Arvestuse alused - küsimused (3)

• Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist
  
• Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest
  
• Raha, mis saadetakse annetustest
  
• Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks
  

• Ostjate ja tellijate ettemakseid – kohustused
  
• Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad
  
• Müüjate poolt antud allahindlus
  
• Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena
  
• Kaupade, materjalide, teenuste müük
  

• Palgatulu
  
• Mitterahaline toetus
  
• Rendi-ja üüritulu
  
• Võetud laen
  
• Kapitalitulu
  

• Ettevõtluse tulu
  
• Ettevõtluse kulu
  
• Finantstulu
  
• Finantskulu
  
• Annetus
  

• Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik mõõta
  
• Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik hinnata
  
• Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on et objekti või sündmust peab saama kirjendada või kategoriseerida vastavalt omadustele
  
• Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on, et objekti või sündmust peab saama tõendada aruandev isik
  
• Tulude ja kulude mõõtmine on kindlate reeglite järgne arvandmete määramine objektidele või sündmustele
  

Kulud

• kulu peab olema tehtud maksumaksja poolt
  
• kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse
  
• kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud
  
• kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega
  
• kulu peab olema notariaalselt kinnitatud
  

• ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, energia, pooltoodete jms soetamist
  
• teenuste eest tasumist
  
• ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid
  
• töötajatele makstud palkasid
  
• Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule (ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
  

• Püsikulud ja muutuvsd kulud
  
• Konstantsed maksmusused ja mittekonstantsed maksumused
  
• Ei jaotatagi
  
• Reaalsed kulud ja oletatavad kulud
  
• Sisesed kulud ja valised kulud.
  

• Kontori rent
  
• Töötajate põhitöötasu
  
• Sideteenuste maksumus
  
• Kauba kulu
  
• Elektrikulu
  

• 10000
  
• 5000
  
• 200000
  
• 20
  
• 0
  

Käibemaks

• 0%
  
• Käibemaksuvaba
  
• 28%
  
• 20%
  
• 9%
  

• 9%
  
• 0%
  
• 20%
  
• Käibemaksumääraga
  
• Olenevalt raamatust erinevalt
  

• käibemaks ,mis on tasutud teistelt maksukohustuslastelt kauba soetamisel ja selle saab firma oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata(muidugi juhul kui kaup/teenus on soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks)
  
• Käibemaks. ,mis on 0%
  
• Käibemaks, mis on kohustuslik ainult FIEdele
  
• Käibemaksuarvutamise viis
  
• Käibemaks ,mis on tasutud kauba eksportmise eest
  

• 2 aastat
  
• Kalendiriaasta
  
• Kuu
  
• 4 aastat
  
• 5 aastat
  

• Alati, kohe kui ettevõtte asutatakse
  
• Kui ettevõtte käive ületab 5000 eurot
  
• Kui ettevõtte käive ületab 26 000 eurot
  
• Kui ettevõtte käive ületab 16 000 eurot
  
• Polegi kohustuslik kunagi
  

Vigade parandus

• Audiitor
  
• Finantsjuht
  
• Osakonnajuhataja
  
• Nõukogu liige
  
• Justiitsminister
  

• Tehakse kanne miinus märgiga ( vanasti oli oluline ka punane värv) deebetisse.
  
• Kustutatakse sissekanne täielikult ja kirjutatakse õige sissekanne asemele
  
• Perioodi lõpus arvestatakse hindade muutumistega ja lahutatakse need siis kollektiivselt
  
• Vähendatakse TTA kirjet passiva poolelt vastavalt summale , mille võrra toode odavamaks osutus.
  
• Ei pöörata tähelepanu hinna muutusele ja makstakse ikka rohkem
  

• Polegi vaja
  
• Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil
  
• Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks
  
• Et läbi viia maksupettust
  
• Et audiitori kontrolliks saaks andmeid muuta
  

• debiteeritakse kontot kassa puudjäägid
  
• krediteeritakse kontot kassa puudujäägid
  
• debiteeritakse kontot TTA
  
• Krediteeritakse kontot Arvelduskonto
  
• Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu
  

• Deebet : Kaubakulud 100 Kreedit : kaup 100
  
• Deebet kassa 100 Kreedit muud tulud 100
  
• Deebet: arvelduskonto 100 Kreedit: muud tulud 100
  
• Deebet: TTA Kreedit: Arvelduskonto
  
• Deebet: Kassa Kreedit: TTA
  

Inventuur

• Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi 5 korda aastas
  
• Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi siis, kui tekib kahtlus , et keegi on midagi varastanud
  
• Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist.
  
• Täieliku inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks.
  
• Täielikud inventuurid on nn aineliste varade inventuurid
  

• Erakorraline inventuur
  
• Korraline inventuur
  
• Pidev inventuur
  
• Kestev inventuur
  
• Hädavajalik inventuur
  

• Iga majandusaasta lõpul
  
• Ettevõtte asutamisel
  
• Ettevõtte liitmisel
  
• Iga kuu 10.kuupäeval
  
• Materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel
  

• Võrdlusandmikku
  
• Vaidlusandmikku
  
• Raamatupidamisandmestikku
  
• Bilanssi
  
• Mitte kuhugi
  

• 1 kord aastas
  
• 2 korda 4 aasta jooksul
  
• Kord kuus
  
• Iga nädal
  
• Siis kui vajadus tekib
  

• hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
  
• toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus
  
• materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel
  
• varud on varad
  
• varusid kajastatakse bilansis passiva poolel
  

• Varude algjääk+ ostud -varude lõppjääk
  
• Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk
  
• Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk
  
• Varude algjääk+ostud
  
• Varude algjääk+ varude lõppjääk
  

• eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud.
  
• meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist.
  
• juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest.
  
• arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn. normkulude põhjal ja mida korrigeeritakse perioodiliselt tegelike tootmiskulude järgi
  
• rvestust peetakse kaupade müügihinnas ja varude jäägi hindamisel arvestatakse müügihinnast maha keskmine kasumimarginaal . See meetod on mõeldav ainult juhul kui kasumimarginaal on kõikidel kaupadel sarnane
  

• 7500
  
• 4000
  
• 6500
  
• 4500
  
• 1500
  

• Kaupade arvestust
  
• Toorme arvestust
  
• Materjalide arvestust
  
• valmistoodangu arvestust.
  
• Laenude kogusumma arvestust
  

Põhivara arvestus

• mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
  
• mida ettevõte kasutab ainult teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
  
• Mida ettevõte kasutab tulude teenimiseks väljaspool oma peamist tegevusala
  
• Mida ettevõtte kasutab vähe ja perioodiliselt ainult ühe teenuse/kauba turundamiseks
  
• Mille pealt teenitakse alati palju kasumit
  

• füüsiline substants
  
• pikaajaline tööiga
  
• soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil
  
• tema kasutamisest saadavat tulu on võimalik mõõta
  

• soetatud edasimüügi eesmärgil
  

• V ara väärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse.
  
• vara väärtuse tõusmine vastavalt aja kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse.
  
• Kasum põhivara müügist
  
• Raamatupidamisregulatsioon
  

• netomaksumus ja tegevusmaht
  
• Brutomaksumus ja tegevusmaht
  
• Soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja kasulik tööiga.
  
• Lõpetamismaksumus ja brutomaksumus
  
• Soetusmaksusmus ja netomaksumus
  

• Arenguväljaminekud
  
• Maa
  
• Ehitised
  
• Materjal
  
• Seadmed
  

Palgaarvestus

• 0n summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
  
• on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.
  
• on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
  
• On Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga
  
• On summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
  

• 1%
  
• 0,5%
  
• 8%
  
• 2%
  
• 2,5%
  

• 20
  
• 200
  
• 10
  
• 5
  
• 1
  

• 150 eurot
  
• 278,02 eurot
  
• 144 eurot
  
• 400 eurot
  
• 100 eurot
  

• Iga viivitatud päeva eest 0,5%
  
• Iga viivitatud päeva eest 2%
  
• Iga viivitatud päeva eest 20%
  
• Ei ole õigust nõuda üldse viivist
  
• Kui on viivitatud üle kuu siis on õigus nõuda 2% palgalisa