Elust keskaajal (1)

Valgamaa kutseõppekeskus
Koka eriala
K-2
Elust keskajal
Referaat
Valga 2010
Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde.
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis , selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus , et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.
Külaskäik keskaegsesse linna
Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine , käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas.
Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad.
Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang , mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas.
Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse . Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Pimeduses ei saadud töid jätkata ja nii kui läks pimedaks tõmbuti majadesse ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks.
Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati.
Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad . Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi -padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades.
Linnaelu juhtis raad , turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linna
Elu varakeskajal
Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad . Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos.
Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada.
Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid.
Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud.
Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes . Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad.
Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid . Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad.
Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees- Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad , naiste kohta aga nunnad . Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga - kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata.
Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks.
Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid .
Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju.
Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade ( Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel
Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea . Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu.
Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid.
Keskaegne riietus. Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud.
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida.
Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades.
Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid.
Peamised kaubandusteed
Hiliskeskaeg
 
 

Keskaja ülikoolid

 
Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas.
 
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”.
6. sajandil need rühmitati:

kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika

triivium : grammatika, retoorika , dialektika
 
11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli.
12.saj. – Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool
13.saj – Cambridge ’i ülikool ja Salamanca ülikool
 
Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks – usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond.
 
Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi.
Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.
 
Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt.
 
 

Keskaja teadus

 
Skolastika – keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas.
 
Roger Bacon – empirism – kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks . Tema koostatud on esimene püssirohuretsept.
 
Johann Guttenberg – trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed.
Trükikunsti leiutamine leidis aset aastal 1445 või 1446.
1456. a – trükiti Piibel – esimene trükitud raamat.
Järgnevalt trükiti paberraha ja mängukaarte.
 
Trükikunsti leiutamise tähtsus:

• valitseja teadaannete avaldamine muutus kergemaks
  
• raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed
  

 
1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri.
 
Leonard oda Vinci – maalikunstnik, skulptor , arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas.
 
 

Romaani ja gooti kunst

 
Keskaja kiriku arhitektuur :

• basiilika 3-5 lööviline
  
• altar idas, peasissepääs läänes
  
• ristikujuline põhiplaan
  
• jämedad sambad
  
• kodakirikud
  
• ühe lööviga kirikud
  
• eraldi kellatorn (N: Pisa torn)
  
• lame palklagi, silinder ja ristvõlv
  
• portaal – kiriku uks
  

 
 
Romaani stiil
Gooti stiil
Arhitektuur

• ümarkaar
  
• lihtne, väheste kaunistustega
  
• monumentaalne
  
• ümarkaareline friis
  
• kääbusgalerii
  
• kasutati värvilist kivi
  
• kitsad aknad
  
• suured tornid
  

N: Cluni kloostri kirik

• teravkaar
  
• roidvõlv
  
• tugikaar
  
• tugipiit
  
• kõrgusesse pürgivad ehitised
  
• kimppiilarid
  
• laiad aknad
  
• vitraažid
  
• läänefassaadil 1-2 torni
  
• ida pool peenike torn
  
• rohkesti skulptuure
  
• kaetud justkui kivipitsiga
  
• roosaken
  
• portaalide kohal teravnurksed ehisviilud
  

 
N: Reimsi katedraal , Doodžide palee Veneetsias
Skulptuur

• kohmakas
  
• ebaloomulik habe ja juuksed
  
• rõhk tundeelu kujutamisel
  

• nägude kujutamine realistlikum
  
• figuurid pikad, saledad
  
• pehmelt allalangevate voltidega rõivas lubab aimata kehavorme
  
• figuuri s-kujuline puusapaine
  

Maalikunst

• seinamaal – figuurid sarnanevad Egiptuse kunstile
  
• voogav riidevoldistik
  
• taust sinine või kuldne
  
• väänlev ornamentidega raamistik
  

 
miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid

• sarnane romaani stiilile
  
• tahvelmaal – tiibaltaritele
  

 
N: Tallina Niguliste ja Oleviste kirikutes on tahvelmaalidega tiibaltarid
 
 

Vaimuelu

 
Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga.
 Innocentius III – kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija.
  Ketserid – inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetustega
 Inkvisitsioon – katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
 Paavstide elu Avignonis:

• paavst sõltus Prantsusmaa kuningast
  
• paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg
  
• luksuslik elu
  
• paavstide sissetulekud suurenesid
  

 

Ühtse riigi kujunemine Inglismaal

 
1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu – ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega.
1215 – Suur vabaduskiri, millega piirati kuninga võimu ning määrati kindlaks feodaalide ja linnade õigused ja maksud .
1265 – kutsuti kokku parlament – ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine.
 
Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal
 
Philippe II Auguste – kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine
 Louis IX Püha – keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis, väljaspool domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist
 Philippe IX Ilus – 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid , alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu
 
 
Saja-aastane sõda ( 1337 – 1453)
 Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Põhjused:

• Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni )
  
• Flanrdia küsimus
  

 
Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal – Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi.
  1348 -1349. aastatel levis Euroopas Must surm
 Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d’ Arc’i ilmumine , kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde.
  1358 . – Pariisi ülestõus (žakerii)
1381 . – Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu
 Sõja võitis Prantsusmaa.
 Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 – 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor – algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale.
 
Ristisõjad
 Põhjused:

• Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta
  
• Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad
  
• Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest
  
• Talupojad lootsid leida paremat elujärge
  
• Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat
  

 
 Tagajärjed:

• Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv)
  
• Kuningavõimu tugevnemine
  
• Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng
  
• Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen
  
• Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt)
  

 
 

Kaubandus ja käsitöö

 
Tsunftid:

• Sõjaline organisatsioon
  
• Skraa e. põhimäärus
  
• Hierarhia : meister, sell, õpipoiss
  
• Eesotsas – vanem – oldermann
  
• Kaitsepühak – oma kabel või kirik
  
• Seltsielu korraldus: käitumine ja joodud
  

 
Ülesanded:

•   Kontroll käsitöönduslike toodete tootmise ja kvaliteedi üle
  
•    Vastastikune abistamine
  
•    Ühiskassa pidamine
  
•     Linna kaitsmine
  

 
Väikegild – ühe linna käsitööliste gild
 Sellide, õpipoiste arengu kasv
 Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi.
 Kaubandus
 Vahemeri :

• Pangakontorid
  
• Kuldmüntide käibeletulek
  
• Veneetsia , Firenze
  
• Tekstiilikaubandus
  
• Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja- Aafrikaga
  
• Ristiusu levik
  
• Rahamajanduse levik
  

 
Lääne- ja Põhjameri:

•     14.-16. sajandil esines Hansaliit , kuhu kuulus 170 linna
  
•       Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm.
  
•         Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga
  

 
Majandusharud

• Käsitöö
  
• Kaubandus
  
• Aiandus
  
• Kariloomade pidamine
  
• Transport – hobused
  
• kalapüük
  

Elu keskaegses linnas, kirjavormis.
(Pagari õpipoiss kirjutab oma perele.) ehk vahva kiri õpipoisi elust
Tere, kõik see pere!
Olen nüüd juba pikemat aega linnas elanud ning paljugi näinud. Üks teine õpipoiss on mulle linna vabal ajal tutvustanud. Pagar on hea mees ning on vahel meile saiagi linna peale kaasa andnud. Esimene koht, kus me minu palvel käisime, oli linnamüür. Sinna tahtsin ma lähemalt uurima minna juba siis, kui me isaga suurest peaväravast sisse sõitsime. See on nii kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi abil sain ka müüril ning tornides käia. Kas te teadsite, et tornid ei ole ainult vahipidamiseks, vaid ka relvaladudeks. Vahiga juttu puhudes sain teada ka, et isegi pimedas , kui neid hästi näha pole, valvavad nad linna. Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega, turuplatsi koos selle kõrval asuva raekojaga, kirikut kõrge torniga, teisi hooneid ning laasi, mis ulatusid silmapiiri taha.
Linnas ringi käies olen märganud, et enamus tänavaid on muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata on tänavad aga alati inimesi täis, mis vihmastel ilmadel vaatepildi koomiliseks muudab, kuna muldkattega teed muutuvad porimülgasteks ja siis vaata inimesi nigu põrssakarja.
Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Seal kaubeldakse, pidutsetakse ning hukatakse rahva silme all inimesi! Nägin üht hukkamist, kus tapeti mees kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Turuplatsil on üks rist, millele on kirjutatud: "Jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu"- see aga päevavargaid ja huligaane ei huvita. Veel seisab seal häbipost, kus iga päev keegi oma patte seistes peab kahetsema.
Turuplatsi kõrval seisab raekoda, kus käib koos raad, peetakse vahel pulmi ning keldrikorrusel tavatseb peenem seltskond kõrtsis käia. Maja on suur, 3 korrusega. Keldrikorrusel on siis peenem kõrts, esimesel asuvad kõiksugused poed, teisel suur saal pidude pidamiseks ning kolmandal korrusel käib mõnes väiksemas ruumis nt. raamatukogus koos raad. Ise pole ma raekojas käinud, kuid teen seda kindlasti.
Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik, mis on seest palju kaunim kui väljast, paljude arust on see seest liigagi uhke. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Selle hoone sisemus ja välimus on üksluine ning nukker . Ühed esinduslikumad hooned on gildi -ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Väljast on nad väga uhked , nikerdused ustel ja puha, aga ma arvan, et nad on seest veelgi stiilsemad ning ilusamad. Suurema osa ülejäänud hoonetest moodustavad külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohi (punase kuke pärast), muidu saad trahvi . Toon näiteks minu maja, kus mina elan. Maja on paekivist, keldrikorrusel hoitakse igasuguseid aiasaadusi ning muud kola , esimesel korrusel on köök ning ühtlasi ka pagari töökoda, teisel elame mina ja Tõnu ning kolmandal elab peremees oma naisega. Pööningul on laoruum , kuhu tõmmatakse kaup vintsi abil ülesse ning katuseluugist sisse. Katus on tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripub märk, mille abil saadakse teada, kes majas elab. Maja koos selle sees oleva küpsetuslõhnaga on õdus elupaik, kus
minagi paikselt elada tahaksin.
Tulge varsti linna!
Ats
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hansa_Liit
http://www.annaabi.com/download.php?matid=26552
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Haupthandelsroute_Hanse.png
http://miksike.net/documents/main/referaadid/elu_keskaegses_linnas.ht m