Eesti keskaeg 13.saj. II veerand – 16.saj. II pool 8-13
pt.
Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa , Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa
ordu Liivimaa haru – 1236 .a.
sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt
hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks
koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping –
1238.a. nõudis paavst , et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama
Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.
Tekkis Eestimaa
hersogkond
keskusega Tallinnas. Läänistama
– maade
jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj
kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad , Piiskopide
alamad. Linnus
– ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest
läänimehed. Vakusepidu – talupoegade
ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus
– vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja
relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade
õigused ja kohustused 13.saj.
Dorpat
– Tartu Fellin
– Viljandi Hapsal
– Haapsalu Narwa
– Narva Pernau
- Pärnu Reval – Tallinn Weissenstein
– Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö
Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk
– taashaarata võim enda kätte. Toimus
– Harjumaa ( padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat.
Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa
koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru,
Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid
suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda
vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja
kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad,
jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev
– regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised.
Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
137 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 5 lehte
137 laadimist
3 arvamust 
Kõik kommentaarid