Küsimused
Ester Alasalu
Õiged
vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga
1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse
Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: Arvestus nii ostu kui müügi osas Laoseisu inventuur üks kord aastas Kasutatakse suurfirmades Perioodiline arvestus: Jooksev arvestus puudub Laoseisu inventuur vähemalt üks kord aastas Kasutatakse väikefirmades Varude arvestuse pidevsüsteem Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas Tuuakse välja varude jääk. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks Kontrollivõimalus
1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...............................................
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi
kord, tähtajad, tagasi- ja juurdemaksete kord jne. 4. Ostjate arvestus Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest. Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise
peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesoleva kursusetöö teemaks ,,Varude arvestus". Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varude arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varusid õigesti. Varude arvestuse juures on oluline see, kuidas varusid arvele võetakse ja kajastatakse. Selleks on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid.
................ 15 Inventeerimise kord........................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöö teemaks on valitud varude arvestus XXX OÜ-s . Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus või mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [1:124] Kursusetöö eesmärk on välja selgitada varude arvestuse ja analüüsi teoreetilised alused ning näidata, kuidas toimub varude arvestus XXX OÜ-s . Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmised ülesanned: · erialase kirjanduse leidmine ja selle läbitöötamine; · varude arvestuse teoreetiliste aluste esitamine; · varude analüüsi võimaluste esitamine. Töö koosneb viiest osast: esimene osa räägib varudest ning nende otstarbest, teises osas on
Kõik kommentaarid