Ohutegurid (1)

Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse:
Füüsikalised ohutegurid
-masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed
-müra
- vibratsioon
-elektromagnetväli
- sisekliima
- valgustus
-mehhaaniline tolm
Keemilised ohutegurid
- kemikaalid
-materjalid
-keemilised allergeenid
-asbest
Bioloogilised ohutegurid
- bakterid
-viirused
-seened
- parasiidid
-bioloogiline tolm
-allergeenid
Füsioloogilised ohutegurid
-sundasendid ja sundliigutused
-füüsilise töö raskus
-liigutuste kordumine
-raskuste teisaldamine
Psühholoogilised ohutegurid
- monotoonne töö
-töötaja võimetele mittevastav töö
-halb töökorraldus
-pikaajaline töö üksinda
Müra
On helide kogum, mis koosneb:

• suur hulgast
  
• erinev sageduse ja kõrgusega
  
• erineva tugevusega
  

lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile.
Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB.
Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne.
Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra.
Müra toimed
Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet:
otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus . Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine .

• Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist
  
• Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale
  
• Mürakahjustus saavutab maksimumi 10 – 15 aastaga.
  

kaudne toime (müra toime kogu organismile)

• Närvisüsteem – väsimus, peavalu, kurnatus, unehäired, mäluhäired, üldine haigestumine
  
• Vereringe – vererõhk, veresoonte spasmid
  
• Südame funktsioon – valud , EKG – muutused
  
• Ainevahetuse häired
  

Müraallikad - kiireltliikuvate osadega puidutöötlemise masinad ,
kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,
suruõhumüra pneumaatilistes süsteemides,
ventilatsioonimüra.
Võimalusi müra vähendamiseks.

• Osta vähest müra tegevad masinad. Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis.
  
• „Kapselda” müratekitavad masinaosad.
  
• Vali vähem müra tekitavad lõiketerad.
  
• Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine ( balanseerimine ).
  
• Väldi lõiketerade mittevajalikku suurt kiirust.
  
• Väldi vibratsiooni teket.
  
• Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel.
  
• Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra.
  
• Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud.
  

Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega.
Vibratsioon
On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.
Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2
Vibratsioon inimkehale jaguneb:

• üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2
  

Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes , töötava masina naabrus.

• kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2
  

Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes.
Soodustavad tegurid:

• füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine)
  

• sundasendid
  
• tööriista tagasitõuge
  
• müra
  
• madal temperatuur ja niiskus
  

Vibratsioonitõbi : krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad:

• muutused kätes – valud, suremistunne, tuimus , paistetus, pigistusjõu nõrgenemine, külmakartlikkus;
  
• muutused närvisüsteemis – väsimus, peavalu, pearinglus , erutatavuse tõus;
  
• muutused mujal organsüsteemides – stenokardia , impotentsus, mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandile iseloomulikud vaevused .
  

Kahjuliku toime ennetamiseks:
Vali: vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist.
muuda käsitööriist kergemaks riputades ta vedrustusega üles koormuse alandamiseks.
NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik.
Elektromagnetväli
Elektromagnetkiirgust jaotatakse – ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.
Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus.
Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus).
Ohustatud alad – meditsiin , tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika .
Mitteioniseeriv kiirgus – mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus.
Töökeskkonna sisekliima
Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte :

• õhu temperatuur
  
• õhuniiskus
  
• õhu liikumise kiirus.
  

Kuum kliima:

• looduslik (ilm kütab palavaks ka tööruumid)
  
• tehnoloogiline (töö kuumade ahjude juures)
  
• füsioloogiline (mõnedel on alati palav)
  

Külm kliima:

• organismist lähtuv (kurnatus, alatoitlus)
  
• keskkonnast lähtuv (Külma temperatuuriga ruumis on liigniiskus ja puhub liiga tugev tuul)
  
• muudest asjaoludest sõltuv (alkoholi liigtarvitamine).
  

Töö iseloom Õhutemperatuur, C0
vaimne töö 18 – 24
kerge füüsiline töö, istudes 16 - 22
kerge füüsiline töö, seistes 15 – 21
keskmise raskusega füüsiline töö 14 - 20
raske füüsiline töö 13 - 19
Kahjuliku toime ennetamiseks

• Väldi väga niisket või kuiva õhku.
  
• Väldi liiga suurt kuumust ja külmust.
  
• Väldi tuuletõmbust.
  
• Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi.
  
• Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes.
  
• Kasuta sobivat riietust .
  

Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kumades tingimustes!
„Tegevusaladele esitatavad TT ja TO nõuded” § 11 – tööruumi temperatuur peab olema sobiv tööülesande täitmiseks!
Valgustus
Valgustust ehk valgustugevust mõõdetakse luksides (lx).
Tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300 – 500 lx,
puidupinkidel töötamisel 500 – 750 lx.
täpsematel töödel kohtvalgustus - valgustugevusega kuni 750 – 1000 lx.
Valgustuse liigid:

• loomulik valgustus
  
• tehisvalgustus
  
• avariivalgustus
  

Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud!
Kahjuliku toime ennetamiseks

• kasutada päevavalgustust
  
• heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust
  
• valgustus on koridorides, treppidel , kaldteedel
  
• vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi
  

Tolm
Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul.
Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud , mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid.
Kahjulikud mõjud:

• mehaaniline trauma – silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus .
  
• hingamisteedesse sattudes – krooniline bronhiit , kopsutolmusus ehk pneumokonioos , bronhiaalastma.
  

Kahjuliku toime vältimine

• ventilatsioon ja kohtäratõmme
  
• kaitsevahend – filtriga respiraator või tolmumask.
  

Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel.
Keemilised ohutegurid
Organismi sattumise teed:
hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas – rullimine, valtsimine , pintseldamine ning pihustamine.

• seedetrakti kaudu
  

- naha kaudu – kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad,
vigastused nahal.
Keemilise ühendi toime ulatus:
võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi – lokaalne toime;
kemikaali üldtoime – toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid ( allergia ), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine).
kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest.
Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart.
Ohtlikkuse järgi eristatakse nii tervise-, kui ka keskkonnaohtlikke kemikaale.
Ohtlike kemikaalide märgistuseks on rahvusvaheliselt üldtuntud süsteem – oranžil põhjal musta piltkirjaga. Lisaks on igal kemikaalil oma tähtsümbol.
Töötaja, kes käitleb kemikaali, peab kindlasti vaatama kemikaalinõu olevat märgistust kemikaali kohta.
Tervsekahjustuste vältimine

• Efektiivne väljaõpe ning juhendamine.
  
• Ohtlike kemikaalide ning töömeetodite asendamine vähem ohtlikega.
  

Selleks:
asenda pihustuslakkimine kardinlakkimisega;
asenda orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid vees lahustuvate värvidega.

• Protsessi „ kapseldamine ” ning ventilatsioon
  
• Isikukaitsevahendite kasutamine.
  

Iga kemikaal, mida kasutatakse, peab olema pakendis, purgis , pudelis, konteineris. Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. Ohtliku kemikaali pakendile tuleb märkida veel seaduse poolt kindlaks määratud näitajad:
1. Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused.
2. Valmistaja või importija nimi, aadress.
3. Ohutunnus oranžil põhjal must piltkiri .
4. Riski kirjeldus – näitavad kemikaali käitumisest johtuda võivaid tervise või keskkonnakahjustust.
5. Ohutusnõuete kirjeldus – hoida lastele kättesaamatus kohas.
6. Kemikaali kogus.
Kuidas tagada, et kemikaalist tulenev oht tervisele oleks minimaalne või olematu? Alustuseks tuleb teada, millega on tegemist ja kuidas see mõjub. Selleks peab tööandja korraldama, teostama , tellima töökoha kirjaliku riskianalüüsi, mille käigus iseloomustatakse töötingimusi, mõõdetakse kemikaali sisaldus õhus, võrreldakse neid piirnormidega.
Asbest
Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest.
Asbesti ohtlikkus seisneb:
-peenikesed nähtamatud erikujulised kiud;
-stabiilne keskkonnas – ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele.
Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud . Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse:

• mikroorganismid , viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid
  

Jaotus 4 ohuklassi
I ohuklass - väheohtlik – ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat.
II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella , streptokokid, stafülokokk.
III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi.
Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja.
IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit
Tegevusvaldkonnad:
toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus , tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete – prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed.
Füsioloogilised ohutegurid
Loetakse:

• füüsilise töö raskust
  
• sama tüüpi liigutuste kordumist
  
• üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi.
  

Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünaamiline.
Dünaamiline
Staatiline
Lihase kokkutõmbele järgneb lõdvestus
Lihase kokkutõmbele ei järgne täielikku lõdvestust
Lihaspinge suureneb minimaalselt
Lihaspinge pidev suurenemine
Vere vajadus lihases on võrdne selle juurdevooluga
Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega halveneb
Lihaskude on varustatud hapnikurikka verega
Vere vajadus lihases on suurem kui juurdevool.
Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku.
Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega:

• pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest
  
• kaela-, õla-, seljalihaste valud
  
• käte ja jalgade tuimusetunne, suremine
  
• kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit
  
• selgroolülide ja diskide põletik
  

Psühholoogilised ohutegurid
On monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus. Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho-sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas:

• suurt täpsust nõudev töö
  
• kvaliteedikontroll , vigade otsimine
  
• tööprotsessi juhtimine
  
• tähtaegadega töö
  
• teenindustöö, suhtlemine klientidega
  
• töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö
  
• töö pingelisus ja liigutuste tempo
  
• töö pingelisus
  
• töö iseloom on monotoonne, ei ole mitmekesine
  
• tunnustuse puudumine, mittemotiveeriv töö, madalad palgad
  

Vaimse ülekoormuse ebasoodsad tagajärjed

• krooniline väsimus
  
• tööstress, depressioon , enesetunde halvenemine
  
• lahkhelid kaastöötajatega
  
• stimuleerivate jookide, uimastite ja alkoholi tarvitamine
  
• vastupanuvõime langus, külmetushaiguste sagenemine, unehäired
  

Tööstressi soodustavad tegurid:

• müra ja vibratsioon töökeskkonnas
  
• valgustuse ebapiisavus ja halb sisekliima
  
• töötamine kemikaalidega
  
• töö kõrge bioloogilise riski tingimustes
  
• suur õnnetusoht
  

Tööstressi vähendamine, heaolu saavutamine:

• töötaja peab nägema oma töö tulemust nii ettevõtte kui ühiskonna tasandil
  
• töö muutmine vaheldusrikkamaks ja mitmekesisemaks
  
• töö kohandamine töötaja vajadustele ja võimetele
  
• töötajale vastutuse ja otsustusvõimaluse andmine oma töölõigu piirides