Teadustöö alused (1)

1. Teadm. hankimine -a)olemas varjatud teadmised-võivad sisaldada lünki, mõtlemine distsiplineerimatu ja kerge-käeline, mis viib valede otsusteni b)olemas tähele-panekud ja kogemused, millele toetudes teeme järeldusi-võivad osutuda petlikeks c)küsime nõu autoriteedilt-võib eksida d) teeme uurimuse.
2. Uurimuse vajadus-probl. lahend . ei laabu igapäevase mõtlemise abil. Praktiline vajadus sageli raken-dusliku uuringu lähtekoht praktiliste eesm.saavutamiseks. Põhiuurimused-uue tedusliku teadmise otsing teadmiste endi pärast.
3. Teaduslik teave argiprobl-täpsustab probl.ga seot . küsimusi ja viib nii oluliste asjadeni, arusaam sellest „milles on küsimus“, vabaned tradit.mõtlemisest, rikastab ja mitmekesistab argi mõtlemist, uued ideed töö arendam., huvi uute valdkondade vastu,süst.lt tungid uutesse asjadesse, uued mõisted, mille abil uued kujutlused maailmast, huvi uute valdkondade vastu.
4. Teadus,mõisted-tegev., mille eesm. uute, tunnetusl.lt ja prakt .lt oluliste teadmiste saam . ja rakend.ning olemasolevate teadm.töötl. kasut. ja säilit. Siin mõist.nii loodust, inimest kui ühiskonda puudut. Teamd.saamist, teadmisi. Iseloom. Kui iseseisvat inim-tegevuse ala, millel on iseloom. Teat .tüüpi tead.d ja meetodid nende saamiseks.
5.Tead.eesm.- tegevusala, mille eesm, on uurimuslikul teel uute teadm.saam. ja nende esmasrakend.. See üks lihtsamaid, milles rõhut. kahte olulist momenti :a) uudsus –eesm. saada uusi teadmisi; esmasrakendam.-uute teadm. esmasrakendamine, mitte lihtsalt esmasrakend. Eesm uurida reaalses elus juhus .lt ja kaootiliselt esinev. üksiknähtuste tekkepõhjusi, leida ja anal. nende vah.si põhjuslikke seoseid , seaduspärasusi ja seadusi, et omandatud teadmisi sihipäraselt kasut. praktilises elus. >Saadud (teaduslikud) teadm.peaks olema üldistatud, üldkehtivad, vajalikud ja tõesed (objektiivsusele vastavad)
6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti omad. äratabam. ja teistest eristava pildi loom. Eeldab mõistete kasut. ja defin .st, oskuskeele kasut. mõistete ja sõnade klassif.st. Eeldus, et kirjel.ne võim.täpne. Kirjeld.-1)mõistete range piiritl.nende defin.l 2)mõistete sarnasus-ja erinevussuhete kindlaksteg. Samast. ja erist. toimub üheaegselt3) ühetähendusl. märkide kasut.-taval.mõiste tähist. sõnaga või sõnamär-kidega. Terminol. on seot. teduse kirjeld. funkts. täitm.ga. Seletam-põhjuslike seoste ahelate avam .eeldab vastam. Küsim.le-miks on nähtus selline, miks on seot.just nende nähtustega, miks tekkis just nüüd miks nähtus X mõjut. Just nähtusst Y. Ennust.e prog.-seisneb nähutse muutmise etteütl.s, selle asjakäigu ennust.s, millised on tulemused, kui teatavad nähtused komineeruvad. Ennust.saab vaid nähtusi, mida osatakse seletada. Progn.korral on tegem.tõenäosuslike tendent-sidega. Kindlad on toimunud sündm.d ja tulevikus toimuvad teat. tõenäos. korral. Kõik teadused teevad läbi arengustaadiumid.
7. Teadustöö tulemus-mõisted, teooriad, seletused teat.nähutste kulgem.le. Tead.töö prod .=aju+raha. Et teadustöö oleks tulemuslik , on vaja finantse.
8. Teadus ja ühisk. Mood. terviku. Teadus on kui ühisk. tööriist, mille abil lahend. järg.ül.d a)rahuld.ühisk.vajadusi b)tagada ühisk. Julgeolek c)kindl.maj.konkur.võime ja kasum tehn. uuenduste kaudu, tõsta elatustaset d)lahend. Sots.eid probl.e. tead.tööde tulemuste rakendamise kaudu saavut, poliit.d, sõjal.d, sots. maj.d ja ärialased eesm.d. Teadust on võim. Rahast.a1)baasrahast.(riigieelarvest)2)projektipõhiselt(raha taodeldakse projekti alusel). Riigi ja tead.suhted a)riigi võim.d ja funkt.d teaduslik-tehnilises valdkonnas b)riigi poolt finants. uuringute prioriteetide hinnang ja valikute süst. Fundametaal-teaduse osas d)riigi kaudne toetusettev.sektori kaudu.
9. Tead.töö liigid – essee-kõige madalalmal astmel olev tead. töö, lühike ja arusaadav mõtte-arendus teat. Teemal. Temaa- tika tuleneb õppeaine prog.st kirjanduse kasut. ja sellele viitam. Ei ole kohust. Oluline loov mõttl ja omapoolne hinnang. Referaat-teat. Probl. või teema teaduslik ülevaade, tuginetakse kirjandusallikate uurimusele. Eesm. süvendada oskusi erialase kirjand . töötlemisel. Soovitatav omapoolne arvamus ja järeldus. Ainetöö-teor.probl.käsitl. või praktil. probl.lahend. Teat. Küsimuse lühiuuring, kus kasut. erialast kirjandust ja stat.si andmeid. Sellest võib saada uurimustöö baas. Uurimustöö-omand.oskused ja esmased kogemused tead.ks uurimus-tööks ning selle vorm.ks Formul . eem. ja ül.e püstitamine. Valida sobiv metoodika ja materjal. Anal. ja üldistada tulemusi. Bakal .töö- juhendaja suunamisel teadusl.töö aktuaalsel teemal. Kasut. kogu õppeperj.l omand. Teadmisi, maj.praktika tead-mine, erialainfo valdam ja seisu- kohtade põhjend. Slegelt välja tuua enda panus. Kõik nõuded kehtest. Koolides eraldi. Kaitsmine on avalik, spets . komisjoni ees. Magistritöö-juhendaja suunamisel magis-trandi uurimus, mis näitab oskust kasut.sihipäraselt omand.teadmisi ning vormist . Ja esit. korrektselt tulemusi. Andmete kogumise, töötl. Metoodika kasut. Allikate arv väh.30, ligikaudne maht 60-80lehte. Kaitsm. Aval. Spets. Komisjoni ees. Doktoritöö-juhen-daja suunamisel kirjutatav doktorandi iseseisev töö aktu-aalse probl. uudne käsitlus märkimisväärse tähtsusega. Selles on esit.konkreetse probl. orig.lahendus. Lõppeeesm. Tulemuste publits. Tead.artikli või raamatuna.
10. Probl.püstitus – erinevus lähtesituatsiooni ja soovit. Situatsiooni(mingi objekti seisund) vahel. Püüd arend. Teooriat või täiend. Praktikat, konkr. Eesm. Leida vastus esit. Küs.le või lah.probleem. Uurimusteema-nähtus või teema, mida uuritakse. Et formuleerida probleemi, esit. Olulisi küsimusi. Probl.sõnastus, ülesehit.,lahend.tingimuste ja meetodite valik, seosed tesite probl.ga, probl.tähist.
11. Hüpotees- on teaduse teadaolevatel faktidel ja seadus-tel rajan. tead.lik oletus . Teada-olevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus või ka väide. Iga hüpot. On vaja kontrollida. Nt. Palga tõustes toidu osakaal korvis suureneb- Maslow hierarhia.
12. Maailma tunnetus – kaemuslik-meeleorganitega vahetult vastuv. Info, mis töödeld. Ajus ja võet.vastu vajal.otsused edasiseks käitu-miseks Empiiriline -kogemuiste üldistamine. Fakitde kogum (juhuslik ja subjekt ) tallet. Süst.ne ja üldist.ne ning järeld.tegem.eksist. seoste alusel.Väärtust mõjut. Juhusl.d faktid, näidete eelist., seoste määram. Suvalise mulje alusel, nähtuste ja seoste tegel . Olemuse lahend.ta jätmine. Teaduslik-vabast. Tunnetus-protsess puudustest, mis oma-sed kaemuslikule ja emp.le tunnetusele. Põhineb faktide kogum.l (sihipäraselt) süstem.l ja üldistam.l. Tunnetus, sihipära-sus, aktiivsus, näht.te olem.e selgit.
13. Kaine mõist-erinevus teadus.est meetod.st- uurimust tehakse spets. Eem.de saavut.ks, tugineb, spetsiif . meetoditel ja tehakse süst.lt. Kainet mõistust tuleks kontr. Kaine mõistus hõlmab praktilisi ideid, reegleid ja taotlusi. Lisaks uskumused, eksiarvamused, müüdid. Võhikud kasut.mõisteid ja teooriaid lõdvalt, selekt.d teooriaid, kontrollivad hüpo-teese, ei vaevu kontrollima oma seletusi , usuvad metfüüsilisi seletusi. Teadus on kaine mõis-tuse süst.ne ja kontr.d lahendus.
14. Teaduse tradtis. Liigit.-sotsiaal-(e.ühiskonna), loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaar-teadused. Taval., erist. teor.st ja eksperimentaaltedust. Ühisk. e sots.tesduste alla kuuluvad nt ajalugu, arheoloogia, etno - graafia , majandus, maj.teadus on ühisk.tesdus, mis uurib maj. olemust ja aren .se seaduspär.si.
15.Tead.töö põhimõisted –teaduslik fakt-tegelikkuse elem . Mis on vaadeldav või tead. meetodi abil tekitatav. Kontsep -
tsioon -kogutud faktide käsitlu-sviis või vaadete süst. Seadus-objekt., oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nende külgede ja muutum. faa-side vahel. Jagun dünaanilisteks ja stat.ks. Teadusteooria-väidete ja tõestuste süst. Teadusavas-tus-uute tead.faktide üldistam. Uueks orig.teooriaks või sead.ks. Paradigma-püsiv ja üldtunnust. mõistete, seaduste ja meetodite süst. Tõde-objekt. tegelikkuse õige peegeld. Inim. teadvuses.
16. Meetodid –vahend või tee probleemi lahendamiseks. on esmased (andmed, mis saadud käesoleva uuringu käigus) ja teisesed (varem ja teistel eesm.l kogutud andmed) Võib kasut. uurimusküs.le vas.ks, abistava infona, uurimusküs-te konkre-tiseerimiseks, uurimusmeetodi sobivuse otsust.ks, võrldem.ks. Peam. allikad on tehtud uuringud, stat.amet, muud tehtud õppetööd. Lokaalsed teadusl. meetodid on omased konkreetsele teadusvaldkonnale ning neid kasut. vaid selle teaduse valdkonnas. Üldteadus-likud jagun: empiirilis-teor.sed (ka kogemuslikud, pakuvad andmeid katsete ,vaatluste ka dok.te vahendusel) ja puhtteo-reetilised (vajal. andmed saadakse formaalloogilise arutelu vahedn.l.)
17. Empiirilis- teoreetilised meetodid – vaatlus – uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja regist. Süsteem. Võib toimuda nii looduslikes kui kunstlikus tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist. Faktid fiksee-ritakse, klassifitseeritakse, kõrvutatakse ning lõpuks oletuste hüpoteeside kontroll. Vaatlus jagun. Pidevvaatlus ( seire , monitooring), korduv-vaatlus (perj.lt teat. Aja vahe tagant) ja ühekordsed vaatlused eriotstarbel. Andmete hankimise protseduuri järgi liigit. vaatlused: a) otsene e visuaalne vaatlus oma silmaga regist. vaatlused ning paneb kirja uurit. tulemuse b)dokumendivaatlus, kaudsete allikatena vaatlused kasut. erinevaid dok.e c)küsitlused ja intervjuud, eelnevalt koost . ankeedi alusel. Küsimustik võib olla nii avatud, kui valikvastus - tega . Eksperiment on katse, kus uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse mõjutades seda uute tingimustega. Siin on uurimisprotsess tunduvalt rangem ja täpsem. Eksper. Ül.ks on selgitada uute mõjurite tulemuslikkust. Eksperimendid jagunevad laboratoorsed , tootmislikud ja sotsiaalsed. Mõõtmine kujut . endast mõõde-tava nähtuse kvantitatiivsete karakteristikute fikseerimise ja regist. Süsteemi, siin on oluline määrata näitajad. Kirjeldamise käigus süstematiseeritakse saadud andmed. Võrdlemine seisneb sarnasuste ning erinevuste leidmises.
18. Esmased- ja teisesed andmeallikad. – Esmased on andmed, mis on saadud uuringu käigus. Need on originaalsed ning kogutud konkreetse uuri-misobjekti jaoks. Teisesed on andmed, mis on kogutud varem ,teistel eesmärkidel või olnud kogu aeg olemas. Teiseseid andmeid võib kasut. uurimis -küs.le vastamiseks, infona probleemi püstitamisel, uurimis-meetodi sobivuse otsustamisel ja võrdlemisel. Teiseste andme-te peamised allikad on tehtud uuringud, statistikaameti ning minist.de poolt kogutud andmed ning tehtud bakalaureuse , magistri ning doktoritööd.
19. Puhtteoreetilised meetodid – võrdlevuse meetod seisneb sarnasuste või erinevuste leidmises. Võimaldab avastada protsess arengu üldisi tendentse ning muudatusi, mis toimuvad nähtuse arengus. Analüüsi puhul lahutatakse uuritav mõtteliselt osadeks eristades üksikud tunnused ning omadu-sed, mida eraldi uuritakse. Analüüsi võib jaotada vaadeldava objekti koostis-osadeks, mis omakorda jaguneb elementide-, seoste- ning ülesehituspõhimõtete analüü- siks . Sünteesi puhul moodust.e uus ühtne tervik uuritava objekti analüüsi teel saadud omaduste mõttelistest osadest. Üksikute elementide vastastikune seos määratakse ühtseks tervikuks. Sünteesi põhikategooria jaotub tervikliku sõnumi koostamine, tervikliku plaani kavandamine ja abstraktsete seoste loogilise süsteemis koostamises.
20. Meetodi ja metoodika viga – iga meetod on suhteliselt eba-täpne ja selle ebatäpsuse suu- rust isel.b meetodi viga. See näitabki, kui õigeks võib meeto-dit pidada. Meetodi tõesus on omadus anda tulemusi, mis on lähedased tõelisele väärtusele. Viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist . Kuna igasuguse mõõtesuuruse (sh analüüsitulemuse) tõeline väärtus on teadmata ja seda pole reeglina põhimõtteliselt võimalik teada saada, on meetodi tõesus teatud määral abstraktne mõiste. Meetodi valikul tuleb arvestada, et meetodi viga oleks võimalikult väike. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad: a)sisemisteks–tuleneb uurimuse plaani ebatäpsest järgimisest uuringu teostamisel (ei järgita täpselt meetodit ning näiteks tingimusi, kus uuringut läbi viiakse) b)välisteks–seisneb uuringu korralduse mittevasta-vuses uurimisülesandele. Viga tekib järelduste tegemisel. Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest ja subjektii-vsusest. Ei tohiks esineda subjektiivsusest tingitud vigu. Subjektiivsus avaldub materjali valikulises kasutamises, kõrval-tegurite tähelepanemata jätmi-ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo-mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus , täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa-blus tähendab mõõtmistule-muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud.
Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika kogumine, testid).
Valiidsus (kehtivus) tähendab mõõtevahendi ja uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Mõõtevahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti kui uurija seda on mõelnud.
Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. Näiteks intervjuude puhul tuleb rääkida intervjuu läbiviimiseks kulunud ajast, vääritimõistmisest jne.
21. Teadustöö koostamise etapid-I etapp, teema valik (eesmärkide ja ülesannete püstitamine-tulenema kas ühiskonna vajadusest või teaduse enese arendamisest, silmas peaks pidama oma võimeid ja kogemusi, teema aktuaalsust, uudsust ), II etapp, kirjanduse valik ja analüüs ( tutvumine teemakohase kirjandusega), III etapp esialgse kava koostamine