Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas (1)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Käroli Linder
011KM
Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
referaat
juhendaja: Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………….……..3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ……………………………………………………………...4 2. Nakatumine ja ohurühmad……………………………………………………….4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk……………………….…………….5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad ……………...……..6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs…………….….6 5. Riskide kontroll………………………………………………………………….7
6.Tööhügieen……………………………………………………………………….8 7.Töötajate väljaõppe……….……………………………………………………...8
7.1Töötajate tervisekontroll………………………………………………………..9 KOKKUVÕTTE……………………………………………………………………9
KASUTATUD KIRJANDUS ………………………………………………………..11
2
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
SISSEJUHATUS
Mikroobid moodustavad maa boimassist 60%,nad on silmale nähtamatud,kuid nad saadavad meid kõikjal olles meie sees ja meie ümber.Maailmas on miljoneid mikroobiliike, kuid inimkehaga on kohanenud siiski vaid tuhatkond liiki. Viimase 30 aastaga on avastatud enam kui 30 uut inimpatogeeni ehk haiguste põhjustajaid,mille hulka kuuluvad ka surmaga lõppevaid haigusi põhjustavad HI-viirus,SARS,linnugripi viiruse inimest ohustava vormi H5N1.
Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus , metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine , immigratsioon .
Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused , seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri , lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid .
Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed .Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia , arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta.
3
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonna
MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?
Bioloogilised ohutegurid on :

• Bakterid
  
• Viirused
  
• Seened
  
• Rakukultuurid
  
• Inimese endoparasiidid
  
• Muu bioloogilised aktiivsed ained ,mis võivad põhjustada nakkushaigust,allergiat või mürgistust.
  

Boiloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene , bakterikandja ,parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad.Boiloogiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri ,lümf koekultuurid, hormioonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid.
1.2 AINEST TULENEV OHT
Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) – võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus – astma, kopsufunktsiooni langus
Hallitus ( hallitusseente spoorid ) – hallituse teke siseruumides seal kasutatud
ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja
koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) – organismi sensibilisatsioon, allergiad .
Bioaerosoolid – kompleks , mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid),
vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist .
Mükotoksiinid ( seentes sisalduvad mürgid) – riski suurenemine on otseses seoses eelkõige
inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga.
2. NAKATUMINE JA OHURÜHMAD
Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu
kokkupuude ); õhu kaudu ( tolmuosakesed , aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad);
saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega); vektorülekandel
(vaheperemehe kaudu).
1.otsenekontakt Vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, sümptomaatiliste või asümptomaatiliste kaebustega patsiendi või personaliga.Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga .
4
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
2.kaudnekontakt Nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Saastuda võivad horisontaalpinnnad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast.
Piiskkontakt Nakkus levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel või nakatunud kehavedelikekaudu. Mikroobid võivad siseneda silma-, nina- ja suulimaskesta ning nahakaudu lähikontakti teel.
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded (Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr. 144, § 2) kohaldatakse
kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud.
Määruse alusel jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende
nakatumisvõimele:

ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist (madal risk).
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu on olemas tõhusad ennetus - ja ravivahendid. Risk on indiviidile kõrge, kuid ühiskonnale – madal.
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale ,kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja ühiskonnale – madal.
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii indiviidile kui ka ühiskonnale kõrge.
Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtmatarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet.
3.TÖÖKOHTADEST JA TÖÖPROTSESSIDEST TULENEV RISK
Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega:
a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) - allergia,
nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused;
toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad.
b) heitveepuhastusjaamad
c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine
d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide)
uuendus- ja taastustööd - hepatiit A
Meditsiinis ja teenindussektoris:
a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas - hepatiit B,
hepatiit C, HIV
b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust
5
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
Toiduainetetööstus – ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine - hingamisteede ja naha allergiate suurenemine;
Põllumajanduses – kahjurite tõrje kasvuhoonetes - allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga
- surm.
Metsandus – kokkupuude flaviviirusega - puukentsefaliit
3.1BIOLOOGILISTEST OHUTEGURITEST OHUSTATUD TEGEVUSVALDKONNAD:
• toidutoorme ja toidu käitlemine
• põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö
• tööd, kus puututakse kokku loomadega , loomsete saadustega, nendest valmistatud
toodetega
• tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid,
hooldekodud)
• teadustööd
• tööd laborites ( veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid)
• jäätmete, prügi töötlemine
• töö reoveepuhastusjaamades
Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad:
• meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad)
• teenindajad
• toiduainete ja karusnahatööstuse töölised
• põllumajandustöötajad
• kalatöötlejad
• jahindusega tegelevad töötajad
• jäätmekäitlejad
• geoloogid
• arheoloogid
• arhiivide töötajad
4.BIOLOOGILISEST OHUTEGURIST MÕJUTATUD TÖÖKESKKONNA
RISKIANALÜÜS
Kõikide tööde korral, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab
tööandja kindlaks määrama nakatumisohu
• laadi
• suuruse
• kestuse
Nakatumisohu laad, st kuidas toimub nakatumine
• hingamisteede kaudu (bioaerosoolid)
• naha mikrohaavandite kaudu (otsene kontakt)
• seedesüsteemi kaudu (saastunud kätega söömine-joomine)
6
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
Bioloogilise ohuteguri suurust (hulka) on raske määratleda. Bioloogilistel ohuteguritel puudub piirnorm . Enamikel juhtudel ei ole teada mikroorganismide hulga ja nende poolt tekitatava tervisehäire vahelist seost. Ainult mikroorganismide hulga alusel ei saa anda hinnangut tervisehäirete suurusele. Lühiaegne kokkupuude suure hulga mikroorganismidega võib põhjustada suuremaid tervisehäireid kui pikaajaline kokkupuude vähese arv mikroorganismidega.
Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja bioloogilise ohuteguri ohud ja nende allika, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele ,riskide kontrollimine ja meetmete rakendamine.
Riskianalüüsi käigus peavad olema välja selgitatud ka suurenenud riskiga
töötajad, kelleks on:
• rasedad ja rinnaga toitvad naised,
• nõrgenenud immuunsüsteemiga töötajad (töötajad, kes kasutavad ravimeid, kellel juba
esinevad nakkusest tekkinud kaebused)
• töötajad, kes ei viibi bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas pidevalt
(koristajad, seadmete hooldus - ja paigaldustöölised)
• muud – külastajad (loomafarmis külastajad), materjalide tarnijad ja teised isikud, kes
viibivad episoodiliselt bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas.
Mõned tööd eeldavad kokkupuudet suure hulga inimestega, näiteks bussijuhid,
kelle nakatumisoht on tõenäoliselt suurem kui reisijatel.
Nakatumisrisk peab olema etteaimatav (ettenähtav) enne riski hindamist ja kontrollimeetmete rakendamist (näiteks busside koristajad, kes oma töö käigus võivad kokku puutuda saastunud (nakatunud) süstlanõelte või muude jäätmetega, parkide koristustöölised), kes peavad olema kaitstud kogu oma töö vältel.
Võimaliku mõju hindamisel töötaja tervisele peab arvesse võtma võimalikult kõik töötajale
mõjuvad bioloogilised ohutegurid ja võimalikult kõik nakatumise laadid.
5. RISKIDE KONTROLL
Peale ohutegurite väljaselgitamist ja riskide hindamist on tööandja kohustatud rakendama
meetmeid, et vähendada või vältida töötaja kokkupuudet nakkusallikaga (bioloogilise
ohuteguriga):
• muuta töötaja tegevus selliselt, et ta ei puutuks enam kokku töö/ülesande/töövahendi
tegemisel/ kasutamisel nakkusallikaga
• korraldades töö selliselt, et vältida ohtlike kõrvalproduktide või jäätmete teket.
Kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei saa vältida, peab seda riski adekvaatselt
kontrollima, st kontrollima kokkupuudet ja hoidma riski sellisel tasemel, mis ei ohustaks töötaja tervist. Meeles peab pidama , et mikroorganismidele ei ole võimalik kehtestada piirnorme.
Kontrollmeetmete rakendamisel peab seega meeles pidama:
• mikroorganismid kasvavad ja nende arv mitmekordistub
• nakkus võib tekkida kokkupuutest ainult mõne mikroorganismiga
On kaks peamist lähenemisviisi nakkuse tekke kontrollimiseks:
• töötamisel inimeste või loomadega on põhiliseks hea kutsealase isikliku hügieeni
jälgimine kõikides töö olukordades
7
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
• hea töökeskkonna hügieen ja tegevusele vastav töökoha disain (kujundus), et
vähendada või vältida töökeskkonnas tingimuste tekkimist, mis soodustab
mikroorganismide kasvu töökeskkonnas.
Need meetmed peavad olema rakendatud kõigis töökohtades. Meetmed peavad olema
rakendatud ka töökohtades, kus on kahtlus võimalikule nakkusohule. Ja tavapäraselt hoida oma töökoht ja töövahendid puhtad.
6. TÖÖHÜGIEEN
Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud:
1) keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas;
2) andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietuse;
3) andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
4) tagama, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning et need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist.
Määrama inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise korra. Kui tööprotsessi käigus on võimalik töö- või kaitseriietuse saastumine bioloogiliste ohuteguritega, tuleb need enne tööruumist väljumist seljast võtta ja hoida kuni saastest puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest. Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise.
7.TÖÖTAJATE VÄLJAÕPPE
1. Tööandja tagab, et töötajad saavad piisava asjakohase väljaõppe. Töötajat peab teavitama ja juhendama kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral.
2. Töötajate väljaõpe viiakse läbi enne töö alustamist bioloogiliste ohuteguritega ja vajadusel perioodiliselt.
3. Töötajaid tuleb täiendavalt teavitada, kui tekivad uued terviseriskid
8
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
7.1TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLL
1. Tööandja tagab, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega, läbivad
eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.
2. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal nakatumine bioloogilise ohuteguriga või
haigus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes
tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs. Vajadusel tuleb töötajad vaktsineerida.
3. Töötajatel on õigus teada saada oma tervisekontrolli tulemused.
4. Tööandjal on õigus saada ülevaade oma töötajate tervisekontrolli tulemustest.
5. Andmeid töötaja tervisekontrolli tulemuste kohta peab tööandja säilitama vähemalt 10 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega.
6. Nende töötajate tervisekontrolli tulemusi, kes on puutunud kokku selliste bioloogiliste
ohuteguritega, mis võivad põhjustada § 10 lõikes 4 nimetatud haigestumise, tuleb säilitada 40 aastat pärast viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga.
KOKKUVÕTTE
Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ,inimese endoparasiidid ,muu bioloogilised aktiivsed ained ,mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.Ka aineteste võivad tuleneda erinevad ohud: endotoksiinidest (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) bioaerosoolidest, hallitusseenedtest ,mükotoksiiniditest (seentes sisalduvad mürgid).
Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad:
• meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad)
• teenindajad
• toiduainete ja karusnahatööstuse töölised
• põllumajandustöötajad
• kalatöötlejad
• jahindusega tegelevad töötajad
• jäätmekäitlejad
• geoloogid
• arheoloogid
• arhiivide töötajad
Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad:
• toidutoorme ja toidu käitlemine
• põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö
• tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud
toodetega
• tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid,
hooldekodud)
• teadustööd
• tööd laborites (veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid)
• jäätmete, prügi töötlemine
• töö reoveepuhastusjaamades
9
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
Kõikide tööde korral, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab
tööandja kindlaks määrama nakatumisohu
• laadi
• suuruse
• kestuse
Nakatumisohu laad, st kuidas toimub nakatumine
• hingamisteede kaudu (bioaerosoolid)
• naha mikrohaavandite kaudu (otsene kontakt)
• seedesüsteemi kaudu (saastunud kätega söömine-joomine)
Riskianalüüsi käigus peavad olema välja selgitatud ka suurenenud riskiga
Töötajad. Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu
kokkupuude); õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad);
saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega); vektorülekandel
(vaheperemehe kaudu). Peale ohutegurite väljaselgitamist ja riskide hindamist on tööandja kohustatud rakendama meetmeid, et vähendada või vältida töötaja kokkupuudet nakkusallikaga.
Kui töötatakse bioloogilises ohuteguri juures peab tööandja:
1. märgistada bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond ja paigaldada hoiatusmärk
„Bioloogiline oht“:
2. viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks;
3. korraldada tööprotsess ja nakkusohtlike materjalide käitlemine nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel;
4. koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes märgistatud konteinerites töökeskkonnast kõrvaldamiseni;
5. muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavimise,
desinfitseerimise või muu meetodi abil;
6 järgida tööhügieeni nõudeid;
7. vaktsineerida töötajad, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin tagab, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega, läbivad eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
8. määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks;
9. mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik.
10. Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul. Vaktsineerimistõend peab olema kättesaadav töötajale ja tööinspektorile.
11. Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks loetletud abinõusid rakendades, tulebtöötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord.
12.Tööandja tagab, et töötajad saavad piisava asjakohase väljaõppe.
10
Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas
KASUTATUD KIRJANDUS :
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264 (1. Okt 2009 kl 17:05)
http://osh.sm.ee/good_practice/bioloogia.pdf (1. Okt 2009 kl 17:05)
http://www.ti.ee/public/files/bio%20ohutegur%20juhend(1) .pdf (1. Okt 2009 kl 17:05)
11