Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? (0)

Tartu Ülikool
Läänemere regioon
Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea?
Essee
Emily Lindsalu
Juhendaja : Andres Kasekamp
Tartu
2014
Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on palju käsitletud juba gümnaasiumiastmes, kuid oma mõtteid pole ma saanud selle kohta kirja panna. Enda essees tahan ma vastust leida küsimusele - kuidas Rootsi aeg üldse alguse sai ja kas vana hea Rootsi aeg on tõesti nii palju parem kui eelnenud Saksa aeg ja hiljem järgnenud Vene aeg? Kas Rootsi aeg oli kõigile võrdselt hea? Milline oli Rootsi aeg talupoegade ja aadlike jaoks? Kuidas mõjus see haridusele ja majandusele?
Rootsi aja algus. Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Kui Liivi sõda alguse sai oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all. Sealt edasi 1561. aastal ajasid rootslased Toompealt poolakad välja ning seejärel alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. Hiljem 1581 . aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa . 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare.
Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv olulise kiirusega, kohandati riigivõimu, haridust ja vaimuelu . Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Eriti jõuliselt hakkas kasvama talurahva arv, kuna neile mõjus pikk rahuaeg , mis soodustas sündimist. Tol ajal oli rahvas noorem ja vabu maid oli kõikjal palju, et luua peale uusi perekondi. Perekondade loomisele aitas kaasa ka see, et pärast Rootsi võimu alla jäämist jäi Eesti tükiks ajaks sõjategevusest puutumata. Kui Rootsi võim kehtestati kujunes Eestis välja uus halduskorraldus . See nägi välja selline, et Eesti alad jagati kaheks kubermanguks- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu teostaski tol ajal kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, kontrollis ja nimetas ametisse riigitöötajaid, jälgis raha kasutamist ja liikumist kubermangus, ning kandis hoolt teede, sildade ja avaliku korra eest. Samal ajal olid ka Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast . Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma.
Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele vakuraamatud, kus oli kirjas täpselt kõik talupoja kohustused ja mittekohustused mõisniku vastu. Kuigi tihti peale ei pidanud mõisnikud nendest kinni ja lugesid seadusest välja täpselt seda nagu neile endile parasjagu sobilik ja kasulik oli. Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid samas ei saa öelda, et see kõige halvem aeg oleks nende jaoks olnud. Talupoegade nurga alt vaadates oli Rootsi ajal mitmeid plusse ja miinuseid. Üheks kõige paremaks küljeks oli kindlasti see, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad igasugusest pärisorjusest, kuid samas kohe sellega tuleb meelde ka olukorra negatiivsem pool, kuna reduktsioon ei toimunud kahjuks igal pool, siis kõik talupojad siiski pärisorjusest ei pääsenud. Samuti oli talupoegadel raske, kuna mõisnikud olid ostnud endale igasugused õigused ja talupoegi lihtsalt ei usutud ega kuulatud. Talupoeg võis küll kaevata oma mõisniku kohtusse, kui teda ei koheldud nii nagu peaks, kuid üldiselt jäi siiski ka kohtus mõisnik peale, kuna tol ajal ei olnud niivõrd oluline õiglus , vaid pigem raha, mida mõisnikul rohkem oli. Talupoegade suhtes hea poole pealt vaadatuna oli hea ka see, et tehti Eesti- Rootsi viljaait, mille abil sai riikide vahel müüa ja vahetada vilja, kahjuks aga talupoegadel käis see kõik läbi mõisnike ja ise nad sellest kahjuks suurt kasumit ei saanud. Miinusteks oli kindlasti veel sunnimaisus ja kohustuste aina kiirem suurenemine, kuigi see isegi ei olnud kõige halvem, kuna selle viimase asja juures oli ka positiivne pool. Neile seati kindlad koormised vastavalt talu majanduslikule seisule, ehk kui talupojad kasvatasid rohkem vilja, ei pidanud nad kartma seda, et mida rohkem nad korjavad, seda rohkem peavad ka ära andma. Sunnimaisuse kohta võiks välja tuua näiteks selle, et neile anti siiski pidevalt lootust, et nad võivad vabaks saada, kuna sunnimaisus oli juba Rootsis ära kaotatud, siis neil oli ka sellesse usku, et nii võib juhtuda ka Eestis.
Seda, kas Rootsi aeg oli aadlikele pigem hea või pigem halb ei oska ma isegi öelda. Nende jaoks oli see vist stabiilselt sama nagu varasemgi aeg. Kuigi reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad, nad küll võisid seal edasi elada, kuid olid seal siiski nagu üürnikud, mitte enam omanikud. Teiseks miinuseks oli nende jaoks talupoegade koormised, mis oli aga talupoegade jaoks suur pluss. Kasumiks oli neile kindlasti vilja müügist saadud tulu, mida Rootsi neilt ära ei võtnud , kuna nad ei saanud kõiki alasid täielikult Rootsi alla võtta. Samuti olid Rootsi ajal suured muutused ka linnades. Linnade poolest oli see aeg üpris negatiivne, kuna jäädi ilma igasugusest vabadusest ja linnaõigustest. Riik tegi linnadele palju ettekirjutisi ja linnad, kus puudusid sadamad jäid ilma igasugusest kaubandusest.
Tänu Rootsile paranesid Eestis nii haridus - kui ka kirikuolukord. Reduktsioonist said nad piisavalt raha, et tekkis võimalus hariduse- ja kirikuolukorda parandada. Võib öelda, et kui hariduse poole pealt asja vaadata, siis oli sellejaoks Rootsi aeg tõesti väga hea aeg. Leeris õpetati lihtrahvale sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist, kuna ei tahetud, et rahvas täiesti lolliks jääks . Leer tehti lausa nii karmiks, et sellest ei saanudki läbi, kui lugeda või kirjutada ei osanud. Tänu sellele muutus, eestlase haridustase palju kõrgemaks. 1630. aastal avati ka Tartu Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu Ülikooliks ja on üks Euroopa vanimaid koole. Üldiselt hakati seal õpetama Rootsi ja Soome päritoluga tudengeid. Algselt oli kokku neli teaduskonda : usu-, õigus-, filosoofia- ja arstiteaduskond . Sel ajal tekkisid ka Eesti esimesed grammatikad . Tänu grammatikaraamatutele ühtsustus ka eesti keel ja tänu millele muutus õppimine lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kuigi eks selle kõige ilusa juures on ka negatiivseid külgi, mida peab välja tooma. Näiteks ei tohtinud talupojad edasi õppida ülikoolis, kuna kardeti, et muidu võib talupoeg mõisnikust targemaks saada ja seda ei saanud ükski mõisnik endale lubada. Tekkisid ka nõiaprotsessid. Targemaid ja osavamaid inimesi hakati pigem nõidadeks pidama , sellepärast hukati paljud targad inimesed. Kirikute poole pealt, aga õpetasid köstrid talupoegadele erinevaid kirikulaule ja katekismust. Rootsi riik tutvustas eestlastele aktiivselt kõiki luterluse põhitõdesid ja hakkasid seda ka siin maal levitama. 1686. aastal avaldati ka Lõuna-Eesti keelne Uus Testament . Alustati ka Eesti keelse piibli tõlkimisega, kuid see takerdus kirikuõpetajate vahelise tüli pärast.
Rootsi aja majanduse kohta võib öelda, et majanduses toimusid mitmed muudatused. Loodi esimesed manufaktuurid . Manufaktuuri põhikeskuseks sai Narva. Rootsi ajal saatis Narvat suur edu. Kõige rohkem viidi välja kuivatatud teravilja. See on ka põhjus, miks Eesti talumehed tegelesid kõige rohkem põllumajandusega ja eriti just vilja kasvatamisega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aeg oli tegelikult üpris „ neutraalne “ aeg, kuna välja saab võrdselt tuua nii plusse kui ka miinuseid. Ma ei ütleks, et oli pigem hea või pigem halb. Kuid ma arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks siiski pigem kasulik kui kahjulik. Taluperemeeste karistamine keelati ja hakati rohkem mõtlema ka talunike heaolule. Ma arvan, et juba sellepärast on raske võrrelda seda aega, kuna praegusel hetkel ei tunduks sellised muutused nii elulised ja vajalikud kui nad tol ajal oli. Kindlasti väga suur pluss ongi see, et palju rõhku pandi haridusele, millega taheti ja tegeleti ka siis edasi, kui tegelikult juba Rootsi aeg läbi oli. Kuid kahjuks mina siiski ei arva , et see Rootsi aeg nii hea aeg oleks olnud, et seda nii nostalgiliselt meenutada. Pluss poole pealt on küll tugevaid külgi ja häid argumente, kuid mitmed miinused on minu silmis veel halvemad ja on rohkem üle. Ma ei arva, et see aeg oleks olnud kuidagi erakordselt või silmapaistvamalt parem kui mõni muu, et seda aega tuleks tõsta kohe tunduvalt kõrgemale kui teisi perioode . Seega mina isiklikult ei nõustu kogu oma arutluse ja plusside-miinuste välja toomise juures sellega, et see Rootsi aeg oleks niivõrd hea olnud.
Kasutatud kirjandus:
1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84
2. J.Libe, A.Oinas, H. Sepp , J.Vasar (1997) Eesti rahva ajalugu 4: Poola ja Rootsi aeg, Põhjasõda. Tallinn
3. E.Küng (2013) Eesti ajalugu III. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
4. L. Vahtre (2013) Eesti ajalugu. Tallinn
5. M. Käger [2014] Kas oli “Vana hea Rootsiaeg ”?
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsiaeg.ht m [19.10.14]