Teadustöö alused (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Kordamisküsimuste vastused

SOTSIAALTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ajalugu Majandusteadus keeleteadus Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted ­ teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde ­ olemus ja näited. Teaduslik fakt ­ tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon ­ käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus ­ objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel

Teadustöö alused

30

doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

turvalis., tagab nende suurema lojaals. org-le. Kasut. aktsiate müüki või eelismüüki. Mõnikord kasut. nn. tulu jaotam., mille käigus jaot. org. tulu tööt. vahel. Üheks levinumaks tulu jaotam. süst. on nn. Scanloni plaan. Põhin. tööt. osalem. juhtimises ning arvest. tööt. ettepanekuid ja uuendusi org-s. Hindab spetsial. komisjon, eraldab vahendeid lisatasustam. 11 8. Personali arendamise, koolitamise ja karjääri juhtimise alused ja spetsiifika Eestis. Pers. arend. - org-le vaj. tööt. ettevalmist., arend. ja karjääri juhtim. Vaj. tulen. org-st või isikust. Pers. arend. eesm.: 1) tööt. teadmiste ja osk. tõstm. ning laiend., 2) tööt. arend. ja motiv., 3) tööt. rahulolu ja eneseteostuse tagam., 4) tööt. töötõhususe ja konkurentsivõime tõstm., 5) tööt. universaalsuse ja kohanemisvõime suurend., 6) tööt. karjääri planeerimine ja juhtimine, 7) pers. kujund. ja järelkasvu tagam., 8) org

Majandusarvestus

84

doc

Uurimustöö alused

Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA  2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1

Uurimistöö alused ja metoodika

6

doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne,

Pedagoogika uurimismeetodid

15

docx

Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused (2018)

1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud

Uurimismeetodid psühholoogias

15

docx

KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA

omast, näiteksnnende hoiakuid või informeeritust uurida ongi intervjuu. Intervjuu võib olla standardiseeritud või standardiseerimata; selles võib kasutada avatud või suletud küsimusi. 3.4 Kvantitatiivse otstarbekus Kvantitatiivne uuring on otstarbekas siis, kui · Teadustöös võib toetududa kindlale teooriale, mudelile · Uurija valduses on küll usaldusväärne mõõdik, ent tal pole arvestatavaid kogemusi teadustöö vallas · Soovitakse uurida ennemini mingi nähtuse konkreetset aspekti kui laiemat nähtust või probleemi · Uurija valdab statistilise andmetöötluse meetodeid ja tema käsutuses on vastav programm · Ühte näitajat on otstarbekohane suhestada mingi teise näitajaga · Soovitakse teha statistiliselt arvestavaid üldistusi mingi demograafilise või sotsiaalse kategooria kohta

Õiguse alused

45

docx

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin

Sotsioloogia

108

pdf

Teadustöö alused

mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada  Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?  Muutujad 3 • Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose leidmine muutujate vahel • Seos muutujate vahel võib olla: • Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük  Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil

Teadusfilosoofia alused

Kommentaarid (1)