Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renoveerimine (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on säästev renoveerimine?
  • Muinsuskaitse ja renoveerimine


    Tallinna Ehituskool
  • Referaat


  • Kristo Kukk
    35 rühm
    Tallinn 2009
  • Muinsuskaitse


    Muinsuskaitset korraldavad Eesti Vabariigis Kultuuriministeerium , Muinsuskaitseamet ja valla- ja linnavalitsused.
    Muinsuskaitseamet on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
    Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine.
    Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida.
    Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv, mis asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel, on moodustunud kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist , konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevatest dokumentidest, mis kätkevad endas ajaloolisi õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS.
    Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia , eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu- uurimine , üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist , kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog.
    Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu alusel muinsuskaitset Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tartus Tartu Linnavalituse Kultuuriväärtuste teenistus ja Haapsalus Haapsalu Linnavalitus.
    Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu. Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile.
    Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega.
    Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.
    Vaba kodanike ühendusena tegutseb Eesti muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaud on iseseisev, poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu. ÜL üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon ning osaleda muinsuskaitse ees seisvate probleemide lahendamises. Ümarlaua liikmeteks on erinevate mälestiste liikide omanike, Muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike- ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad. Ümarlaua juures töötavad erinevate valdkondade töörühmad. Ümarlaud käib koos vähemalt neli korda aastas ja esitab ettepanekud organisatsioonidele.
  • Mis on säästev renoveerimine?


    Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi , et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile. Umbes viimase aastatuhande vahetuseks olime jõudnud situatsiooni, kus meie majandus Eestis kasvas kui üks kiiremaid maailmas, sealhulgas ka ehitus- ja kinnisvaraarendus. Vastukaaluks üha suurenevale survele ajalooliste puitmajade kui ebaefektiivsete lammutamisele oli vaja tegelda ka teise poolega, ehk nende väärtustamisega ja seda mitte ainult ilusates sõnades vaid praktikas toimiva süsteemina. Selle kontseptsiooni nimeks saigi säästev renoveerimine. Defineerides kõlaks see niimoodi: Säästev renoveerimine on vana maja kohandamine uueks kasutuseks niimoodi, et maksimaalselt säilitada seal peituvat väärtuslikku substantsi , arvesse võttes ja rakendades vanas majas peidus olevaid väärtusi ja võimalusi. Vana maja säästvalt renoveerida tahtes tuleks selle vanust käsitleda mitte kui probleemi vaid kui võimalust. Võimalust kasutada, luua ja säilitada huvitavat ja kordumatut elamiskeskkonda. Majanduse efektiivsus tähendab küll kasumi maksimeerimist, kuid see ei saa toimuda röövellikult nagu kesk- ja vanaajal . Kahtlemata on ju kõige kiirem kasum tulemas kui minna ja röövida lihtsalt varandus kokku. Viikingid ajasid kamba kokku ja siirdusid sinna kus varandusi rohkem oli. Miskipärast on inimkond niipalju arenenud, et seda enam ei lubata ja pannakse isegi vangi selle eest. Samamoodi röövellikult ei saa käituda ka vanade majade suhtes, väites, et kasumi maksimeerimise nimel on õigus kõik vanad majad ära kaotada ja pilvelõhkujad püstitada. Ei ole nii, ka siin on tsiviliseeritud ühiskond kokku leppinud ja vandele huvitavatele hoonetele tuleb vahel anda võimalused. Säästev renoveerimine ongi üldnimetus neile põhimõtetele ja ka meetoditele, mille läbi igapäevases ehituses jõuame õige tulemuseni vana maja uuendamisel. Säästev renoveerimine kui meetod algab õige suhtumise omandamisest vanasse majja, täpselt niisamutigi nagu vana maja väärtustest teavitaminegi. Kohe renoveerimisprotsessi alguses tuleks eeldada, et vana maja on milleski eriline ja kodu loomine ainulaadses ja erilises keskkonnas on omaette väärtuseks.Mõiste säästev on loomulikult vägagi oluline kaasaegse mõtteviisi väljendus. Keskkonda säästev suhtumine levib tänapäeval üha laiemalt. Just säästvast elufilosoofiast tuleb lähtuda ka suhtumisel vanadesse väärtuslikesse majadesse Lihtne argimõtlemise loogikagi ütleb ju, et kohapeal olemasolevat ressurssi on rumalus raisata. Kõigesse olemasolevasse tuleks säästvalt suhtuda, olgu siis tegu ehitusmaterjali, kultuuri- või ajalooväärtusega. Vanade majade korrastamisega koormame kahtlemata vähe keskkonda kui neid lammutades. Lisaks kaasnevad sellega veel meie elukeskkonna mitmekesisuse loomine ja kindlasti ka sotsiaalse turvalisuse tagamine.Isegi kui meil ei õnnestu maja terviklikul kujul säilitada, siis tuleks säästvalt suhtuda selle detailidesse ja osistesse. Üheks võimalikuks lahenduseks on ka materjalide ja detailide eemaldamine ja nende korduskasutamine teiste vanade majade korrastamisel või isegi uute püstitamisel. Üha rohkem leidub selliseid vanade majade huvilisi, kellele iseenesest mõistetav suhtumine, et tuleks eelistada vana maja taastada, luua see elamiskõlblikuks ja selles protsessis korduvalt kasutada ka vanu detaile ja materjale. Vanad originaaldetailid on pandud ilustama ka uusi ehitusi . Niimoodi võib selguda, et väljavahetamine ja uue ehitamine, mis meil renoveerimise praktikas endiselt domineerima kipub, ei pruugi alati sugugi optimaalne lahendus olla. Tuleb arvestada kvaliteedi nüansside, materjali kvaliteedi, miks mitte ka vanade asjade eheduse ja originaalsusega ja siis võib selguda, et kaalukauss puht ka majanduslikult võttes praktiliseltki vana asja korrastamise kasuks kaldub. Sageli saabki määravaks see, kas me oskame vana hinnata enne selle väljaviskamist või hakkame pärast kahetsema! Säästvalt renoveerides säilitame me väärtuslikud materjalid, unikaalsed oskused, loome tervisliku ja kordumatu keskkonna.
    Meelespea säästvaks renoveerimiseks.
    1. Varu aega. Ei tasu liigselt kiirustada ja asuda vana maja kohe lõhkuma vaid tarvis kõigepealt hästi järgi mõelda. Vana maja säästva renoveerimise üks põhimõtteid tuleb lihtsast remonditarkusest, et enne kahjustuste likvideerimist tuleb selgitada nende põhjused ja siis alles asuda tagajärgi likvideerima . Tasub ennast juba ette teavitada, et vana maja renoveerides läheb alati kauem aega kui me selleks iganes planeerisime ja teiseks meie plaanitud ressurssidest tuleb kindlasti puudus. Seega tasuks aja kokkuhoiuks tutvuda ja arvestada teiste kogemustega. Seoses avastustega maja konstruktsioonide ja viimistluskihtide avamisel võib välja tulla huvitavat, mis paneb plaanidesse korrektuure tegema. Me ei tohiks mingil juhul ajategurit ettekäändeks tuues kahjustada vana maja kvaliteeti, rikkuda või vähendada selle antiigi ja kunstilist väärtust.
    2. Täpsusta nii hädavajalike tööde hulk ja järjekord kui ka oma kindlad soovid ja vajadused, mis koduks kohandatavas majas peab tulevikus kindlasti saama olema ja millest oled valmis vajadusel loobuma ? Tuleb selgeks mõelda vajalikud projektid ja koostada plaanid. Ideaalis me võtame arvesse vana maja tugevused ja arendame neid sobivates ja soovitud suundades. See võib juhul kui õigesti teha, kujuneda meeliköitvaks huvitegevuseks aastateks, mille juures vahel tegevus on sama oluline kui resultaat . Oma põhielamises peame siiski jõudma mingis kindlas ajaühikus soovitud tulemuseni, mistõttu sageli jääb ideaal mingis osas siiski saavutamata ja tuleb leppida teatud kompromissidega.
    Kompromissidega maja ajaloolise algupära ja tegelikkuse vahel tuleb arvestada juba tänapäevaseid ohutus- ja tarbimisnõudeid arvestades.
    3. Mõtle mitu korda järele enne kui vanad originaaldetailid välja vahetad või - materjalid millegi uuega asendad. Võib-olla annab originaali ikkagi remontida. Lisaks eheduse säilitamisele võib see toimida ka ressursside kokkuhoiu mõttes. Praktika tunneb palju näiteid kui kõige kasutumast asjast võib saada kõige olulisem detail või kõige haruldasem materjal. Kui endal tõesti ei ole tarvis ega anna kasutada tasub pakkuda neile, kes neid vanu asju ära oskavad kasutada.
    4. Tee koostööd spetsialistidega, kes tunnevad vana maja spetsiifikat just selle väärtustamise poole pealt, kellel ette näidata varasemaid kogemusi vana majaga töötamisel, kes mõtlevad Teiega ühtemoodi pidades lugu vanade majade väärtustest. Kui miski töö tundub olema kallim, siis uuri, mis selle eest vastu saad ja sageli selgub, et kõige odavam pakkumine ei ole see õige.
    5. Lähene vanale majale tervikuna ja püüa vaatamata erinevate lahenduste paljususele säilitada vana hoone traditsioonilist iseloomu. Töötades detailide ja erinevate materjalidega ei tohi käest lasta pilti tervikust.
    6. Eelista kasutada kui vähegi võimalik traditsioonilisi ja naturaalseid materjale. Nende kasutamine on oluline nii stiili kui tehnoloogia külje pealt.
  • Kasutatud Kirjandus


    1. http://www.eesti.ee/est/teemad/kultuur_ja_hobid/kultuur/kultuurivaartused/muinsuskaitse/
    2. http://www.miljooala.eu/?id=1567
    3. www,renoveerimine.ee/ehitus
  • Renoveerimine #1 Renoveerimine #2 Renoveerimine #3 Renoveerimine #4 Renoveerimine #5 Renoveerimine #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor herxx Õppematerjali autor
    renoveerimine ning muinsuskaitse

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Palkmaja renoveerimine
    6
    doc

    Palkmaja renoveerimine

    Palkmaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Arlis Lepamets Kbp-12 Palkmaja taastamist alusta vundamendist Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.

    Betooni puurimine
    Uurismustöö - UNESCO Maailmapärand
    17
    odt

    Uurismustöö - UNESCO Maailmapärand

    SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6 3.1 Moodustati UNESCO maailma

    Geograafia
    Ehitus alused - Renoveerimine
    8
    doc

    Ehitus alused - Renoveerimine

    Remontimine ­ parandamine või korda seadmine See liigitub: - Hooldusremont ­ perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks - Kapitaalremont ­ hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine Kapitaalremont jaguneb omakorda: - Osaline kapitaalremont ­ hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine. - Komplekse kapitaalremont ­ taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed, kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine. Rekunstrueerimine ­ Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise. Moderniseerimine ­ Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel. Renoveerimine ­ uuendamine Saneerimine ­ tervendamine Restau

    Ehitus alused
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Energiasääst kortermajas
    52
    pdf

    Energiasääst kortermajas

    välisseinad. Korruselamute puhul on see sobiv vaid akendeta otsaseinte puhul. Paljude akendega külgpindade soojustamine on märgatavalt keerukam töö. Pealegi jäävad akende ümbrusesse ikkagi külmasillad. Küll aga tuleb kõne alla korruselamute puhul akende vahetamine soojuspidavamate vastu või vanade renoveerimine. Nii näiteks võib vana korralikust puidust paarisraami tihendada, sisemise klaasi aga asendada klaaspaketiga. Selle tulemusena oleme saanud päris korraliku kolmekordse akna, mis vastab praegu kehtivale ehitusnormile. Kui tegelda akende remondiga, siis peab kindlasti silmas pidama järgmist ­ teatavasti võtab vana loomulikul tõmbel

    Füüsika
    Raamatukogunduse lõpueksam
    30
    doc

    Raamatukogunduse lõpueksam

    Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
    168
    pdf

    KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

    TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

    Eelkoolipedagoogika
    Metsade sääst
    29
    doc

    Metsade sääst

    Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    ranno132 profiilipilt
    ranno132: Hea materjal, soovitan soojalt.
    20:53 02-06-2009
    mikk72 profiilipilt
    mikk72: Väga hea materjal.. 5
    13:11 05-10-2011
    samsung14 profiilipilt
    janar h: väga hea
    13:37 24-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun