Eesti muinasajalugu (2)

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid
Muinasaeg
Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1
– Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku ? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored , samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi)
– Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim...
– Muinasaja periodiseering: Kiviaeg ...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr
keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr
noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr
Pronksiaeg ...vanem pronksiaeg u1800-1100a. eKr
noorem pronksiaeg u1100-500a. eKr
Rauaaeg ...vanem rauaaeg
eelrooma rauaaeg u500a. eKr - 50a. pKr
rooma rauaaeg 50-450a. pKr
keskmine rauaaeg u450-800a. pKr
noorem rauaaeg
noorem viikingaeg u800-1050a. pKr
hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr
– Muistised :
kinnismuistis,
irdmuistis ,
ajalooline aeg,
– Muinasaega uurivad teadused : arheoloogia, numismaatika , etnoloogia, rahvaluule , kroonikad,
Kiviaeg §2
– Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/ Sindi lähedal
– Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel
– Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ...
– Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel)
– Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad /tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni noake,kõõvits,ehteid,kihvadest amulette, luust kujukesi, merevaiku(seda kõike nõ eluks teises ilmas)///pärit Läänemere idarannikult/meist idapoolgi/ sisemaal kuni Uuraliteni(sarnased kultuurid)
– Nöörkeraamika kultuur (Venekirveste kultuur) u2200a. eKr/pärit Dnepri ja Reini kandist(karjadele usi rohumaid otsides liiguti põhjapoole)///muistseid leidub kõigis Läänemeremaades/tegemist oli indoeurooplastega/venet(paati meenutav/hästi lihvitud/puuritud silmaaukudega sõjakirves)/algelise loomakasvatamisega/maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili,kägardatud asendis,põlv vastu rinda, üks käsi pea all/ kalmistud asulast väljas veekogude lähedal kõrgemal künkal/haudadesse kaasapandud loomaludest esemed///kasvatati kitsi ,lambaid,veiseid,sigu/tunti algeliselt kultuurtaimi , võiks seostada maaviljeluse algusega Eestis...
(aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis )
– balti hõimud... hilisemate leedulaste, lätlaste ja preislaste eelkäiad.( rahulikkus , metsa-ja loodusarmastus jne.)...kammkeraamika kultuuri järglased ja läänemeresoome keelte alustala loojad .
Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3
– Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?
– Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp.
– Pronksi kättesaadavus...Eesti aladel puudus ja suuri hüppeid majanduses ja ühiskondlikes suhetes koheselt ei toimunud.Mujalt hankimiseks olid need aga jällegi kallid///esikohal oli tööriistadest kirves(pronksist/tugevam)...muud tööriistad valmistati vanaviisiliselt...kivist,sarvest ja luust...
– Asva kultuur...u9-5saj. eKr, karjakasvatamine/vb. ka pronksi töötlemine...kõrvaliselt tegeleti veel maaviljelusega..//elatuslisa sai küttimisest ja kalapüügist.(aeg, elanike tegevusalad)
– Varane metalliaeg...raud, nagu pronkski, ei toonud kaasa kiiret murrangut ja ei suutnud välja tõrjuda luust tööriistu... sellepärast nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaega ühiselt varajaseks metalliajaks.
– Aletamine ...metsa põletamine ja samale maalapile põllu rajamine.
– Maaviljelus...põllukultuuride kasvatamine.
– Kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid...
– Aestid ...arvatavasti Balti hõimud///vb loeti nende hulka ka eestlaste esivanemaid.
– Fennid...tähistas põhiliselt soomlasi ///pole välistatud,et estlasi loeti ka nende hulka.
– Tacitus...mees geograaf või ajaloolane , kes pani esmakordselt kirja rahvuse "aestid".
– Kivikirstkalmed...maapealsed//suurtest kividest...3-8m läbimõõduga ring/selle keskel põhja-lõuna- suunaline kirst./peale kuhjati väiksematest kividest küngas...samuti võis olla rohkem kiviringe kirstu ümber või sis rohkem kirste ringi sees...üks vanimaid asub Jõelähtmes/uue Tallinna-Narva maantee ääres.
– Laevkalmed ...ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt///kalmete sees olevatesse kirstudesse maeti surnuid põletatult.(nt.Saaremaal Sõrve poolsaarel...kaks tuntumat )
– Tarandkalmed
( ehituslikud eripärad, matmisviis)
– 3 kultuuripiirkonda
– Raua tootmine...raua tootmise arenguga arenes kiiremini ka majandus( soorauamaak )maak tambiti puruks ja pandi koos puusõega u 1m kõrgustesse koonilistesse ahjudesse ja lõõtsaga puhuti ahju õhku, et hoida üleval suurt kuumust///ühest ahjutäiest enamjaolt paar kilogrammi toorrauda...mida tuli veel enne sepistamist mitu korda töödelda.
Rahutud aastasajad §4
Linnuste rajamise eripärad:
– Mägilinnus...üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula...
– Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi)
– Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused /enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne-Eesti.
– Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja- Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused)
– Ringvall-linnus ( maalinn )...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga.
– Hõbeaarded ja nende peitmine ...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast...
– Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas),
– Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)... kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke.
– Ruunikivi ...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks
– Kääpad... liivast kuhjatud põletusmatuste paigad.
– Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks.
– tšuudid... idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi...
– sossolid ...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas .
Eestlased muinasaja lõpul §5
– adramaa ...maa suuruse mõõtmise ühik.
– kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
– käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja relvaseppad(viimaste toodang oli eriti silmapaistev) spetsialiseeruti vastavalt pronksehetele ja hõbeehetele...Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala...
– vahetuskaubandus...kaup vahetatakse kauba vastu/anamjaolt kaubeldi luksuskaupadega...
– vahenduskaubandus ...st. kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks/seda tänu soosale asendile.
– rehielamu ...nii elu-kui tootmishoone
– sumbkülad...keset põlde tihedalt koos/Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku(ridakülad)/hajakülades asusid talud üksteisest kaugemal( hajali ).
– 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda
Saaremaa Alempois
Läänemaa Nurmekund
Harju Mõhu
Rävala Vaiga
Järva
Virumaa
Sakala
Ugandi
– riikluse kujunemise alged
– varanduslik ebavõrdsus...kaasnes eraomanduse kasvuga...esilekerkinud suurendasid oma varandust veelgi kaubitsemise või sõjakäikudel saadud saagiga/sõjavange kasutati orjadena.
– vanem...arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
– malev... maakonnas moodustatud põhiline väeüksus/koosnes nii ratsa - kui jalameestest.
Eestlaste muinasusund §6
– vägi...inimese omatav eriline jõud/ väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(äikese näol)/ka sõnades(nt. loitsimine,nõidumine, haiguste ravimine)
– targad ehk nõiad...inimesed kes omasid erilist väge/ tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi)
– hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole.
– animism ...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing.
– Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.
– Peko... haldjas , kes seisis setodel viljasalves.
– Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna " Taara avita")
– hiis ...
– ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel.
– maagia ...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada.
– ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme //peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus (teda ei saatnud edu)...munk Fulco/ abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis olukorra aga selle pealesurumine 13.sajandil.
KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.