Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat (0)

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
Referaat
Tartu 2010
Sisikord
Sisikord 1
Sissejuhatus 2
Teaduse arengu uued suunad 3
Tehnika võidukäik: elekter ja bensiin 4
Filmikunst :heli ja värv 5
Naised Ühiskondlikus elus 6
Uued Ajupesuvahendid 7
Haridus , Teadus, Kirjasõna 8
Muusika , Kunst , Teatri- ja FilmiKunst 9
Kasutatud kirjandus 10
1
Sissejuhatus
Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks. Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine . Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome- ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid , tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid , populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuuriautonoomia: suuremad rahvusgrupid said õiguse luua oma valitsuslikke asutusi mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhimise eest. Kultuuriomavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid.
2
Teaduse arenud uued suunad
Võit Esimeses maailmasõjas tagas demokraatlikele suurriikidele suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärgsetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.
Teadlastest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika enk aatomtuuma ja sellest toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 1930. aastate lõpuks jõudsid mitme maa teadlased juba praktikas lähedale tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astonoomid, bioloogis, keemikud . Teadlaste avastused olid kasulikus meditdiinile. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks.
Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust.
Selleks loodi erilised teadused ja teooriad, bagu näiteks teaduslik kommunism Nõukogude Liidus või rassiteooria natslikul Saksamaal. NSV Liidus tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed sellega, et üritasid tõestada kommunismi ülemaailse võiduparatamatust. Natsi-Saksamaal aga usuti , et on võimalik teaduslikult kindlaks määrata tõelise aarialase välistunnused. Kõlbmamatuid asutati hävitama või viljatuks muutma
3
Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin
Teaduse edusammud aitasid kaasa tehnika arengule, eriti elektrotehnika , side ja transport vallas. Tehnika iseloomustas elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine. Ehitati üha uusi elektrijaamu, mis töötasid vee või soojuse jõul. Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning masinate ja konveierite rakendamisel tootmises. Elekter muutis ka inimeste igapäeavaelu. Arenenud maades tekkisid inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu :raadiovastuvõtja, külmkappe, pesumasinaid.
Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid . Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin . 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk.
4
Filmikunst: Heli ja värv
Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must- valgel “elavate piltidele” lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid.
Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos “Santaaž”.Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal - ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht .
Charles Chaplin
5
Naised Ühiskondlikus elus
Mitte ei muutunud ainult naiste riietus ja soeng, vaid ka nende roll ühiskonnas. Naisteõiguslaste võitlus, mis algas juba 19. sajandi lõpukümneditel. Hakkas nüüd vilja kandma. Selle võitluse tulemusel said naised valimisõigused. Sõja-aastail pidid naised sageli tegema tööd, mida varem tegid mehed. Selgus, et naised suudavad edukalt mehi asendada . See tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid õigusi. Naised soovisid ka pärast sõda võrdselt meestega töötada, teenida raha ning otsustada tähtsate küsimuste üle. Sõjas said paljud mehed surma, seepärast tekkis 1920. aastate majandustõusu tingimustes meestöötajate puudus.Seega võisid ka pärast sõja lõppu oma võimeid tõestada. Võrdõiguslikkuse ideed ei piiranud vaid suurlinnadega. Tänu inimeste liikumisvabaduse suurenemisele hakkasid need levima ka väisematesse linnadesse ja maakohtadesse. Vabameelsuse levik väljendus muu hulgas ka sells, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varasemal ajal peeti daamide puhul sobimatuks.
Kuid samas oli see ikkagi veel meeste maailm. Paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena, tegelikult aga meeste teenijatena, kelle ülesandeks on kodu hoidmine ning laste sünnitamine ja kasvatamine .
6
Uued Ajupesuvahendid
Raadio ja filmikunsti areng ning diktatuuride võidukäik 1930 aastail muutis ka propaganda igapäeavaelu lahutamatuks osaks. Varasemal ajal olid politikute võimalused rahva arusaamu mõjutatada piiratud. Uued vahendid muutsid propaganda aga tõeliseks ajupesuks. Raadio ja kio eelis oli see, et nndega sai pidevalt ning korraga mõjutatada miljoneid inimesi, ilma et poliitikud peaksid isikult neid nägema või nendega kohtuma . Riigialamate meelsust võis suunata kõikjal tööl, kodu, kinos, tänavatel.Diktaatprid pöörasid inimest mõjutamisele suurt tähelepanu, kasutades selleks tõde, pooltõde ja ka lausvalet. Ka demokraatlikud valitsusd kasutasid agaralt propagandavõtteid sise- ja välispoliitilises võitluses. Poliitilise propaganda kõrval hoogustus ka reklaam , mis kutsus tarbijaid üles kulutama raha ning ostma tarbekaupu. Paraku jäi paljudes riikides inimeste ostujõud võrdlemisi madalaks ning kaupu massiliselt tarbima veel ei hakatud. See juhtus alles pärast Teist maailmasõda. Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport . Diktaatorid mõistsid spordivõitud tähtsust. Eriti ilmnes see 1936.aasta olümpiamängudel, mis toimusid Saksamaa pealinnas Berliinis. Hitler lootis, et saksa sportlaste hiilgavad võidud tõestavad aaria rassi üleolekut teistest rahvastest. Olümpiamängude korraldamiseks kulutati tohutuid rahasummasid. Need olid ka esimesed taolised mängud, millest tehti televisiooniülekandeid. Kuid kõik ei läinud nii, nagu soovis füürer. Mustanahalise USA kergejõustiklase Jesse Owensi suurepärane esinemine andis ninanipsu natsid propagandale. Berliini olümpiamängud olid ka Eesti sportlastele õhed edukamad Kristjan Palusalu võitis seal kaks kuldmedalid
7
Haridus , Teadus, Kirjasõna
Suured muutused tegid läbi hariduselu. Juba Vabadussõja ajal asendati seni venekeele õppetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemelloodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, likvideeriti koolitüüpide paljusus , ühtlustati õppekavad. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6- klassiline koolikohustus , laiendati koolivõrku, ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid, kuijundati rahvuslik õpetajaskond ning pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. 1. detsember 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika - ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus.
1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine. Mitmed Eesti teadlased (Ernst Öpik, Paul Kogerman, Ludviga Puusepp) saavutasid ülemaailmse tuntuse . Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keele, kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.Tänu avardunud kirjastamisvõimalustele muutsid eestikeelsed trükised üldkättesaadavaks. Plahvatuslikult kasvas mitmesuguste ajalehtede ja ajakirjade arv, kusjuures enamik neidt oli sunnatud kindla lugejaskonna rühmahuvide ja maitse raduldamisele. Eesti ilukirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike realistlik romaan. Luule arengut mõjutas 1920. aastate algul kõige enam Siuru rühmitus. Järgmise kümnendi lõpul astus esile noorem luuletajate põlvkond, keda tuntakse õhise nime Arbujad all.
8
Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst
Varasemast ajast tuntud heliloojate kõrval alustasid oma loometeed kodumaal ettevalmistuse saanud noored helikunstnikud. Eesti muusika rikastusid nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning kooli- ja soololauludega. Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreedid. Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, demoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav “Mineviku varjud”, linastus 1924. aastal esimene helifilm “Kuldämblik” valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas.
9
Kasutatud kirjandus

* 9 klassi ajaloo õpik “Lähiajalugu”

10