Elades Ameerikas või Euroopas (0)

Elades Ameerikas või Euroopas
Koostas: Karl Kesküll
Klass: 8c
Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel.
Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia . Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved . Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta , sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked , kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel kõrged.
USA jääb paras - ja lähistroopilisse vöötmesse. See piirneb idast Atlandi ookeaniga ja läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on maismaapiir Kanadaga ja lõunas Mehhikoga. USA ise koosneb mitmest osariigist. Seal on suured ja ilusad linnad nagu Seattle , San Francisco , Los Angeles , Chicago, St. Louis, New Orleans , Toronto, Miami, Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama .
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada , mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid , mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni.
Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused , fondid , tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000–1200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250…500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000…3000 mm. Suuremas osas USA-s ei ole looduskatastroofe aga esineb orkaane. üleujutusi, kuuma-ja külmalaineid.
USA- on rikas loodusvarade poolest. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi on umbes 700 miljonit hektarit. Ülejäänud on riigimaa mis on kehv või kõlbmatu. USA on metsarikas ja puude liike on palju. Kaks kolmandikku on okaspuud ja kolmandik on kõvad lehtpuud . Rikkalikud on ka kalavarud . Palju kalu elasid sisevetes, eriti Suures järvistus. Vetes leiab heeringat, truska, sardiine ja eirit lõhelisi. Praegu on Atlandi ookeani ranniku veed kaladest tühjad, sise vetes proovitakse taastada kalavarusid. Rohkesti on mineraalseid varasid. Mitme tooraine paremad varad on kestva kaevandamisega lõppemas. Ameerikas on nii nafta kui ka maagaasi leiukohti. Kui pole saada mingisugust maavara , siis seda saab laenata teistelt riikidelt.
Ka Euroopa asub parasvõõtmes ja lähis troopilises võõtmes. Euroopa on maailmajagu ja looduslik kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandrist poolsaare taolise lääneosa.
Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed, edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma -Manõtši nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane . Euroopas on paraskliima , läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus , Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima.
Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest.
Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid . Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal . Idas ja lõunas on vahemeri , Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule , filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari .Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Šveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm. Itaalias on tugev tööstus, loodusvarade poolest vaene, peamised maavarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas, marmor , asbest, pimss, püriit, maagaas. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Enamikul aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus -, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss . Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli , Dante , Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot , Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning režissöör Federico Fellini . Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto .
Suurbritannia saar on suurim Briti saartest. Suurbritannia on kuningriik mis asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche 'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin. Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel . Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline . Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche'i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist.Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased. Suurbritannia põhilised puud on tamm, pöök, mänd ja kask . Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima.Keskmine õhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas + 3°, lõunas + 17° C.Keskmiselt on sademete hulk 1000- 1500 mm aastas läänepiirkandades, 300mm aastas Šotimaal, 600-700 mm aastas ida – Inglismaal. Suurbritannias leidub kivisütt, rauamaaki, kivisoola, kipsi, kaoliini, maagaasi, naftat, tina. Arenenud on tekstiili, kivisõetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus . Suurbritannias on huvitav arhitektuur ja kuulsad kirjanikud.
Ameerikas ja Lõuna-Euroopas oleks huvitav elada sest seal on huvitavad kultuurid, teine kliima, teised rahvused. Ameerika asub eraldatult kaugel Euroopast, kuid Euroopa on kodu lähedamal. Euroopas oleks mitu riiki kuhu oleks hea minna. Huvitvaks oleks seal elada ja seda riiki või kuningriiki tundma õppida.
Kasutatud kirjandus: Google Earth, Google otsingumootor, Wikipedia, Maailma Atlas .