EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM (0)

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

• Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel)
  

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest:

• Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel
  
• Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest
  
• Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks?
  

Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida , lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse.

• Miks riigid on huvitatud haridusvaldkonna edendamises
  

Mida haritumad on riigi kodanikud , seda turvalisem- tervem - huvitavam- parem on selles riigis elada.
4. Mis on süsteemne mõtlemine?
Mõistmaks süsteemi, peame mõistma tema eesmärki, tema koostisosade omavahelise mõjutamise ja sõltuvuse mehhanisme.
Analüüs tähendab üksikute osade uurimist , süntees tähendab terviku vaatlemist .
Arusaamine erinevustest süsteemi ja teiste asjade vahel nagu struktuur ja poliitika. Oskus näha kontekste ja üleminekuid. Instinkt otsida süsteemseid lahendusi, mitte süüdlasi. (Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat)
5. Nimeta poliitilise tsükli etapid.
6. Mis on elukestev õpe?
kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed , mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud finantseerimisallikast ning õppevormist; keskmes on õppija ja temapoolne õppimine (mitte õpetamine) ning elu jooksul toimuvate õppeprotsesside (ajaline) järjestus.
7. Joonista Eesti hariduspuu
AKADEEMILINE KÕRGHARIDUS RAKENDUSLIK KÕRGHARIDUS
Bakalaureus (1), magister (2), doktor (3) saad kõrgkoolist või kutseõppeasutusest
Saad ülikoolist
ÜLDKESKHARIDUS KUTSEHARIDUS
Saad põhikoolist (9.kl.) + gümnaasiumist (3.kl.) kutsekeskhariduse baasil, kutseharidus
Saad gümnaasiumi lõpetamisel põhihariduse baasil ilma keskhariduseta
Saad kutseõppeasutusest
PÕHIHARIDUS KUTSEHARIDUS PÕHIHARIDUSETA
Saad põhikooli lõpetamisel Üle 17.a. isikutele
Saad kutseõppeasutusest
ALUSHARIDUS EELÕPE
Saad lasteaiast kuni 7.eluaastani 6.-7. eluaasta
NB! Alusta puu lugemist alt üles
8. Mida tähendab ISCED 0?
ISCED – rahvusvaheline haridusklassifikatsioon
ISCED 0 tähendab alusharidus ( koolieelne haridus) / Preprimary level
Alusharidus ( koolieelne haridus)
Alusharidus- korrastatud õppe esimene järk, mis on ennekõike kavandatud väikelastele koolitüüpi keskkonna tutvustamiseks, kodu ja kooli vahelise silla loomiseks
Lastehoiust eristavad tunnused:
• Õppekava omadused
• Asutusekesksus
• Osalevate laste vanus
• Personali pädevusaste (Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat)
9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud).
§ 27. Rahastamine
(1) Lasteasutuse rahastamine toimub:
1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest;
11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel;
2) vanemate poolt kaetavast osast;
3) annetustest.
(11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus).
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 1.03.2009]
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008]
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määruses nähakse lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse puhul muuhulgas ette toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu määr või suurus, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord, nõuded toetuse eraldamise lepingule, toetuse väljamaksete tegemise kord ning toetuse tagasinõudmise alused.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008]
(14) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse jaotuskava kinnitab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus võib kinnitada mitme eelseisva eelarveaasta kohta projektide loetelu , mis on aluseks toetuse taotlemisele.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008]
(15) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse vahenditest nähakse iga- aastases riigieelarves ette vahendid toetuse eraldamise ja kasutamise järelevalvega seotud toiminguteks.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008]
(16) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrusega lubada haridus- ja teadusministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise, kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008]
(2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor .
[RTI 2010, 41, 240 - jõust. 1.09.2010]
(3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest , lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.
(5) Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad.
(51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust.13.12.2003]
(6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 3.11.2006]
(7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.
10. PISA (Mõiste. Miks Eesti osaleb? Millised on Eesti tulemused? Millised on PISA 2009 olulised järeldused?)
PISA on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm.
PISA: 1. On kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring
2. toimub iga 3 aasta tagant
3. uurib 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi
4. hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, matemaatika ja loodusteadus .
5. näitab osavõtvate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi.
PISA uuring annab palju võimalusi haridusprotsesside uurimiseks. Annab võimaluse näha oma haridustegevusi teisest perspektiivist.
PISA 2009 põhivaldkond oli lugemine, samuti kontrolliti õpilaste teadmisi matemaatikas ja loodusteaduses. PISA 2009 uuringu tulemused kinnitavad seda, et oleme maailmas eesotsas oma teadmiste ja oskustega. Eesti õpilased loevad hästi, nad on edukad ja konkurentsivõimelised võrreldes teiste riikide omavanuste noortega.
Järeldused: Kõige kõrgema lugemistulemuse sai Hiina, teise ja kolmanda Korea ja Soome. Eestil oli punkte 501. Madalama punktisumma sai Mehhiko . See tähendab, et vahe kõrgeima ja madalama tulemusega riigi vahel on 114 punkti, mis tähendab rohkem kui kaht kooliaastat.
Matemaatikas saavutas kõrgeima tulemuse Korea.
Loodusteaduses olid parimad Hiina, Soome ja Singapur .
Eestis saavutas ainult 3,8% õpilastest kõrgeima taseme kõigis kolmes valdkonnas.
Tüdrukute sooritus lugemises ületab poiste oma kõikides osavõtjariikides.
Kõikides riikides saavad poisid tüdrukutest matemaatikas rohkem punkte.
Loodusteaduste tulemused ei näita mingit erinevust tüdrukute ja poiste soorituses.
Parimate õpilaste pingeread sisaldavad võrdselt poisse ja tüdrukuid. Õpilaste teadmiste tase ei sõltu alati riigi majanduse tasemest. Uuringud näitavad, et madal kirjaoskuse tase ei ole suhteliselt madala riikliku sissetuleku paratamatu tagajärg. PISA näitab, et ettekujutus maailmast, mis on jagatud rikasteks ja hästi haritud maadeks ning vaesteks ja viletsa haridusega maadeks, on aegunud .
Eesti on PISA uuringus kokkuvõttes 13 kohal 65 riigist.
11. Millised on Eesti hariduse viis väljakutset (Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekti alusel).
1. Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole.
2. Õpetaja positsiooni ja maine tõus.
3. Õppes osalemise kasv.
4. Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega.
5. Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks.
12. Millised viis tähtsamat haridusvaldkonna indikaatorit (eesmärki, sihtmärki) on püstitatud Euroopa Komisjoni poolt 2020. aastaks? Kuidas Eestil läheb?
1. Vähemalt 95% lastest vanuses 4-6 a peaksid osalema alushariduses.
2. Madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15- aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist.
3. Madala haridustasemega( so põhiharidusega või alla selle) mitteõppivaid noori oleks alla 10%.
4. Vähemalt 40% 30-34 aastastest noortest peaks olema 3 taseme haridus( so kõrgharidus või kutseharidus).
5. Vähemalt 15% täiskasvanutest vanuses 25-64 aastat osaleks elukestvas õppes.
KUIDAS LÄHEB:

• Haridussüsteemist väljalangejate osakaal on langenud
  
• Keskhariduse omandanud laste osakaal tõuseb
  
• LTT erialade lõpetajate osakaal on 2008-2010 a samal tasemel
  
• 3 haridustasemega noorte osakaal on tõusuteel
  
• Täiskasvanute elukestvas õppes osakaal tõuseb
  

Investeeringud haridusse tõusevad
13. Mis on EFA? Millised on EFA eesmärgid 2015. aastaks?
EFA ehk Haridus Kõigile (Education for All) on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on tagada kõigile lastele, noortele ja täiskasvanutele kvaliteetne algharidus.
Maailma Haridusfoorumil määrati kindlaks kuus laste, noorte ja täiskasvanute õppimisvajadustele vastavat eesmärki, mis täidetakse 2015.aastaks. Need kuus eesmärki on:

• Laiendada ja arendada hoolitsust ja haridust varases lapsepõlves, eriti kõige haavatamate ja puudustkannatavamate laste laoks.
  
• Kindlustada, et 2015. aastaks on kõigil lastel ligipääs täielikule, tasuta ja kohustuslikule hea kvaliteediga algharidusele. Eriti oluline on see tüdrukute, keerulises olukorras olevate ja etnilistesse vähemusgruppidesse kuuluvate laste puhul.
  
• Kindlustada, et kõigil noorukitel ja täikasvanutel oleks õiglane ligipääs sobivatele õppimis-ja täiendusprogrammidele.
  
• Saavutada 2015. aastaks50%-line tõus täiskasvanute, eriti naiste, kirjaoskuse tasemes ja kindlustada täiskasvanutele õiglane ligipääs nii algharidusele kui ka täiendõppele.
  
• Kõrvaldada 2005. aastaks sooline ebavõrdsus põhi-ja keskhariduses ning saavutada 2015. aastaks hariduses täielik sooline võrdsus; keskenduda sellele, et tüdrukutel oleks täielik ja võrdne ligipääs hea kvaliteedeiga algharidusele.
  
• Arendada kõiki hariduse kvaliteediga seonduvaid aspekte ja kindlustada kõiges silmapaistvat arengut, nii et kõik saavutavad tunnustatud ja mõõdetavaid õpitulemusi, eriti kirjaoskuses, arvutamises ja eluks vajalikes oskustes.
  

14. Millised on ÜRO poolt määratletud aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise arengu edendamiseks aastaks 2015?

• Likvideerida täielik vaesus ja nälg: vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kes on näljas.
  
• Saavutada ülemaailmselt alghariduse kättesaadavus: tagada, et aasaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse.
  
• Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja anda naistele enam eneseteostusvõimalusi: tagada, et tüdrukutel oleks 2015 aastaks poistega võrdväärsed võimalused kooliskäimiseks.
  
• Vähendada laste suremust : (2/3 võrra)
  
• Parandada emade tervislikku olukorda: vähendada nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel, või selle tagajärjel.
  
• Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria ja teiste haigustega, -2015 aastaks tuleb haiguste levikut vähendada.
  
• Tagada loodussäästlikum keskkond: 2015. aastaks tagada ligipääs puhtale joogiveele kõigile ja 2020. aastaks parandada kodutute olukorda.
  
• Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks: arvestada vähemarenenud riikide erivajadusi- nende ligipääs kõrgtehnoloogia juurde, mõistliku hinnaga ravimid; parandada noorte tööhõivet.
  

15. Kirjelda võtmeoskusi, mida inimesed tõenäoliselt tuleviku töökohtadel vajavad. Millised tegurid mõjutavad tuleviku töökohti?
Tuleviku töökohtade ennustamine on tänamatu töö- keeruline ülesanne, sest tööandjte vajadused muutuvad pidevalt. Seega on vaja leida viise, et inimesi ettevalmistada tulevikuks. Selle põhjal on välja toodud 10 kriitilisemat oskust, mille valdamine on tööjõu jaoks tulevikus väga oluline.

• Mõtestamine – mida enam arvutid arvutavad, seda määravamaks oskuseks muutub inimese puhul võime mõtestada ning defineerida nende asjade sisuline tähendus. Arvuti ei suuda ise mõista, seda peab tegema inimene.
  
• Sotsiaalne inteligentsus – see on oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua teistega usalduslik suhe. Sotsiaalne inteligentsus jääb inimese eeliseks masina ees ja tulevikuks on seda vaja. Usalduslikke suhteid luua ja hoida-seda suudab vaid inimene.
  
• Loov mõtlemine ja kohanemine – tänapäeva uued töökohad vajavad üha enam inimese oskust reageerida ootamatutele situatsioonidele. Oskust ootamatusega toime tulla. Loovust ja olukorraga kohanemisvõimet.
  
• Kultuuride-ülene kompetens – oskus edukalt toime tulla väga erinevates kultuurikeskondades muutub tuleviku töötaja oluliseks tunnuseks. Kasulik meeskonna komplekteerimise mitmekesisus (vanuseliselt,oskustelt,distsipliinidelt,mõtte-ja tööstiilidelt erinevad).
  
• Programmeeriv-mõtlemine – uute töötajate võtmisel hakatakse üha enam väärtustama statistilist (töö soovija andmed varasematest aastatest ) analüüsi ning kvantitatiivse põhjendamise oskust.
  
• Uue meedia kirjaoskus – töötaja oskus oma mõtteid edastada , ning seejuures kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid.
  
• Transdistsiplinaarsus – ideaalne tulevikutöötaja on T- kujulise kompetensiga-süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine(komplektne mõtlemine).
  
• Disain -mõtlemine – see tähendab oma oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda.
  
• Enesejuhtimine – oskus endale vajalik info eraldada ebaolulisest. Väga oluline oskus.
  
• Virtuaalne koostöö – oskus töötada virtuaalselt ( keeleliselt ,sõnaliselt) erinevates töörühmades ja neid juhtida, seal hulgas hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada nendes ikka kollektiivi tunnet.
  

Mõjutused:
¤ Eluea pikenemine muudab oluliselt nii inimeste karjäärimudeleid kui õpiprotsesse.
¤ Ees ootab töökohtade automatiseerimine , see sunnib inimesi leidma neid tegevusalasid, milles nad on masinatega võrreldes tõesti paremad.
¤ Uus meedia nõuab ka uut laadi kirjaoskust ja muudavad inimeste omavahelist suhtlust. Uutmoodi meediaväljaanded (videod, mängud).
¤ Tekivad superstruktuuriga organisatsioonid – uue tehnoloogia ning sotsiaal-meedia rakendamine. Parema tulemuse saavutamiseks on paljude erinevate inimeste kaasamine tööprotsessis sotsiaalvõrgustike kaudu.
¤ Tõuseb esile organisatsioonide omanäolisus ja kohanemisvõime. Samas sellises keskkonnas ei teki juurde uusi töökohti (USA ja Euroopa).
¤ Töökohtade loomise tempo on kiirem pigem piiratud ressursside ja infrastruktuuriga turgudel (Hiina või India).