Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd, Egiptus (0)

Kontrolltöö. Teemad-
1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.
2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd.
3. Egiptus .
Kordamisküsimused:
1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu?
2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"?
3. Millega tegeleb allikakriitika?
4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks ?
5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus , homo sapiens ,
6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad ?
7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas?
8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena?
9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu " ala?
10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist?
11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid?
12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis?
16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas?
17. Mis on Rosette `i kivi?
18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis?
19. Vana-Egiptuse matmiskombed ?
20. Vaarao Ehnatoni usureform?
21. Millest räägib kirjandusteos " Sinuhe jutustus"?
22. Mis on maat ?
1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu?
Arheoloogia ehk muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste säilinud vähe.
Etnoloogia ehk rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri ( rõivad, elamuid, esemeid jms.).
2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"?
Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.
3. Millega tegeleb allikakriitika?
Allikakriitika on kriitilise uurimise teel allikatest tõde välja selgitada ja sel moel kirjeldada, seletada ning mõtestada ajaloo arengut.
4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks?
Sotsiaalajaloo uurimise objektiks on uurida inimühiskonda ja selles toimunud suuri protsesse, keskendudes eriti aset leidnud muutustele ja murrangutele. Keskendub üldiselt lihtrahvale, ühiskonna enamusele ja selle igapäevaelule.
5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased:
5-2 miljonit aastat tagasi, Australopiteekus
2 miljonit aastat tagasi, Homo erectus
Homo erectusest arenes välja Heidelbergi inimene ( Homo heidelbergensis )
250 000 – 30 000 aastat tagasi elasid Euroopas arktilise kliimaga kohanenud Nenandertallased.
( Homo nenanderthalensis )
200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene.
6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad?
Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega. Põhilise toidu hankisid suurte imetajate – mammutite, arktiliste ninasarvikute, piisonite jt – küttimisega. Püsivate eluasemetena kasutati võimaluse korral koopaid, kuhu hooajaliste eemalviibimiste järel ikka ja jälle tagasi pöörduti. Võimalik, et ehitasid ka puuvaidadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid ja vahel pandi hauda kaasa panuseid, puistati surnukeha üle lilleõite või kaeti loodusliku punase värviga. Neanderallased ei hüljanud vigaseid ja haigeid, vaid hoolitsesid nende eest. Seda näitas luudelt leitud raskete vigastuste ja pikaajaliste haiguste jäljed.
7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas?
Hobuste maaling Chauvet koopa seinal u 30 000 aastat ekr. ja Austriast leitud naisekujuke Nn Willendorf Venus u 25 000 aastat tagasi.
8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena?
Arvatavasti jõutsid homo sapiens-id viimasena Ameerikasse, mis oli umbes 15 000 aastat tagasi.
9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala?
Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike- Aasia ja Iraani mägede vööndisse kus sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Seda nimetatud mägede ümbruskonda kutsutakse nn viljakas poolkuu ala.
10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist?
Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias olid esimesed suured ja püsivad asulad.
Jeeriko asula sai alguse umbes 9000 aastat eKr. ja püsis aastatuhandeid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Asula oli ümbritsetud massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Jeerikolased õppisid juhtima allikavett, et niisutada põldusid. Hoone seina müüritud koljud võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele.
Catal Hüyük asula sai alguse umbes 7000 aastat eKr. Kuna asula tekkis hiljem siis oli elanike jaoks savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrvalt oli elanike jaoks jätkuvalt tähtis ka küttimine. Catal Hüyük oli erinevalt Jeerikost kindlustamata. Neliknurksed lamedakatulised majad asusid tihedalt üksteise kõrval nii, et majja sisse pääses katusel asuva ava kaudu. Hooned olid seest kaunistatud maalningute ja skulptuuridega, mis kujutasid eelkõige naisi, härgi või härjasarvi ja jahitseene. Arvatakse, et umbes 6000 aastat eKr. elas Catal Hüyük-is 5000-6000 elanikku.
11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid?
Vana-Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust kuni jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala. Kõik mis jäi ülesvoolu ja esimese kärestiku vahele kandis Ülem-Egiptuse nime. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksu. Juuni lõpul ja juulis Egiptusesse jõudev tulvavesi tõi kaasa sügiseni kestva üleujutuse, millest jäi maha pehme ning viljakas mudakiht. Pärast vee taandumist külvati seeme maha, talvel vili küpses ja kevade saabudes koristati saak. Hiliskevadel ja varasuvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu . Üleujutused ja nende mõju inimtegevusele aga sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus rütmilises seoses.
12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes , kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem- Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptus piiramatu võimuga kuningale. Umbes 2700- 2200 aastat eKr pärinevad sellest perioodist kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Vana riigi ajal kujunesid välja enam-vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule.
13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all.
14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
Umbes 1550- 1075 aasta eKr ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Ka kogu Nuubia oli Egiptuse võimu all. Egiptuses oli saanud tõeline suurriik , mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. ( Valitses 1468-1436 eKr ) Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon -Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiluse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis. Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiint Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel. Vaarao Ramses II (1290-1224 aastat eKr ) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes.
15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis?
Elanikkonnakihid järestikus 1) Vaarao 2) Preestrid 3) Sõdurid 4) Kirjutajad 5) Käsitöölised 6) Talupojad 7) Orjad .
16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas?
Naiste õigused olid Egiptuses tagatud. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis ka pretendeerida osale perekonna varandusest. Valitsejatel seevastu oli palju naisi, kelle seast üks oli enamasti peanaisena teistest tähtsam. Nii mõnigi kord oli peanaine vaarao õde või poolõde. Sageli oli peanaisel arvestatav mõju ka riigiasjade, eeskätt õukonnasisestel probleemide arutamisel. Naiste postitsioon oli Egiptuses nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna üsna kõrgel kohal. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel oli naisi ka kohtunike ning madalamate riigiametnike seas.
17. Mis on Rosette`i kivi?
Rosette kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retke ajal Põhja-Egiptusest Rosette’i linna juurest. Sellele on raiutut üks ja sama egiptuse kreeklasest kuningale Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: Egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Võimalus neid kirju võrrelda andis Prantsuse egüptoloogile Jean Francois Champollionile võtme egiptuse kirja ja keele dešifreerimiseks.
18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis?
Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Muistsel ajal õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Teda toetas õde ja abikaasa Isis , keda egiptlased kujutasid noore naisena, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Kuid nende vend, kõrvetav ja viljatu läänetuul Seth, tappis Osirise, tükeldas keha ja viskas tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis koos poeg Horosega otsis need kokku, valmistas Osirisest esimese muumia ja äratas selle ellu. Osirisest sai surnuteriigi kohtumõistja, horos aga pidas Sethiga kahevõitluse, mille järel jumalad ühiselt Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid.
19. Vana-Egiptuse matmiskombed?
Matuserituaalide keskse osa moodustas surnukeha mumifitseerimine – selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise tagamiseks. Hauapaigad asusid üldiselt läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel kujutasid stseene lahkunu elust, et tagada selle jätkumine ka pärast surma. Nii sarkofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks.
20. Vaarao Ehnatoni usureform?
Uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton ( 1364- 1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketa Atoni . Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Pääsemaks Amoni mõjukate preestrite vastuseisust, rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni.
21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"?
See on ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal rikkaks aukandjaks, kui ei leidnud hingerahu, sest igavese elu võis tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust, kutsus ta koju tagasi ja lasi rajada uhke hauakambri. Nii võis Sinuhe rahus surra.
22. Mis on maat?
Vaarao pidi ühendama kaks Egiptuse ajaloolist piirkonda- Ülem- ja Alam- Egiptuse – lahutamatuks harmooniliseks tervikuks. Kui ta seda suutis, siis toimis kogu maailmakorraldus ehk MAAT, nagu egiptlased seda nimetasid.