100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cissee7
Õppematerjali autor
Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida
värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtle- jaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.
joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira Koopama koopas koopamaalingud al Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole.
Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn
Arvatakse, et tolleaegsed inimesed ei osanud ennast ega teisi jälgida, kuna kogu nende aeg kulus võitluseks nälja, külma ning kinkjate vastu, rasketes tingimustes. Willendorfi Veenus . Vanem Kiviaeg, 30000- 18000 e.m.a. Koopamaali arengu saab jaotada kolme etappi: Vanimad jahiloomade kujutised olid primitiivsed, detaile polnud olid ainult kontuurid (u. 40000- 20000 a. e.m.a ). Näiteks: Tähniline hobune. Pech Merle`i koobas.25000- 20000 e.m.a Hobuse üleval on ka käejälg, mida kasutati allkirjana. Koopamaalide õitsenguaeg ( 20000- 12000 e.m.a ) Maalingutel kasutati värve ja on esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks: Piisonid. Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust
Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumal- likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused
objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Kuid nüüd läheme kaugesse kiviaega, kui inimesed elasid koobastes ja alles õppisid kasutama tuld ja tööriistu. Üks
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid