pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse (Kõiv, Raudkivi 1996: 77,79). Igas linnas oli neidki, kes ise endaga toime ei tulnud, nagu kerjused, vaesed ja haiged. Linn pidi ka nende eest hoolt kandma. Eriti raskeks muutus olukord siis, kui linnas levis mõni nakkushaigus. Haigete eest hooolitseti hospidalides. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavaliselt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus (Kõiv, Raudkivi 1996: 77-78). Kaubandus ja käsitöö Rooma riigi lagunemine oli kaasa oli kaasa toonud kaubanduse allakäigu Vahemerel. Alles XI sajandil alanud ristisõjad Pühale maale andsid kaubandusele Vahemerl taas uue hoo. Kaubavahetuses Egiptuse, Süüria ja Väike-Aasiaga haarasid juhtpositsiooni enda kätte Itaalia linnad
üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki
1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele.
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu
kristluse poolt. 6. Rooma ühiskkond Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. Proletaarid, kes olid vaeseim ühiskonnakiht, elasid jõukate orjapidajate annetustest ja riiklikest toetustest. 7. Kultuur ja teadus Kultuuris on tugevalt Kreeka mõju. Teater oli rahva lõbustamiseks ja oli kreeka omast vähem populaarne. Etendused toimusid vabas õhus, koor puudus, toimusid dialoogid maskidega näitlejate vahel. Näitlejad olid ühiskonnas madalal tasemel ning hiljem liitusid meeste kõrvale ka naised. Plautus oli kuulsaim rooma näitekirjanik, kes kajastas igapäevaelu ja mugandas hellenismiperioodi komöödiaid.
vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: .
Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524.a Tallinnas pildirüüste- kirikutest
isegi tänapäeva linnade mõõdu välja. Veneetsias ja Firenzes oli näiteks 120 000, Pariisis 80 000 elanikkul Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma kesririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga. Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Taani kuninga valdustesse kasvanud Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus
KELLE ÜLE ALGAS NÜÜD VÕITLUS HOOLDUSÕIGUSE ÜLE. KUIGI LUDWIG NÄITAS ALGUL HUVI ÜLES, TULI HILJEM VÄLJA TEMA TEGELIK SUHTUMINE JA HOIAK VÄIKESTESSE LASTESSE. VENNAPOEG OLI KÕIGEST 9-AASTANE, KUI TA ISA SURI. KOHTUPROTSESSIDE AJAL JÄI MUUSIKAKIRJUTAMINE TÄIESTI POOLELI, KUNA BEETHOVEN KESKENDUS KOHTULE NING TA TAHTIS SEDA LÕPULE VIIA. LUDWIGU 6 VASTASEKS OLI VENNANAINE JOHANNA, KES OLI VÄGA VAENE JA ELATUS PEAMISELT ANNETUSTEST JA PENSIONIST.BEETHOVEN VÕITIS PROTSESSI, KUID SAAVUTAS KOKKULEPPE, ET KARLI ÕPINGUKULUD MAKSAB TEMA EMA. 1818. AASTAL KAOTAS BEETHOVEN HOOLDUSÕIGUSE, KUID SAI SELLE UUESTI SIISKI TAGASI. 8 AASTA PÄRAST SOORITAS KARL ENESETAPUKATSE, LASTES ENDALE PÜSSIGA PÄHE. TA OLI SIIS 17-AASTANE. KUID TA JÄI ELLU, KUID VIIDI EMA JUURDE KOJU HOOLEKANDELE. SEE LÕPUKS VABASTAS KARLI BEETHOVENI JUUREST. BEETHOVEN OLI TÕENÄOLISELT MÜRGITATUD TA OMAENDA ARSTI POOLT. TEMA TERVIS OLI SUHTELISELT HALB
tuleb sammhaaval leida võimalusi, et nõustatavad või KOV teenuse eest mingi osa ise tasuksid. Momendil kaetakse teenus taotletava abiga ning otsitakse täiendavaid ressursse oamosaluse katmiseks – käimas on erinevad kampaaniad . Järvamaa KOV on lubanud tasuda oma piirkonna nõustatavate eest 5 eurot psühholoogilise ning 10 eurot juriidilise nõustamise eest, tehes sellega teenuse kättesaadavamaks ka väiksema sissetulekuga abivajajaile. Osa omapanust tuleb annetustest ja plaanis on perevägivalla teemaliste e-koolituste müük KOV-idele üle Eesti f) Teavitus- ja turundusplaan 1. Peamine info levitamine sihtgruppideni käib läbi interneti: kodulehed www.naisteabi.ee, www.avasilmad.eu, Facebooki leht „Ütle Ei perevägivallale“. http://www.facebook.com/#!/AvaSilmad 2. Artiklid üleeestilises meedias, raadio- ja TV esinemised. 3
Lastehoiust eristavad tunnused: · Õppekava omadused · Asutusekesksus · Osalevate laste vanus · Personali pädevusaste (Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat) 9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud). § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest; 11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel; 2) vanemate poolt kaetavast osast; 3) annetustest. (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus). [RT I 2009, 15, 93 - jõust. 1.03.2009]
ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja
mille jaoks oldakse valmis kõigest ja kõigist üle minema. Tänapäeva maailmas on ülemaailmsed suurkorporatsioonid oma töös nii edukad, et samu asju (väiksemas mastaabis) suudetakse läbi viia isegi arenenud riikides. Selliste juhtumite kohta pole küll palju viiteid ega uudiseid, küll aga saab tõdeda, et sellised asjad väiksemal määral on võimalikud. Üks hea näide selle kohta oleksid valimised, mis eriti Ameerika Ühendriikides sõltuvad annetustest, kogumisõhtutest, niinimetatud „kingitustest“. Andes presidendi-või senaatorikanditaatidele raha saavad suurkorporatsioonid tulevasi rahva poolt valitud saadikuid mõjutada endale meeldivas suunas. Kindlasti ei ole puudust ka väiksema kaliibriga ametnikest, inimestest, kes teatud summa või privileegide eest on nõus multinatsionaalseid firmasid aitama. Keskmise sissetulekuga elanikkonnale ja kõige madalamale ühiskonnakihile ei ole
1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 18711887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik. Et kirikut rahastati peamiselt annetustest, siis võib kiriku interjööris kohata mitme suurannetaja, kuid ka lihtsalt väljapaistvate linnakodanike kujutisi. Kiriku 16. sajandist pärineva keeruka mosaiikmustriga põranda kavandasid Baccio d'Agnolo ja Francesco da Sangallo. Kiriku idapoolse otsa kolmes apsiidis asuvad igaühes viis kabelit. Kõigil kabelitel on suurt peakuplit kordavad väiksed kuplid. Toomkiriku kellatorni kavandas 1334. aastal Giotto; valmis see aga alles 1359 ehk 22 aastat peale meistri surma
9) osutada põhikirjalisest tegevusest tulenevaid tasulisi valveteenuseid, kusjuures riigivara ja riigieelarvelisi vahendeid on lubatud kasutada ainult riigile osutatavate valveteenuste puhul. Laenu on Kaitseliidul õigus võtta Vabariigi Valitsuse loal. KAITSELIIDU FINANTSEERIMINE JA JÄRELEVALVE Kaitseliitu finantseeritakse: 1) riigieelarvest; 2) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 3) kehtestatud korras sõlmitud lepingute alusel saadud vahenditest; 4) annetustest ja sponsorlusest; 5) eelarvevälistest sihtkapitalidest ja -fondidest ning muudest laekumistest; 6) muudest seaduslikult saadud vahenditest. Riigikontrollil on õigus kontrollida Kaitseliidu majandustegevust Riigikontrolli seaduses sätestatud korras. Kaitseliidu majandustegevust kontrollitakse käesolevas seaduses sätestatud ning Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras määratud revisjoniga. Riiklikku järelevalvet Kaitseliidu tegevuse üle teostavad
kasutama hakata. Seni maksan ma, niikaua kuni Jumal mulle päevi annab, tütarlastekoolile igal aastal 40 bankorubla üüri, kui ma just ei peaks otsustama kooli veel oma eluajal majja võtta ja sellele pool maja vabaks teha." Tütarlastekooli puudutavast kirjavahetusest ilmneb, et Hupel toetas tütarlastekooli rajamist ka rahaliselt rohkem kui juba nimetatud tuhande bankorublaga. Tänu tema sidemetele saadi Eestimaa Krediidikassalt veel 1100 rubla, millele testamenditäiturid lisasid annetustest saadud 900 rubla. Kaupmees Seegeri annetusega kasvas tütarlastekooli rajamise kapital kokku 3200 rubla suuruseks. Selle kapitaliga oli linnal tõepoolest võimalik rajada uus kool, mida hakati õigusega kutsuma Hupeli tütarlastekooliks. 11. veebruaril 1818 avati kool pidulikult viie õpilasega, kelle hulgas oli ka testaatori sugulane Henriette Auguste Louise Hupel. Tütarlastekoolis käis 1818. aastal 25 ja 1819. aastal juba 44 tüdrukut, kuni aastani 1856 sai seal algharidust 517 tüdrukut
1.ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev majandustegevus, mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole. Võib ka öelda, et sotsiaalse ja `tavalise' ettevõtluse vahel toimub vastastikune õppi...
Esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas alguset peale uut kirjaviisi ning toimetas trükki hulgaliselt raamatuid. 6.Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja taotleda riigivõimude luba. Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi ka eesti soost maalikunstnikult Johann Kölerilt. Kahjuks suhtusid baltisakslased Aleksandrikooli ideesse tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks
reageerimisega - karistuste karmistamise kaudu püüti piirata liiga massiliseks muutunud hulkumist ja kerjamist. Enam või vähem edukalt panid oma valdustes riigi tasandi sotsiaalhoolekandele aluse Karl V, Francis I ja Henry VIII. Märksa ulatuslikumad muutused käivitusid seoses reformatsiooniga alates 16. sajandi 30. aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust. Seetõttu hakkas formeeruma uus paradigma -- tsiviilühiskond hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6
kolmandal korrusel käib mõnes väiksemas ruumis nt. raamatukogus koos raad. Ise pole ma raekojas käinud, kuid teen seda kindlasti. Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik, mis on seest palju kaunim kui väljast, paljude arust on see seest liigagi uhke. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Selle hoone sisemus ja välimus on üksluine ning nukker. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Väljast on nad väga uhked, nikerdused ustel ja puha, aga ma arvan, et nad on seest veelgi stiilsemad ning ilusamad. Suurema osa ülejäänud hoonetest moodustavad külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohi (punase kuke pärast), muidu saad trahvi. Toon näiteks minu maja, kus mina elan. Maja on paekivist,
Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning
Äratundmine ja võitude tunnustamine oli aluseks isikulise vapi tekkele, mis muutus pärandatavaks, aga ka priviligeeritud tunnuseks. 3 1 HERALDIKA 1.1 Sissejuhatus vapindusse Heraldika ajalugu on tihedalt seotud Euroopa riikide aadli ajalooga. Prantsusmaal kujunes aadel feodaalse süsteemi tingimustes ja sõltuvalt monarhi annetustest. Saksamaal loeti kuni 13. sajandi lõpuni riigiaadlikeks vanu vürstide ja härrade klasse, mis aja jooksul laienesid. Neile klassidele lisandusid päriliku aadliõigusega nn ilmalikud vürstid, kõrgemad vaimulikud, kes polnud mitte sünnijärgsed, vaid teenistusaadlikud. Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga. Esines ka
Auditeerimise alused 02.09.08 Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine, monopolid, Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda) II. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raam...
toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas,Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Kasutatud kirjandus: Muusikaõpik gümnaasiumile I osa Toomas Siitan, Anu sepp; internet
olid paavstist järgmised kardinalid, kes määrati sellesse ametisse eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja rikkaim organisatsioon, saades oma sissetulekud peamiselt kirikukümnisest (1/10 sissetulekust), mis oli seatud sisse juba Karl Suure valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi. Lisaks sellele sai kirik sissetulekuid indulgentside (patukustutuse- või patulunastuse kiri) müügist. 2.4. Kristluse levik Euroopas: Ristiusk kujunes Rooma riigi aladel domineerivaks usundiks juba 4.saj. Samas ei suutnud ristiusk paganlikku religiooni täiesti välja tõrjuda. Suure
Kell on ostetud Saksamaalt Weule tehasest. 1923 telliti maailmamainega firmalt E. F. Walcker&Co Ludwisburgis uus orel. Uus orel on registrite arvu poolest Eestis suurim. Kaarli kogudus on liikmete arvult Eestis suurim. 9 Aleksander Nevski katedraal Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lõpus õigeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Sahhovskoi (1852-1894) juhtimisel. Katedraali ehitus läks maksma peaaegu 600 tuhat rubla. Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobrazenskilt (1854-1930). 4.mail 1893.a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi
17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast läro lagunemist ühendas see läeurp. Inimesi. Levimisteed: 1. valitseja võtab usu üle 2. toimus misjonitöö, nad levitasid usku 3. vallutuste teel kujunes välja kiriklik hierarhia: paavst, peapiiskop. Piiskop, preester piiskoplikud peakirikud: katedraal/toomkirik kirik sai sissetuleku annetustest ja kirikukümnistest.KS seadustas et 10% sissetulekust pidi annetama kirikule. Kirikul oli ka maad, mida renditi. Maa sai annetuste/pärandite kaugu. Tähtsad olid sakramendid õnnistavad toimingud, mille abil on võimalik osa saada Jumala õnnistusest 1. ristimine 2. leer 3. armulaud 4. pihtimine 5. viimane võidmine 6. kiriklik laulatus 7. vaimulike ametisse pühitsemine
Hariduse ja kõige sellega seonduva juhtimisega tegelevad nn kooli piirkonnad, mida on Ameerikas üle 16,400. Koolipiirkond on oma tegevuses- haridusasutuste tegevuse koordineerimine, õppekavade arendamine, metoodiline töö jne- väga iseseisev. Kõigil hariduse tasanditel on olemas avalikud ja erakoolid. Avalikke koole peab üleval osariik, erakoole haldavad tavaliselt mittetulundusühingud või kasumit taotlevad ettevõtted. Tegevuseks vajalikud finantsid saadakse õppemaksudest, annetustest (eraisikud, sh. vilistlased, organisatsioonid jt). Eri- ja lühiajaliste projektide finantseerimiseks on erakoolidel võimalik taotleda toetust ka kohalikelt omavalitsustelt, osariigilt ja föderaalvalitsuselt. Põhi- ja keskharidus Kuna üldhariduse reeglistiku määrab iga osariik ise, on kohustuslik kooliiga osariigiti erinev. Üldiselt algab kooliiga 6. eluaastast ja lõpeb 16.-18. eluaastal. Osariik on kohustatud tagama
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
spetsialistid. Kordineeritud tegevusele aitasid kaasa loodud seadused teede kasutamise kohta, vankrite suurused jne. Loodud olid ametikohad nagu Curator viarum teedeülem kellele allusid prokuraatorid juhtisid otseselt töid ja vastutasid. Samuti olid vastutavad isikud linnatänavate ja teede korrashoiuks. Maad eraldati teeehituseks 120 jalga või 80 jalga (Augustuse ajal peateele 40 jalga 12m). Rahastamine toimus riigikassast, samuti eraisikute annetustest ja rikaste inimeste pärandustest. Loomulikult kaasnes sellega au ja kuulsus, samuti jagati aumärke ja püstitati mälestisi. Mõõtmetelt väiksema ja kehvemate kõrvalteede ehitamise ja hooldamisega tegeles munitsipiilum. Teede ehitamine oli tähtsal kohal ja nende ehitamiseks koolitati 2 saj isegi nn teedeinsenere. Rooma teid liigitati kuuluvuse järgi alljärgnevalt: riigiteed (avalikud sõjateed ja provintsidesse viivad teed ja
äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega. Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamine Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1. hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli
Erakonna olemasolu ja tegevus on määratletud programmi ja põhikirjaga. Seaduslikult registreeritud põhikiri on erakondliku tegevuse aluseks, selles esitatakse üldisel kujul erakonna eesmärgid. Ülesehituse ja juhtimise kirjeldus. Selles fikseeritakse kes ja kuidas saab erakonna liikmeks, kes on juhtivad organid, millised on nende õigused jne. erakonna kõrgeim organ on liikmeid esindav kongress, kes valib kõrgemad organid. Partei tegevus finantseeritakse liikmemaksudest ja annetustest, mõndades riikides eraldatakse raha ka eelarvest. Üksikasjalisemalt on erakonna tegevuse eesmärgid sõnastatud programmilistes dokumentides. On üldistavaid, idee- ehk printsiipprogramme, kus on erakonna ühiskondlikud sihid, konkreetsed on tegevus- ja valimisprogrammid. Partei sotsiaalpoliitiline funktsioon Ühiskondlikud funktsioonid: Avaliku arvamuse kujundamine ja selle kasutamine oma toeks Poliitilise eliidi kujundamine Sotsiaalpoliitiliste huvide formuleerimine
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja
Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti 13 "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
lääneosa jättis ta Rooma paavsti kätte. See kiri oli koostatud nii, nagu Constantinus ise oleks lasknud selle 4.sajandil koostada. Sellele samale Constantinuse kinkekirjale tuginesid hilisemate paavstide võimutaotlused. Renessansiperioodil tõestati ära, et tegemist ei ole 4. sajandil koostatud kirjaga, vaid 8. sajandil ( seda tegi Lorenzo Valla 15. sajandil, tõestas ära, et selline sõnastus polnud omane 4.sajandile. ) Kirik sai oma sissetuleku annetustest ning Karl Suur seadustas selle, et igaüks peab andma kümnendiku oma sissetulekust kirikule. 7 SAKRAMENTI 1) ristimine, 2) usukinnitus ( e. leer e. konfirmatsioon ) 3) armulaud 4) pihtimine 5) viimne võidmine 6) kiriklik laulatus 7) vaimulike ametisse pühitsemine Talupoeg sai osa kuuest sakramendist. Vaimulik sai osa kuuest sakramendist ( ei saanud abielluda ) Kust talupoeg oma usulised vaated sai? Sai kirikust, aga ta ei saanud väga aru sellest keelest.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
kirjeid võib liigendada, täiendada või ära jätta nii, et aruanne annab parima ülevaate MTÜ ja SA saadud vahenditest ning nende kasutamisest Rahavoogude aruanne selguse huvides soovitatavalt otsemeetodil Netovara muutuste aruandes tuleb kajastada kõiki muutusi MTÜ või SA netovara kirjetes Täiendavalt avalikustamisele kuuluv info liikmetelt saadud ja aruandeperioodil saadud tasud liikide kaupa tulu saadud annetustest ja toetustest annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (sh eraldi riigieelarvest saadud vahendid) aruandeperioodi tuludes ja kuludes kajastatud sihtotstarbelised vahendid ja nende kasutamine projektide kaupa finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu tululiikide ja investeeringurühmade kaupa jagatud toetused ja stipendiumid liikide ja saajate rühmade kaupa ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud
Päeva karikatuur: monopoli kontoris kriisi küll ei paista 03.02.2009 Postimees Monopoli kontoris majanduskriisi ei paista Foto: Urmas Nemvalts Majanduskriis lööb erakondade valimiseelarvetesse augu 03.02.2009 Postimees Erakonnad arvestavad, et majanduslanguse tõttu tuleb neil selle aasta kahtedel valimistel kokku hoida ning pakuvad, et valimiste kulud jäävad kokku väiksemaks kui viimastel riigikogu valimistel. «Valdav osa kampaaniakuludest tuleb eraisikute annetustest, riigi toetus kulub peamiselt erakonna administratiivkuludeks ning loomulikult ei ole inimesed sel aastal nii valmid annetama kui varem,» selgitas Reformierakonna peasekretär Kristen Michal Postimees.ee'le. Michali sõnul on Reformierkonnal plaanid valimisteks tehtud, ent konkreetseid kulunumbreid ei tahtnud ta avaldada. «Kui tavaliselt ütlevad kampaaniategijad, et 10 protsenti läks asi kallimaks kui planeeritud, siis sel aastal tuleks
valimisi · massiparteide puhul on klassi-põhine toetuste korjamine, laiahaardeparteide puhul tahetakse haarata toetust võimalikult paljudest elanikkonna segmentidest · Massiparteid soovivad mõjutada pol. protsesse vastavalt ideoloogiatele, laiahaardeparteide jaoks on taktikaline edu tähtsam kui ideoloogia · Massiparteisid finantseeritakse põhiliselt liikmemaksudest, laiahaardeparteisid aga eraisikute/äriühingute annetustest või riigieelarvest Kas parteide liikmeskond on Euroopas viimastel aastakümnetel kasvanud või pigem langenud? Parteide liikmeskond hakkas 1970 a. langema (Euroopa keskmine: 1980 a. 8% valijates parteides, 1990 a. 5%). Liikmeskonna languse põhjused: · Usalduse languse parteide vastu · Parteid pole enam oluliseks ühiskondliku tegevuse ja suhtlemise kohaks (Saksa SDP näide)
seal kinnisasja omavate füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks. · Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu ning oma tegevuses juhindub Tulundusühistu seadusest ja Äriseadustikust. · Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget. · Vara tekib liikmete osamaksetest ja muudest maksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest jm laekumistest. · Osakapital moodustub liikmete osamaksetest, hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni ja netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni. · Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas. · Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja.
Munk võib ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. ANNETUSED Annetamine on budistide jaoks väga oluline. Annetamisega kaasneb voorus, mis tekitab paremaid karmavilju selles ja järgnevas elus. Sanghale on almused eluliselt vajalikud, kuna usuline kogukond sõltub suurel määral sellest toidust, riietest, majapidamis- ja muudest esemetest, mida ilmikud neile annetavad. Iga ilmik budist peab aitama munkasid ja nunnasid, kes ei tööta endale elatise teenimiseks, vaid elavad annetustest. Budistid on sangha liikmetele tänulikud, et nad annavad võimaluse teha heategusid. Vastutasuks pakub sangha Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine õpetust. Lisaks kloostrile aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas. Annetamine aitab annetavad budistid ka haiglatele, parandada karmavilju selles ja järgnevas elus.
Haridus on vaieldamatult tähtsaim majanduse konkurentsivõime tagaja. Samas on ka haridus kasvavalt eraettevõtluse ja niisamuti ka rahvusvahelistuv valdkond. Kõige rohkem ekspordivad kõrgharidust USA eliitülikoolid. Seal on ca 130 uurimisülikooli ja nende seas siis veel maailmakuulus tipp. Neil on selleks kõige rohkem raha, aga samuti teadusprobleeme, mille kallal töötades saavutada "toodangu" nõutav kvaliteet. Raha saadakse riigilt, firmadelt, eraisikute annetustest. Brain drain arengumaadest ja ka Euroopast. Euroopas on küll teadusproduktsiooni ja nn. uurimisülikoole enam – üle 800, kuid nad on mõnevõrra killustunud, on kohati küllalt tõsiselt takerdunud traditsioonidesse ja ei evi kuigi tugevat rakendusuuringute ja arendustöö tausta. Nii ei suuda nad nii edukalt tegutseda ajude dreenimisel kui Ameerika tippülikoolid. Va. Briti ülikoolid ja Pariis Prantsusmaal.
Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda.
Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda.
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
