5. klassi ajaloo kokkuvõte (0)

Ajalugu
1. MIS ON AJALUGU
Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised , näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised , näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale.
Mõisted:
ajaloolane – teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega
arhiiv – asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente
muuseum – asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid
arheoloogia – teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu
2. AJAARVAMINE
Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg , uusaeg ja uusim aeg. Vanasti märgiti arve (päevi, kuid, aastaid) näiteks nööri sisse tehtud sõlmede või kepi sisse lõigatud sälkudega. Tänapäeval kastatakse selleks kalendreid. Tänapäeval kasutab enamik maailma kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed eKr ehk enne Kristust, aga see on juba väga väga vana aeg, millest eriti keegi midagi ei mäleta.
Mõisted:
eKr – aeg enne Kristuse sündi
pKr – aeg pärast Kristuse sündi
sajand – aeg, mille kestus on sada aastat
aastatuhat – aeg, mille kestus on tuhat aastat
e.m.a – enne meie ajaarvamist
m.a.j – meie ajaarvamise järgi
3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID
Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist. Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks.
Mõisted:
kammkeraamika – savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades
sugukond – inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased
korilus – marjade , seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks
4. PÕLLUHARIMISE ALGUS
Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks.
Mõisted:
põlispõld – korrapäraselt haritav maa
alepõld – pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld
pronks – vase ja tina sulam
5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST
Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad . Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid , loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid. Tuli ja vesi oli puhastava toimega, kusjuures vette ohverdati vahel isegi hõbedat. Ka õhk oli puhastav ning seepärast kiiguti Jaaniööl suurte kiikedega läbi õhu.
6. EESTI JA EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
Eesti oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks – kihelkondadeks, mida oli umbes 40-50. Kihelkond oli iseseisev. Nad moodustasid omavahel liite ja nii tekkisid maakonnad. Kuid kui Eesti maale tungisid vaenlased, siis pidid inimesed varjuma linnustesse, mida oli igal kihelkonnal vähemalt üks. Linnuses oli kindlasti kaev ja varju paljudele inimestele. Eestlased tegelesid tol ajal enamasti põlluharimise ja loomakasvatusega. Maavalduste suurust mõõdeti ardamaades. Kõige varem hakati põllukultuuridest kasvatama otra , XI sajandil juba rukist.
Mõisted:
linnus – kaitseehitis , mis koosnes hulgast hoonetest
adramaa – talumaa , mida jõuti üles harida ühe adraga
kihelkond – maa-ala, mille elanikke sidus omavaheline lepe
maakond – kihelkondade liit
7. VALLUTUSSÕJA ETTEVALMISTAMINE JA SÕJA KÄIK
Neid, kes ei uskunud Kristusesse kutsuti paganatest ja Eestis oli neid enamus. Usuti ikka oma loodusvaime ega tahetud uskuda uut jumalat. Piiskop Albert valmistas ette vallutussõja ning vallutas liivlaste, lätlaste ja eestlaste maa, pannes aluse sakslaste võimule meie maal. Aastal 1201 hakati ehitama Riia linna ja aastal 1202 asutati Mõõgavendade ordu, mis koosnes vaid kõrilõikajatest ja sõjameestest. Nad alistasid külad, mis siis kohe ristiti. Kui liivlased ja lätlased olid alistatud, jõudis järg 1208. aastal Eesti kätte. Tungiti sisse ja põletati-hävitati külasid. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mis tõi eestlastele võidu. 1217 . aastal toimus Viljandi lähistel Madisepäeva lahing, kus langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui liivlaste vanem Kaupo . Legend räägib, et kui lätlased 1219. aastal Tallinnat vallutasid, siis said nad endale oma lipu.
Mõisted:
pagan – võõraste või valede jumalate austaja
sõda – kahe vaenutseva poole relvastatud võitlus
lahing – väeüksuste kokkupõrge sõjas
piiskop – kõrgem kirikutegelane
Mõõgavendade ordu – Baltimaade vallutamiseks loodud kristliksõjaline ühing
8. VALLUTUSSÕJA LÕPP
Sakslased alistasid üksteise järel kõik Eesti maakonnad. Viimaseks jäi aga Tartu, mis samuti 1224. aastal alistati. 1227. aastal alistati ka Saaremaa ning see oli ka suure sõja lõputähis. Eestlased olid kaotanud ning olid nüüd täielikult sakslaste all. Vaenlane oli tugevam olnud, sest neil oli parem relvastus, parem väljaõpe ja neid oli rohkem. Eestlased polnud aga isegi veel ühtseks riigiks kujunenud.
Mõisted:
preester – katoliku kiriku vaimulik
9. MUUDATUSED EESTI ELUS
Eesti oli ära jaotatud nelja valitseja vahel. Taani sai Põhja-Eesti; Kesk- ja Edela-Eesti läksid Mõõgavendade ordu järglasele Liivi ordule; Kagu-Eestis hakkas valitsema Tartu piiskop ning Läänemaal ja saartel Saare-Lääne piiskop. Keskaeg oli Eestis orduaeg, mis algas maa vallutamisega ja lõppes Liivi sõjaga. Kõiki Eesti ja Läti alasid nimetatakse Vana-Liivimaaks. Eestlastest talupojad pidid maksma oma talu peremehele, kelle juures nad elasid makse. Kõige tähtsam neidt oli kümnis, mis tähendas, et mõisa tuli viia kümnes osa oma saagist. Veel oli maksta kirikumaks.Talupojad pidid ehitama ka kirikuid, kivilinnuseid ja teid, mis oli neile kõige raskem töö. Talupojad pidid seega ehitama vaenlasele linnuseid ehk töötama enda vastu. Nüüd ehitati tugevamaid ehitisi, sest kivide vahele pandi mörti (liiva ja lubja segu). Kihelkondadest said ajapikku linnad ning igas linnas pandi kehtima linnaseadus, mis kaitses kaupmeeste ja käsitööliste huve. Sakslastel oli aga õigus linnas kohut mõista ning korraldada kohalikku elu.
Mõisted:
orduaeg – keskaeg Eestis
kümnis – kümnendik osa saagist, maks mõisnikule
linnaõigus – linna elu korraldavad seadused
mõis – suurmajapidamine keskajal
10. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1343. aasta algul hakkasid harjulased ette valmistama suurt vastuhakku, et kõik sakslased maalt minema pühkida. Koguti relvi ja peeti nõu. Ülestõusu kavandati salaja ning seepärast ei taibanudki sakslased alguses mis tegelikult sünnib. Nad olid harjunud, et eestlased jüriõõl oma paganliku kombe kohaselt lõkkeid teevad. Seekord aga, 23. aprillil süüdati kõrgel künkal maja, mis pidi olema kogu vastuhaku alguse märgiks. Sõditi vapralt ning peagi oli kogu Harjumaa peale Tallinna eestlaste käes. Tapeti kõik teel olevad sakslased. Rüüstati tugevalt ka Padise kloostrit ning tapeti seal olevad mungad. Sakslased põgenesid isa Tallinna müüride taha. Eestlased koondusid aga ühtseks malevaks ning jäid Tallinnat piirates ootama, et kutsutud abiväed rootsist ja venemaalt õigeks ajaks kohale jõuavad. Aga nad ei tulnud õigeks ajaks ja kavalusega võeti kinni ka Eesti maleva neli juhti, kes hiljem ka tapeti. Nii surus ordu viimaks ülestõusu maha. Eestlaste jaoks oli alanud orjaöö.
Mõisted:
ülestõus – vastuhakk võimule
11. HANSA AEG
Hansa Liit oli XIII sajandi keskel moodustatud kaubalinnade liit, kuhu kuulus tema hiilgeajal koguni 100 linna. Linnad asusid enamasti sadama lähedal ning olid kaitstud linnamüüriga. Vähimagi ohu korral mindi müüride varju peitu ning linnamüürist väljaspool olevad majad põletati maha, et vaenlane ei saaks neid oma huvides ära kasutada. Hansalinnades olid kitsad tänavad ja kokkusurutud majad, sest ruumi oli vähe. Väljakud olid väikesed ning neil tegutses palju kaupmehi ja käsitöölisi. Hansalinna kõige esinduslikum hoone oli reeglina raekoda. Hansalinnad pidid üksteis rahaliselt ja muidu toetama.Läbi Hansalinnade liikus palju kaupa. Idast läände veeti vilja, tõrva, karusnahku, köisi, vaha ja muud metsamaterjali. Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid , ehted, kallid kangad ja ka relvad. Kaupmehed annetasid palju kirikutele.
Mõisted:
Hansa Liit – kaubalinnade ühendus
gild – kaupmeeste ühendus
12. ELU KESKAEGSES LINNAS
Keskaegset linna valitses raad. Raehärrad olid kaupmehed, linnarahva seast hoolikalt valitud mehed. Kaupmehed olid linnas kõige tähtsamad, juhtisid peamiselt linna ja nõudsid endale rohkem õigusi. Nad koondusid erilistesse ühingutesse – gildidesse. Gildides olid ka gildiseadused. Tallinnas oli kõige mõjuvõimsam Suurgild, kuhu kuulusid abielus mehed. Nooremad kaupmehed kuulusid Mustpeade vennaskonda. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Algaja käsitööline oli õpipoiss, kes õppis ametit oma meistri juures. Kui ta oli seal oma 3-5 aastat õppinud võis ta teha sellitöö ning kui meistrite kogu selleheaks kuulutas, sai temast sell. Sellid pidid rändama kaugetes maades, et endale ka teiste meistrite kogemusi koguda. Kui ta 3-4 aasta pärast tagasi tuli ja oma meistritöö ära tegi sai temast meister. Meister pidi aga tegema kogu tsunftile peo, kus pidi pakkuma täpselt nii palju liha või veini nagu oli tsunfti põhikirjas kirjas. Keskaja linna elanikud olid enamasti teenijad , kaubakandjad või päevatöölised. Naised ei tohtinud sel ajal linnaelus kaasa rääkida ning tegid tubaseid töid – olid teenijannad, peunaised, õmblejad või niisama perenaised. Keskaegne linn polnud aga väga puhas ning seda ähvardasid sellised ohud nagu katk, epideemia puhkemine, vargad ja vaenlase rüünak.
Mõisted:
raad – linnavalitsus keskajal
raehärra – linnavalitsuse liige keskajal
tsunft – käsitööliste ühendus
13. EESTLASED JA RISTIUSK. USUPUHASTUS
Ristiusk jäi rahvale kauaks võõraks ning ei tahetud oma vana haldjate usku unustada. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks peeti kogu asja ladina keeles, millest lihtrahvas aru ei saanud ja vaimulikud olid võõra päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud , rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini , hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj. trükikunst, hakati Lutheri lugemis raamatuid ka eestlastele trükkima. Esimene eesti keelne raamat katekismus , leiti aastast 1535.
Mõisted:
katekismus – lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul.
reformatsioon – usupuhastus
reliikvia – kirikus hoitav ja austatav ese
pühak – oma usulise tegevusega silmapaistnud inimene, keda austatakse ka pärast surma.
14. LIIVI SÕDA
Sõja algatas see, et Liivimaa ei soostunud maksma väljamõeldud maksu Tartu linna eest Venemaale. 1558. aasta jaanuaris sai aset Vene rüüsteretk Tartu piiskopkonda. Seejärel vallutasid venelased Narva ja Tartu. Siis ründas Liivi ordu vene väge ja algas ka talupoegade vastuhakk. Pärast seda jagati Eesti Taani, Poola ja Rootsi vahel. Taani sai Saaremaa, Rootsi sai Põhja-Eesti koos Tallinnaga ja Poola sai Lõuna-Eesti koos Lätiga. Venemaa lõi vahepeal lausa Liivimaa kuningriigi, mille pealinn asus Põltsamaal. Kuningas Magnus lahkus valdustest ebaõnnestunud Tallinna piiramise tagajärjel ja Liivi sõda lõppes 1583. aastal.