oli kujunenud riiklus.
Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri.
Kiri lõi eeldused mitmesuguseks vaimseks tegevuseks. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur ka selle kitsamas tähenduses – arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teater.
4) Miks nimetatakse perioodi u 1100 -800 eKr Kreeka ajaloos „tumedaks ajajärguks“?
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
5) Millist tumeda ajajärgu saavutust tänapäeval hinnatakse? Millel rahval on selles vallas erilisi teeneid 
………………………………………………………………………………………………………………
6) Esitage näiteid Egeuse kultuurist järgmistes valdkondades:
Religioon : ………………………………………………………………………………………………….
Arhitektuur: ………………………………………………………………………………………………..
Skulptuur : ………………………………………………………………………………………………….
7) Millist Egeuse kultuuri pärandit peate kõige väärtuslikumaks? Põhjendage.
Egeuse kultuuri pärand: ……………………………………………………………………………………
Põhjendus: ………………………………………………………………………………………………….
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioon
Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud.
Sellest tulenevalt oli …

• Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuks riikideks jagunenud. Seega peitusid polisliku süsteemi (ja kogu Kreekat hõlmava ühtse riigi puudumise) juured osalt maa geograafilises eripäras;
  
• peamine ühendustee meri. Meritsi suheldi omavahel ja oldi varajasest peale tihendas ühenduses naabermaadega. Kreeklased tegelesid kaubandusega (juba Egeuse kultuuri perioodil luksusesemed, tina, kuld Vahemere idarannikult) ja lõid foiniiklaste eeskujul oma alfabeedi;
  
• Kreeka tsivilisatsioon Lähis-Ida kultuuri mõjude kandja Vahemere läänerannikule. Foiniikia tähestikust lähtub alfabeet , millest omakorda tulenesid ladina ja slaavi tähestik.
  
• põlluharimiseks sobiva maa nappus põhjuseks, miks Kreekast ka massiliselt välja rännati. Näiteks 8. sajandil eKr alanud suur kolonisatsioon , mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Esimene koloonia Sitsiilias - u. 734 eKr (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena). Samuti oli kreeklaste huvi võõraste maade vastu osalt tingitud vajadusest metalli, eriti raua järele.
  

Arhailine periood ja kolonisatsioon
1. Tabelis on esitatud varajastele kõrgkultuuridele ehk varajastele tsivilisatsioonidele omased tunnused. Täienda tabeli parempoolset veergu lähtudes kõrgkultuurile omastest saavutuses/tunnustest Kreekas arhailisel perioodil.
Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused
Arhailise ajajärgu Kreeka
Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele.
Viljelusmajandus jätkus. Kuna aga elanikkond kasvas ning põlluharimiseks sobilikku maad nappis algas väljaränne. Ka kolooniates tegeleti viljelusmajandusega.
Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna varanduslik kihistumine.
Kerkis esile rikas ja mõjukam ülemkiht – aristokraatia. Rikastumine merekaubanduse läbi.
Neis tsivilisatsioonides oli kujunenud riiklus.
8. sajandil eKr hakkasid kujunema linnriigid ehk polised .
Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri.
On kindel, et 8. sajandi keskpaiku eKr kasutasid kreeklased juba tähestikku, ja võib arvata, et see võeti kasutusele vähemalt pool sajandit varem. Seejuures ei kopeerinud kreeklased foiniikia tähestikku mehaaniliselt, vaid muutsid 22 konsonantmärgist osa vokaalideks ja lisasid omalt poolt veel mõned tähed.
Kiri lõi eeldused mitmesuguseks vaimseks tegevuseks. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur ka selle kitsamas tähenduses – arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teater.
Oskus foiniikia tähestikku enda tarbeks täiendada. 7. sajand eKr sai alguse monumentaalskulptuur (Egiptuse eeskuju – kuros , kore). 776. eKr olümpiamängud.
2. Millised kultuurilised saavutused on iseloomulikud järgmistes valdkondades arhailise perioodi Kreekale. Põhjendage enda poolt nimetatud saavutuste olulisust/tähtsust.
Kirjandus: ……………………………………………………………………………………………………
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Riiklus: ………………………………………………………………………………………………………
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Metallide töötlemine: ……………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Sport : ………………………………………………………………………………………………………...
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Religioon: ……...…………………………………………………………………………………………..
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Teadus/filosoofia: ………………………………………………………………………………………...
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Teater: ……………………………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Mütoloogia: ………………………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Arhitektuur: ………………………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Maalikunst: ………………………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
Matemaatikas: ……………………………………………………………………………………………….
Põhjendus: …………………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………………..
3. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele.
Allikas A
Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas B
Kohalike elanike jaoks olid kreeklased üldjuhul vallutajad. Teatud määral sõltusid suhted kreeklaste konkreetsetest eesmärkidest ja kolonistide ning kohalike jõudude vahekorrast. Seal, kuhu kreeklased olid saabunud peamiselt kauplemise eesmärgil, vajasid nad häid suhteid kohaliku ülikkonnaga. Kuid enamuse kolooniate puhul olid uusasukad huvitatud eeskätt põllumaast, mis oli tavaliselt kohalike valduses ja tuli neilt ära võtta. Koloonia algaegadel, kui kreeklasi oli veel vähe ja polnud piisavat jõudu ega tungivat vajadust suurte maavalduste järgi, tuli otsida kohalikega kokkulepet. Kuid uusasukate lisandudes aeti kohalikud jõuga minema või orjastati: mitmetes kolooniates – teiste seas Sürakuusas – sunniti osa kohalikest elanikest orjadena kreeklaste põlde harima .
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas C
Massilise kolonisatsiooni põhjust tuleb otsida Kreeka emamaa suhtelisest ülerahvastatusest, millel kasuks räägib arheoloogiliseltki tuvastatava elanikkonna kasv VIII sajandil. Oma osa mängisid tõenäoliselt ka Kreeka kogukondade sisemised vastuolud, eriti ülikute vahel. Hilisematest allikatest tuntud lood kolooniate asutamistest räägivad sageli ikaldustest ja näljast kodumaal, samuti koloonia asutamisest kas kuriteos süüdistatu juhtimisel või sisevõitluses alla jäänud kogukonnaliikmete poolt. Enamuse lugude järgi küsisid väljarändajad eelnevalt nõu Delphi oraaklitelt, mis sobib arheoloogia andmetega Delhi üle-Kreekalise tähtsuse tõusust just VIII sajandi teisel poolel.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Küsimused:
1) Miks tekkisid Vana-Kreeka kolooniad?
a) .....................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
c) .....................................................................................................................................................................
d) .....................................................................................................................................................................
e) .....................................................................................................................................................................
2) Millised olid kolooniate tekkimise tagajärjed?
a) .....................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
c) .....................................................................................................................................................................
d) .....................................................................................................................................................................
e) .....................................................................................................................................................................
f) .....................................................................................................................................................................
3) Millest lähtuvalt tundsid hellenid ühtekuuluvust?
a) .....................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
c) .....................................................................................................................................................................
d) .....................................................................................................................................................................
4. Milline tähtsus on Kreeka-Pärsia sõjal Kreeka ajaloos? Põhjendage oma valikut.
a) .....................................................................................................................................................................
Põhjendus: .......................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
Põhjendus: .......................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................................
Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond , eluolu
1. Võrdlev tabel Ateena ja Sparta linnriikide kohta
Ateena
Sparta
Kesk-Kreeka
Lõuna-Kreeka, Peloponnesose ps
Atika maakond
Lakoonika maakond, 8. sajandil eKr alistati naabermaakond Messeenia
„keskus” Ateena
„keskus” neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid
Pikad müürid
Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata
Ateenlased olid joonlased
Spartalased olid doorlased
Kodanikukonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid , kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes.
Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. Perioigid – vabad andamikohuslased (teenisid ka sõjaväes) ja heloodid – orjad.
Delose mereliit 478/477 eKr.
Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit – Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta)
Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda.
Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda
Ühiskonnakorraldus alguses aristokraatlik (arhailisel perioodil), hiljem demokraatlik. 594 eKr Soloni seadused. Kleisthenese reform 507 eKr, mis ateenlaste hinnangul pani aluse nende demokraatlikule korrale, sest asendas rahvakoosoleku suguvõsajärgse ülesehitusega territoriaalsega, seega nõrgenes sugukonna mõju. Ta rajas ka killukohtu ehk ostrakismi.
Ühiskonnakorraldus - nn Lykurgose kord. Pärimuse järgi olevat too elanud juba enne Messeenia valutamist.
Klassikaline demokraatia: regulaarne rahvakoosolek. Õpik 2006: 107.
Aristokraatlik: kaks eri suguvõsadest pärit kuningat; geruusia, 5 efoori
Orjanduslik nagu ka Sparta.
Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina.
7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses.
Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved .
7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees.
Tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis - ja käsitööalase ettevalmistusega.
Tüdrukud tegid Spartas läbi ühiskondliku kasvatuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem (kuna mehed eemal, siis naised kodus peremehed ). Mitteabiellumine vääritu, kuid kodus palju eemal.
Türann Pesistratos (546-527 eKr)
Türanne esile ei kerki.
Demokraatlik Ateena meelitas kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos , Sophokles, Aischylos
Domineerivad riigi huvid ning seetõttu ka pole kaunite kunstide silmapaistvaid viljelejaid.
2. Mille poolest erines Idamaade despootlik ja Vana-Kreeka orjanduslik ühiskond?
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
3. Too kreeka abielu kohta neli iseloomulikku joont.

• ………………………………………………………………………………………………………
  
• ………………………………………………………………………………………………………
  
• ………………………………………………………………………………………………………
  
• ………………………………………………………………………………………………………
  

4. Mis tingis homoseksuaalse armastuse kreeka meeste hulgas?
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
5. Kellele kuulusid Kreeka linnriigis kodanikuõigused? Kes olid kodanikuõigustest ilma jäätud?
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
6. Too Kreeka türanniale kaks iseloomulikku joont

• ………………………………………………………………………………………………………
  
• ………………………………………………………………………………………………………
  

7. Mille poolest erinesid Ateena ja Sparta kasvatussüsteemid/ haridus ? ……………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
8. Millist sündmust loevad kreeklased oma ajaarvamise alguseks? …………..……………………………
9. Milline oli kreeklaste nägemus surmajärgsusest? ………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
10. Religioon.

• Kreeka jumalad on antropomorfsed ehk inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult;
  
• Kreeka pühamu keskpunkt oli altar ;
  
• Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel;
  
• Tähtsaim rituaal oli vereohver;
  
• Usupidustused, millest võisid teatud juhtudel lisaks meestele osa võtta ka naised ja orjad.
  

Kreeka kultuur: mütoloogia, eepose, filosoofia ( Sokrates , Platon , Aristoteles ), ajalookirjutus , arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon.
1. Täida lüngad Trooja sõja kohta. NB! Eksamitöös lünktekste pole.
Legend jutustab...
Trooja sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg ................, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise .............................. . Seepeale kogus ............................... kuningas Agamemnon väe ja purjetas Trooja alla. Sõda kestis ......................... aastat. Kreeka kangelane ............................ tappis Trooja kuninga teise poja Hektori. Kangelane ise hukkus, kuna Hektori vend tabas teda noolega ................................... . Trooja linn suudeti lõpuks alistada kavalusega. Nimelt valmistasid Trooja piirjada kangelase …………………… juhtimisel puust ……………………., mille troojalased linna viisid. Peidetud sõdurid avasid aga Trooja väravad. Trooja sõjast on kirjutanud pime laulik .......................... , kes olevat ka eeposte ................................... ja ................................. autor.
2. Nimeta kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades? Too näiteid.
Teater: ………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
Sport: ………………………………………………………………………………………………………..
Filosoofia: …………………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………………
Arstiteadus : …………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
Ajalookirjandus: …………………………………………………………………………………………….
………………………………………………………………………………………………………………
Koolihariduses: ……………………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………………
Arhitektuur: …………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
NB! Religioon mõjutas tugevasti kreeklaste elu: olümpiamängud Zeusi auks, teatrietendused Dionysose-pidustustel, templid jumalatele.
3. Põhjenda nimetatud Kreeka filosoofide tähtsus järgmistes valdkondades.
Sokrates
Hariduses: …………………………………………………………………………………………………..
Filosoofias: ………………………………………………………………………………………………….
………………………………………………………………………………………………………………
Platon
Hariduses: …………………………………………………………………………………………………..
Filosoofias: ………………………………………………………………………………………………….
………………………………………………………………………………………………………………
Aristoteles
Hariduses: …………………………………………………………………………………………………..
Filosoofias: ………………………………………………………………………………………………….
………………………………………………………………………………………………………………
4. Märgi Vana-Kreeka isik, keda on kirjeldatud. Jälgi oma õigekirja.
a) Ateena riigimees , poeet ja seaduseandja, kes 594. aastal eKr keelas hellenitest talupoegi orjadeks müüa. Tema reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule - …………………
b) Ateena strateeg , kes valiti antud ametipostile 15 ametiajaks. Oli võimul 462-429 eKr. Tema ajal kujunes välja Ateena linnriigi demokraatlik valitsemine. Korraldas suuri ehitustöid Ateena akropolil. - …………………
c) Sparta kuningas, kes langes 300 võitluskaaslasega Termopüülide lahingus - …………………..
d) 5. sajandil eKr tegutsenud koorilüürik, kes saavutas tuntuse olümpiamängude võitjate auks kirja pandud luule tõttu - ……………………..
e) Tragöödiakirjanik, kes on „Oresteia“ autor - ……………………………….
f) Vana-Kreeka esimene filosoof, sünniaasta 624 eKr, pärines Mileetose linnast. Filosoofia rajaja. Tema väitel oli maailm tekkinud veest - ……………………..
g) Tragöödiakirjanik, kes on teose „Kuningas Oidipus “ autor - …………………
h) 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr tegutsenud arst, kes on sõnastanud ka arstidele mõeldud vande - ……………….
i) Ajaloo isa, „ Historia ” autor - ……………………..
j) Sündis u 470. eKr, mõisteti surma ja hukati 399 eKr, Platoni õpetaja, õpetus voorusest - ……………………..
l) Rajas Akadeemia, õpetus ideaalsest riigist - ……………………….
m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ………………………
n) „Iliase“ autor - ……………………………………
Hellenistlik ühiskond ja kultuur
1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele.
Allikas A
Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste , ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed , käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus. Sisemaal domineerisid vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja elulaad kindlalt valitsesid.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas B
Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad – Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid – põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana).
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas C
Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid püstitada varasemast suurejoonelisemaid ehitisi. Templitele lisaks ehitati kõikjal linna keskusena välja agoraa, nõukogu hoone ja tingimata gymnasion kohalik spordi- ja hariduskeskusena. /.../ Nagu elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned ka religioonis. Vanu jumalaid austati ja vanu rituaalne jätkati nii kodumaal kui ka võõrsil. Kuid võõrsil puutusid kreeklased tihedamalt kokku kohalike jumalatega , ja kuigi paljud neist olid hellenitele varemgi tuntud, hakkas idamaade rahvaste usk uues keskkonnas kreeklaste maailmapilti tugevasti mõjutama. Tulemuseks oli kreeka ja idamaade usundite põimumine.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
Allikas D
Kaubavahetus ida ja lääne vahel, mis moodustas nüüd ühtse hellenistliku maailma, tihenes senisega võrreldes veelgi, liites Vahemere idaosa maad ning Lähis-Ida majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks, kus tõsi küll, säilis ka piirkondade traditsiooniline eripära. Domineerivalt agraarne majandus kombineerus hellenistlikke ja idamaiseid jooni ühendava arenenud linnaeluga. Nii linnade arv kui ka suurus kasvas. /.../ Lähis-Ida suurimas linnas - Egiptuse Aleksandrias - võis peagi elada ligi miljon inimest.
Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt.
1) Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid toodud valdkondades varasematest Kreeka polistest. Nimeta erinevused ja selgita nende sisu.
Valitsemine: ....................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Sõjavägi: .........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Religioon: ........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Riiklus: ...........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Linnakultuur : ………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………………….
2) Nimeta tegurid, mis tingisid hellenismiperioodil kreeklaste ja makedoonlaste väljarände idamaadesse.
a) .....................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
3) Millised muutused toimusid idamaades hellenismiperioodil järgmistes valdkondades.
Valitsemine: ....................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Sõjavägi: .........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Religioon: ........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................................
Linnakultuur: ………………………………………………………………………………………………...
……………………………………………………………………………………………………………….
Kaubandus: ………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
4) Milliseid vahendeid kasutasid Kreeka ja Makedoonia päritolu valitsejad, et oma võimu hellenistlikes riikides tugevdada.
a) .....................................................................................................................................................................
b) .....................................................................................................................................................................
5) Nimeta kolm riiki, mis tekkisid Aleksander Suure hiigelriigi lagunemise tulemusena.
..........................................................................................................................................................................
2. Nimeta kreeklaste kultuurilisi saavutusi hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Too näiteid.
Filosoofias: ………………………………………………………………………………………………….
……………………………………….………………………………………………………………………
Teaduses : ……………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………….
Ehituskunstis: ………………………………………………………………………………….…………...
………………………………………………………………………………………………………………
Kirjanduses ja luules: ……………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
Matemaatikas: ……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
Skulptuuris: ………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
Meditsiinis: ………………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………………….
3. Miks loetakse aastat 338 eKr hellenismiperioodi alguseks ja aastat 30 eKr perioodi lõpuks
338 eKr - ……………………………………………………………………………………………………
30 eKr - ……………………………………………………………………………………………………..
NB! Vaata „Maailma ajalugu” lk 71.
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel
Sissejuhatus
I
II
III
IV
V
Kokkuvõte
Töö allikatega.
1. Mida on toodud piltidel kujutatud?
2. Näita noolega ja kirjuta juurde, kus on kreeka teatri skeene , orkestra, theatron
Lisaks
1. Täida tabel Kreeka ajaloos aset leidnud oluliste lahingute kohta.
Lahingu nimi
Toimumise aasta
Osapooled
Tulemus/tähtsus Kreeka ajaloos
Maratoni
Salamise
Chaironeia
2. Täida tabel Kreeka ajaloos oluliste sõdade kohta.
Lahingu nimi
Toimumise aeg
Osapooled
Tulemus/tähtsus Kreeka ajaloos
Trooja sõda
Kreeka-Pärsia sõda
xxxxxx
Peloponnesose sõda