Etnoloogia essee (0)

Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega
Essee
Tartu 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
Kultuur ja selle mõistmine 4
Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad 6
Kokkuvõte 8
Kirjandus 9

Sissejuhatus

Aja jooksul on kultuuri mõistet väga erinevalt defineeritud. Kultuuri ja kultuurinähtusi määratletakse erinevalt, sest ei ole ühte ainuõiget lähenemisviisi või mõistet, mis oleks kõikehõlmav. Üldise kultuuriteooria põhiline eesmärk on kultuuri ja kultuurinähtuste uurimine erinevate teoreetiliste meetodite abil, järelduste tegemine ja tulemuste sidustamine teistest vaatenurkadest tehtavate uuringutega. (Raud 2013: 15-16)
Kultuuri on võimalik määratleda vaatenurkadest lähtudes. Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb vaadata esmalt selle kultuuri ajalugu, pärimust, traditsioone ning teadmisi, mida antakse edasi põlvest põlve. Sama oluline on jälgida inimeste käitumist ja eluviise, õppida tundma väärtusi, reegleid ning igapäevaseid elukombeid. Mitmed klassikud on tõlgendanud kultuuriväärtusi väga erinevalt. Essees toon välja mõned kultuuriteooriad omapoolsete kommentaaridega, et selgitada, kuidas on võimalik võõrast kultuuri mõista. Samuti selgitan mõisteid kultuur, kultuuriantropoloogia ja etnoloogia .

Kultuur ja selle mõistmine

Edward Burnett Tylor esitas 1871. aastal definitsiooni, mille järgi on kultuur „kompleksne tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ning kõiki muid oskusi ja harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena omandab“. Seega kultuur hõlmab eluajal õpitut. (Raud 2013: 18) Tihti on seostatud kultuuri kõrgklassiga ja kõrge arengutasemega ning sellele vastandatud metslust. Tegelikult võib kultuuriks lugeda juba seda, kui rahval on neid ühendavad tegevused, näiteks rahvatants ja rahvalaul . Niisiis kultuuri ei peaks omistama ainult eliidile. Kultuur võib olla väga mitmetähenduslik mõiste ja seetõttu ongi vajalikud erinevad lähenemisviisid ja definitsioonid , mis kõik lähtuvad enda vaatenurgast ja aitavad mõistet paremini seletada.
Kultuuriantropoloogia ja etnoloogia tegelevad erineva lähenemisnurga alt inimkultuuri ja kultuurilise käitumise uurimisega. Kultuuriantropoloogia huvi keskmes on inimene ja inimkultuur üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3)
Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist . ( Honko 1970: 7)
Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi. Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega ja tänu sellele on võimalus inimkonnal imetleda aastatuhandete taguseid esemeid. Kultuuriantropoloogia on antropoloogia kõige mitmekülgsem ja laiem haru, mille alla kuuluvad mitmed iseseisvad teadused . Selle alla kuuluvad etnograafia ja etnoloogia. Kultuuriantropoloogia on etnoloogiast laiem ja seega ei tohiks neid omavahel samastada. (Honko 1970: 8-9)
Tänapäeva maailmas on peaaegu võimatu, et üks kultuur ei mõjuta teist. Siiski on üsna keeruline mõista võõrast kultuuri ning austada võõraid kombeid ja institutsioone. Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi. Lauri Honko on kirjutanud: „Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule“ (Honko 1970: 12).
Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris elades on võimalik läbi reaalsete situatsioonide õppida. Võõras kultuuris tuleb meeles pidada, et eri kultuurid ei ole erineva väärtusega, vaid on lihtsalt erinevad. Kultuuridevahelisi erinevusi märgates ei tohiks neile väärtushinnanguid anda. Kohanemine võõras kultuuris ei tule ilma raskusteta, aga oluline on olla valmis muutusteks enda suhtumises ja käitumises.
Mida vähem ollakse teadlikud teistest kultuuridest, seda enam kasutatakse ainsa võrdlusena oma kultuuri. Lühikese tutvumisreisi ajal on võimalik teha tähelepanekuid igapäevaelust: kunstist, tehnoloogiast , riietumistavadest ja käitumisest, ent need tähelepanekud on pinnapealsed ja olulisem on õppida mõistma kultuuri tausta ehk miks inimesed toimivad just nimelt teatud moel. Kultuuride võrdlemine on kasulik tegevus, sest nii hakatakse enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaam teisest kultuurist. (Pajupuu 1996: 25)

Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad

Franz Boasi õpilane Ruth Benedict ei usu kultuuriliste kalduvuste päritavust. Tema kultuuriteooria kohaselt on kultuuride erinevused võrreldavad inimeste isikupära ja iseloomu erinevustega. Inimesed võivad käituda samades olukordades erinevalt, samuti võivad eri kultuurid inimesi erinevalt mõtestada ja kohelda. Benedict on uurinud põlisameerika kultuure ning väitnud, et need erinevad üksteisest sama oluliselt kui Lääne kultuurid omavahel. (Raud 2013: 260-261)
Algselt võib tunduda, et näiteks eesti ja soome kultuur on väga sarnased, ent siiski levivad inimeste seas pisut teistsugused väärtushinnangud ja tõekspidamised. Niisiis lisaks erinevale ajaloole, saab kultuuri erinevusi välja tuua ka inimeste käitumist võrreldes.
Kultuuri aitavad tõlgendada raamatud ja erinevad tekstid, samuti võivad need muuta inimeste käitumist kultuuris. Teksti teevad tõlgendaja jaoks tähenduslikuks ja oluliseks julged väited ja jõulised kujundid . Mida innovatiivsem on tekst, seda tugevam on tema pretensioon muuta meid kui kultuurilisi olendeid . (Raud 2013: 396) Teksti kaudu saadud kultuuritõlgendus võib erineda kultuuris elamisest ja igapäevaelu kohta tähelepanekute tegemisest. Loetud teksti pärast ei peaks oma tõekspidamisi muutma , vaid info küll vastu võtma, aga järeldusi tegema oma kogemuste põhjal.
Postmodernse antropoloogiaga seostatakse nimesid Clifford , Marcus ja Fischer. Postmodernsest antropoloogiast lähtudes saab iga kultuuri seletada vaid ta enda tingimustel. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et informandi, kellelt välitöödel oma kultuuri kohta infot küsitakse, teadmised ei pruugi olla ausad ja vahetud . Samuti võib juhtuda, et informant jutustab antropoloogile oma kultuuri traditsioonidest, aga tema allikaks ei ole elatud kogemus, vaid teise antropoloogi raamat. Kultuuritõlgendust võib mõjutada ka antropoloogi vaatepunkt . Kõik seletavad diskursused, mis on loodud väljaspool kultuurilist kogukonda, on kehtetud konstruktsioonid . (Raud 2013: 270-271) See küllaltki kriitiline kultuuriteooria seab kahtluse alla, kas üldse on võimalik tõeselt teist kultuuri tõlgendada ilma sinna kultuuriruumi kuulumata. Tähelepanu juhitakse sellele, et võõrast kultuuri on võib-olla võimatu objektiivselt hinnata ning kultuuri ei saa täielikult mõista, enne kui ei kuuluta selle kultuuri kogukonda.
Kultuuriteooria üheks oluliseks osaks on usunditeadus, mille toimimisloogikat mõistmata on raske analüüsida süsteemi muid aspekte. (Raud 2013: 272) Religioon mõjutab suuresti inimkäitumist ja seetõttu tuleks kultuuri uurides inimeste religioosseid tõekspidamisi arvesse võtta. Rumeenia päritolu usuteadlane Mircea Eliade eristab püha ilmalikust. Püha on miski, mis annab maailmale mõtestatuse ja korra. Pühadus võib tungida argiolekusse ja püha korra kaudu on antud käitumismudelid, mida inimene peab järgima, ilmalik kord neid aga ei toeta. Eliade väidab, et täielikult ilmalikku ruumi ei eksisteeri, ka kõige desakraliseeritumas keskkonnas on ikka säilinud viisid, kuidas inimene sellega suhestudes end määratleb. (Raud 2013: 280) Niisiis uurides võõras kultuuris elavaid inimesi, tuleb kindlasti arvestada sellega, millised on nende usulised tõekspidamised, sest see mõjutab suuresti nende käitumist ja on inimese isiksuse üheks osaks. Usulised tõekspidamised ühendavad inimesi üle terve maailma, kuigi geograafiliselt võivad mingi usu kombed erineda (usu hargnemine , ususuunad).

Kokkuvõte

Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Lugematu hulk teoreetikuid on kirja pannud enda lähenemisviisid ja meetodid, kuidas võõrast kultuuri defineerida, mõista ja seal kohaneda. Täielikult ei saagi võõrast kultuuri mõista, see on võimalik vaid ise sinna kultuuriruumi kuuludes. Siiski leidub erinevaid teooriaid , millest lähtudes on võimalik teatud vaatenurgast teise kultuuri kohta õppida. Nii kultuuriantropoloogia kui ka etnoloogia on sündinud ühisest huvist mõista teise kultuuri rahvast ja inimest, et neid omavahel võrrelda ja teha seeläbi suuremaid üldistusi. Mõistes, kuidas teised inimesed elavad ja mõtlevad, võib inimene omandada uue arusaama oma elust ja mõtteviisist. On selge, et tavainimesena mõistame kultuuri erinevalt ja teeme järeldusi eelkõige enda ja uue kultuuri võrdlemisel. Etnoloogidel ja antropoloogidel on aga kindlad meetodid, kuidas teise kultuuri kohta infot saada, lisaks toetab igaüks eri koolkonna teooriaid.

Kirjandus

1. Honko, Lauri, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires, Katrin Hallas ). Tallinn: Tuum.
2. Pajupuu, Hille 1996. Võõras kultuuris kohtud iseendaga . – Elav Teadus 1, 25-30.
3. Raud, Rein 2013. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. (Toim. Siiri Soidro). Tallinn: Tallinna Ülikool.
4. Viires, Ants 1970. Eessõna: Saateks. – Lauri Honko, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires ja Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 3-4.