3. ART BRUT toores kunst TAUST Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele (toores kunst). TUNNUSJOONED 1. kaustatakse väga erinevaid tehnikaid, materjale (puutahvlid, saepuruplaadid, jääkmaterjalid, määrdeõli, liiv, kaltsud, rooste)ja töövõtteid (n. rebimistehnika) õlimaalitehnika kõrval. 2. pildipinna täidavad loogilise struktuurita ja kindlapiiriliste esteetiliste tunnusteta figuratiivsed ja abstraktsed lapselikud joonistused KUNSTNIKUD Jean Dubuffet (19011985) karjäär jaguneb kahte perioodi: enne 1962 tegi ta `tooreid, materialistlikke töid ja hiljem (tsükkel L'Hourloupe 19621974) "Tuttavatele motiividele vihjavad figuurid kerkimas esile pinna killustatusest, musta äärisega valged killud, ühtlaselt siniste ja punaste triipudega läbistatud ning jaotatud labürintpiltmõistatusse, mille fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas," kirjutas sellest kunstiajaloolane J
Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist
väärtuse { abstract }. Abstraktne klass omab tavaliselt abstraktseid operatsioone. Abstraktne operatsioon on niisugune, millel pole realiseerivat meetodit samas klassis, kus ta spetsifitseeritakse, vaid ainult signatuur. Klass, mis omab vähemalt ühte abstraktset operatsiooni, peab olema abstraktne klass. Klass, mis pärib klassilt, kus on üks või enam abstraktset operatsiooni, peab realiseerima need operatsioonid (andma nende jaoks meetodid) või olema ise abstraktne klass. Abstraktsed operatsioonid näidatakse omadusstringiga { abstract } operatsiooni signatuuri järel. Näiteks abstraktne klass Sõiduk omab abstraktseid operatsioone drive , start , stop . Need on käitumised, mida iga sõiduk peab omama. Sõiduki iga alamklass peab andma meetodid nende operatsioonide jaoks või hakkama ise abstraktseks klassiks. Konkreetne klass on võimeline looma objekte (eksemplare) ja omab realisatsioone (meetodeid) kõigi operatsioonide jaoks.
Mäletatavasti kasutab liigutuste juhtimise süsteem palju tajutud informatsiooni Info liikumine toimub ka vastassuunas – teave parasjagu võimalikest liigutustest saab tekkiva tajumulje osaks. Näiteks tekib haaratavate objektide nägemisel aktiivsus võimaliku haarde motoorsetes representatsioonides. Nii võibki öelda, et maailma tajudes simuleerime selles tegutsemist. Näiteks näib mägi meile pärast väsitavat jooksu järsem kui enne seda. Keeltes ja psüühikas on abstraktsed mõisted (näiteks aeg) sageli metafoorselt seotud otseselt tajutavate representatsioonidega (liikumine ruumis) Paljudes taolistest metafoorides võrreldakse abstrakstiooni mõne kehalise kogemusega, olgu see somatosensoorselt tajutud või tegevusest tekkinud. Empaatia on teise olendi psüühika sisu representatsioon Kogemuslik empaatia on teise olendi (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka märkamatu kogemine, mis on
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
pühad. Kui inimene parandab loodust, on sellel alati halvad tagajärjed. Tavaliselt, kui inimene saab loodusest kasu, ei mõista ta, mis ta loodusele teinud on. (http://www.hundertwasser.at/english/okologie.htm ) K okkuvõte Oma uurimistöös andsin ülevaate austria arhitektist,maalikunstnikust ja graafikust F.R.D.Hundertwasser, kes lõi omapäraseid värvikirevaid teoseid, milles ühendas ornamentaal-dekoratiivsed ja abstraktsed elemendid. Tema loomingu olulisemaks sümboliks kujunes spiraal, mida ta nimetas ,,elu ja surma sümboliks." Hundertwasser esindab rangelt ökoloogilist suundumust. Alates 1970. aastast loob ta kavandeid ökoloogilistele, loodusega kooskõlas olevatele ehitistele. Hundertwasseri mõju kunstnikuna ei ole olnud märgatav suurele hulgale meie generatsioonist. Hundertwasser on jäänud autsaideriks, nagu ta alati oli. Ta on läinud ajalukku , kui ühest neist individualistidest, kes
kategoriseerimiseks. Substantiivklassid põhinevad tihti referentide omadustel, nagu sugu, elusus, kuju. Klasside eristamine: 1) substantiivile liituva afiksi abil, 2) kliitiku või NP koosseisu kuuluva sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus, konsistents painduv, kõva/jäik või mittejagatav, 4) suurus substantiivklassi süsteem hõlmab o~2- 20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; klassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Kääne
Pole mõtet kurvastada sellest, mida ei saa parandada, sest minevik ei tule tagasi aga pisarad vaid segaksid uut elu korraldada. Ta püüab saada maksimumi suhete igast hetkest lähtudes eeldusest, et kõik läheb oma kohtadele. Kui seda pole juhtunud, tähendab nii see oli ka mõeldud. SLE õpib rohkem tegevuse kaudu, kogemustest kui raamatute lugemisest. Ei meeldi pikad seletamised, abstraktsed mõtted ja teooriad. Suudab kõvasti tööd teha ja ennast pingutada, kuid ainult siis, kui peab seda oluliseks. Seda tüüpi inimesele sobivad niisugused töö ja tegevusalad, mis nõuavad reaalsustaju, tegutsemistahet ja kohanemisvõimet. SLE on arukas, tark, mõistev ja suhtlemisaldis. Kajab kergesti vastu, esmasel tutvumisel võib olla oivaline ja vaimustav. Väga realistlik ja mingil määral pealetükkiv. SLE kehastab filosoofilist printsiipi:
Lühendid vt ÕS-i lühendite lisa. Veaohtlikud käändevormid: nt küüs, kaas, palitu, vilu ilma, kümmekonna, sadakonna, viit, kuut, kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2
Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest
möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana. Loomulik morfoloogia püüab järelikult anda mingitele morfoloogilise struktuuri teatud omadustele semiootilis-kognitiivseid seletusi. Morfoloogiliste opositsioonide markeerimata liikmetel on teisigi huvitavaid omadusi, mille tõttu neid võib pidada eespool esitatud definitsiooni alusel loomulikeks.
põhjus ja viimne eesmärk. Usutakse absoluutsesse tõesse, tõde on saavutatav, tal endal on osa sellest tõest. Võlts mõtlemistasand. Usub, et kõiki ilminguid saan lähtudest iseendast seletada maailma toimub nii nagu mina toimin. 2) metafüüsiline e abstraktne mõtlemine teoloogilise mõtlemise eriväljendus. Pole enam jumalat, vaid püütakse leida asjade olemust, mis on mõisted, abstraktsed jõud mängus. 3) teaduslik e positiivne mõtlemine kõik senised otsingud viljatud, loobutakse põhjuste- eesmärkide otsimisest ja keskendub tõelisusele. 4) Selline areng käib ka teaduses. Teadused on astmelised üksteise suhtes. Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle arengukäik. Kuus positiivset teadust, astmeliselt liikudes edasi: 5) 1.Matemaatika 2.Astronoomia 3.Füüsika 4.Keemia 5.Bioloogia 6.Sotsioloogia
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
vastandamine). Tugev normiteadlikkus. Normaalsed on üksnes meelelised kogemused ja loogiline mõtlemine on normaalsed, kõik muu on teadmatus või hälve. Inimlik mõtlemine on läbinud kolm taset: teoloogiline staadium (usutakse absoluutsesse tunnetusse, otsitakse ja usutakse seda omavat), metafüüsiline staadium (Tegelikult on see vaid teoloogilise eri variant. Üleloomulike jõudude ja jumalate asemel tulevad mängu abstraktsed jõud, mõisted, entiteedid (olemused)), positiivne staadium (siin tunnetab inimene, et kõik senised otsingud on viljatud. Ta ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi). Comte loetleb 6 positiivset teadust: 1. Matemaatika 2. Astronoomia 3. Füüsika 4. Keemia 5. Bioloogia 6. Sotsioloogia Näeb kõikjal kolmeastmelist arengut. 11. Irratsionalism S. Kirkegaard ja F. Nietzsche S
Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab
tuberkuloosi. Traagiline armastus - Fanny Brawne, temale kirjutatud viimane luuletus" Täht hele". "Hyperion" - jääb lõpetamata. Üks suurepärasemaid oode on "Lamia"?. "Ood kreeka vaasile" (urnile on tõlgitud). Sensuaalne ja värvivarjundid, mis on omased kujutavale kunstile - tõstabad Keatsi luulet esile - sellega seos ka sajandi lõpu luulega. Keats on just see, kellel on seos Elisabethi aegsete luuletajatega ja prerafaliitidega. Keatsi värsid on kerged, nad pole Schellilikult abstraktsed, detailikujutus, loomingu vältel tal kujunemine toimub ja hilisemad asjad on lihtsamad. Üldine toon on seesama mis sajandilõpu luuletajatel - loid melanhoolia. Õige romantism Prantsusmaal läheb lahti 1820. aastatel, märgiline daatum võiks olla ka 1818, seotud Victor Hugoga. Sajandipikkuse eluga autor - sellisel juhul me ei saa öelda, et ta on pesuehtne romantik. Samas tema "Jumalaema kirik Pariisis" on üsna kliseelik romantistlik teos. Iseäraliku romantismi on tinginud Pr
4 2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus Eesti keeles grammatilised e abstraktsed käänded nimetav, omastav, osastav (põhifunktsiooniks lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine) Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses
* funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus 1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59 2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon) 2.1) Administratsioon – täidesaatev riigivõim > Vabariigi Valitsus § 86 2.2) Jurisdiktsioon – kohtuvõim > kohus Vabariigi Valitsus §86: täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele - tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine)
Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse ajalootunnetus) heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Tehnoloogilised murrangud Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne Massikultuuri teke aeg vahelduvad) Abstraktsed väärtused (õnn) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine arvestamine. (üksiksündmused, mitte protsess) Abstraktseid mõisteid ei tunta Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Sõltumine viljakusest Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... elutempo
(östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2. Rumal käitumine: mängib klouni, naerab, tembutab jne. 3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida. Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama
kogemusi ja tundeid. Tegevuspraktika ja kombed koosnevad sobivaks peetavatest käitumisviisidest ja nende tõlgendamisest. Nende hulka kuuluvad ka rituaalid ehk standardiseeritud ja lihtne tegevuste kogum, mida järgides on võimalik ebameeldivustega toime tulla ja seejuures säilitada oma identiteet. Org kultuuri analüüsides on otstarbekas eristada selle ilmingutes kolme peamist tasandit. Need tasandid võimaldavad selgitada, kuivõrd konkreetsed või abstraktsed on org kultuuri avaldumisvormid. Esimese, järgitava kultrrui moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid( mööbel, töövahendid), riietumis- ja suhtlemisstiil. Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida org aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne
differentia specifica (eristavad tunnused). • Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised. • Probleem on ka siis, kui mõni tuvastatud olulistest tunnustest teatud sõna puhul ei esine. • Klassikalises sõnaliikide jaotuses jagunevad nt. substantiivid konkreetseteks ja abstraktseteks. • Konkreetsed: individuatiivid, ainenimetused, kollektiivsõnad. • Abstraktsed: protsessid, omadused, suhted. Tähenduskomponendid Pragmaatiline tähendusmudel Geoffrey Leech (s. 1936), lähtub kommunikatsiooniprotsessist: • mõisteline tähendus (nt. naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [– meessoost] [+ täiskasvanu] • sotsiaalne tähendus – avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud • afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)
Nende massid on vastavalt 2 1030 kg ja 6 10 24 kg ning nende vaheline kaugus 150 106 km. 11 17. P 17.1. Mis on histogramm? Histogramm on mõõtetulemuste jaotumise diagramm 17.2. Kuidas saadakse hisogrammist normaaljaotus? Võetakse vastavalt mõõtmise vastutusrikkusest 2-3 standardhälvet mõõtetulemuste aritmeetilisest keskmisest. 17.3. Mis on liikumise kirjeldamise abstraktsed mudelid (nimetage 2 tükki)? 1)Analüütiline mudel 2)Graafiline mudel 17.4. Põhjuslik seos. Näited. Näiv põhjuslikkus. Näited. Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos — üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: 1) Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2)Vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; 3) Soojenemisel kehad paisuvad
jääma indiviididele, sest põhiseaduse võtavad vastu indiviidid. Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik? Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon. Seega ei saa turg tekkida planeeritud organiseerimise tulemusena, vaid see tekib indiviidide iseseisvast nõudlustest ja pakkumisest. Abstraktsed reeglid on keskkond, milles spontaanse korra evolutsioon toimub. Need on raamtingimused, nagu nt omandi- ja konkurentsiõigus.
Universaalne aktsepteerituse tase Minimaalne aktsepteerituse tase KORDUVOSTUD Mis siis Neal'i arvates mõjutab tarbija valiku tegemist oma kaalutlusalas olevate toodete vahel? Vastuseks on väärtus. Neal väidab, et väärtus ennustab valiku tegemist ja seega lojaalsust. Neal'i poolt rahulolule alternatiiviks pakutaval väärtusel on kolm võtmeelementi; hind, toote/teenuse käegakatsutavad atribuudid ja abstraktsed atribuudid. Igal elemendil on ohtralt alaelemente ja neil kõigil on oma kaal, mille süsteem on konkreetse tarbija jaoks väärtuse struktuur. Igal tarbijal on unikaalne väärtusvõrrand igas tootekategoorias, millega tal on olnud kogemusi ja selle valemi abil teeb ta konkureerivate toodete vahel oma valiku. Ratsionaalne tarbija valib parima väärtuse. Seega võib öelda, et väärtus määrab valiku. 13 Joonis 2. Brändi väärtusmudel. Allikas: Neal
Deduktiivne järeldamine üldiste tõdemustelt või eeldustelt konkreetsete, üksikjuhtude kohta käivate järeldusteni jõudmise viis. Kui reklaamija seisukohalt on soovitav induktiivne järeldus, siis peaksid vastuvõtjad kalduma tegema üldistavaid järeldusi rohkem väite objekti kui väite subjekti kohta. Induktiivne järeldus: · Konkreetsed teksti määrangud ja viited · Vastuvõtjad kalduvad üldistama lauseobjektide põhjal · Tulemuseks on abstraktsed üldistused Deduktiivne järeldus: · Abstraktsed tekstimäärangud ja viited · Vastuvõtjad kalduvad rohkem üldistama lausesubjektide põhjal · Tulemuseks on konkreetsemad üldistused Manifestsed verbid loovad kujutluse väiksemast hulgast subjektidest, kes on ametis antud tegevuse või toimingutega, ja subjektiivsed verbid lasevad mõista, et tegemist on suurema hulga subjektidega, kelle kohta väide käib.
Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid. Semantiline mälu mõisted reeglid, abstraktsed printsiibid, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene.
Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid. Semantiline mälu mõisted reeglid, abstraktsed printsiibid, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene.
küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes - kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust lühemana kui tegelikult oli Testivastuste võrreldavus
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Maailma iga aspekt, mis inimest puudutas, oli niiöelda “hallatud” ühe või teise jumala poolt, jumalad olid üksteisega seotud sugulus- ja pärinemissidemete kaudu ja maailm oli tervikuks kujundatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Esimeste filosoofiliste küsimuseasetuste kujunemine. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmsesti kõnelda siis, kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida üksnes arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. Arutlus algab, nagu eelpool rõhutatud sai, küsimuse püstitamisega. Filosoofia sünd peaks seega kujutama endast protsessi, mille käigus kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus on filosoofia ajaloos dateeritud 6. sajandisse e. Kr. Paraku pole tolle- aegsete mõtlejate teosed säilinud
asjaolude tõttu, millest tulenevat riisikot ta ise kannab, loetakse nõustumus õigeaegselt kättesaaduks ja leping sõlmituks ajal, mil nõustumus oleks kätte saadud, kui takistust ei oleks olnud (vt VÕS § 22 lg 4 ning TsÜS § 69 lg-d 3 ja 4). 60. Millal loetakse leping sõlmituks? Leping loetakse sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. 61. Tsiviilõiguse valdkonna seadused on küllaltki abstraktsed ega sisalda sageli üksikjuhtumite regulatsioone. Viimased tuleb tuletada seaduse tõlgendamise teel. Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja
Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi eest ja püüab edasi anda kõike seda, mida lisaks temale kogesid ka teised sõjas osalenud kaaslased. Remarque puudutab oma teoses ka poliitikat ning on nii teoses kui ka reaalses
Piaget'i mäekatse - Peegeldab egotsentrismi - Laps näeb ainult oma vaatevinlikst Piaget'i olulisus tänapäeva koolis 1) Õpiaktiivsus- et mõista asju peab verbaliseerima neid 2) Kaaslastega suhtlemise olulisus 3) Arengutasemele vastav õpetus 4) Teadmisi ei saa hinnata testide alusel KRIITIKA - Laste raskused on selles, et nad ei mõista täiskasvanute keelt, kuid neil on loogiline mõtlemine olemas - Katse situatsioonid on liiga abstraktsed ega seostu igapäeva eluga - Kriitika on suuresti üles ehitatud metodoloogia põhjal ETOLOOGIA - Uurib käitumise bioloogilisi aluseid - Väidab, et kõik sünnivad kaasaantud bioloogilise programmiga - Esimesena rääkis kriitilistest perioodidest elus - Uurib kuidas käitumine on kujunenud arvestades evolutsioonilst arengut - Sai alguse 1930.ndatel teadusharuna, Lorenzi ja Tinberngeni töödest
visuaalsest türanniast ja konkreetsetest pildilistest nõuetest narratiivile, võimaldades kirjutada ideid otse filmilindile. Astruc selgitab caméra-stylo ehk kaamera-sulepea põhimõtet järgmiselt: „Filmindusest saab lihtsalt öeldes väljendusvahend, just nagu teised kunstivormid on seda eelnevalt olnud, eriti maalimine ja kirjandus [...] meedium, milles ja mille kaudu kunstnikud saaksid väljendada oma mõtteid, olgu need nii abstraktsed kui tahes, või tõlgendada oma kinnismõtteid täpselt samuti nagu nad teeksid seda kaasaegses essees või romaanis. Seetõttu tahaksin seda filmikunsti uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse
Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele
Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale. Vaatamata dekonstruktivismi elitaarsusele mäng arhitektuurimärkidega jäi tabatavaks vaid pühendatutele sulandus ka nn tähistajakriitiline postmodernism kommertsmaailmaga ning 1990. aastate üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai just selline mugandatud radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast käekirja ning maju kui tugeva kujundiga abstraktseid skulptuure.
Ei ole võimalik intelligentsuse teema ja kultuuri kohta midagi väita. ANTROPOLOOGILISED MUDELID: Kultuur. Eelis: kultuurilised erinevused. Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid. Kultuur määrab ära mis on mentaalsete protsesside erinevus. Kuidas saada aru sellest, et kultuur mõjutab midagi? SÜSTEEMSED MUDELID: Süsteem. Eelis: universaalsus. Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid. Süsteemsed mudelid, mis püüavad kirjeldada kõiki vaimsete võimete protsesse. Kirjeldab kõiksust, aga ei suuda kirjeldada kõiksuse mõõtmist. PSÜHHOFÜÜSIKALINE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE CHARLES ROBERT DARWIN (1809-1882) “On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life”. London: Murray, 1859.pt. VII. “Instinct” a) struktuuride ja protsesside variatiivsus
Ja kui uuesti kaasust vaatame, siis saame sellest veel rohkem aru jne. Mida kaugemale me liigume mööda spiraali mööda, mida rohkem üht ja teist uurime, seda rohkem me asjast teame. See on puhas empiiriline kirjeldus arusaamisprotsessist, see iseenesest ei aita meid edasi. 3. Analüütiline filosoofia keel kui meedium. Kuidas saame organiseerida keeles väljendatut, keele abstraktsed struktuurid. Sellega saab päris palju ära teha. Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv. 4. Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy. Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et
o Üksikisik o Üksikisik VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid
Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve) Kolme staadiumi seadus "Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3. staadium: otsing on lõppenud; uuritakse ja võrreldakse tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. 6 positiivset teadust 1.matemaatika 2.astronoomia 3.füüsika 4.keemia 5.bioloogia 6.sotsioloogia Positivism Kõik vaimset kultuuri puudutav allutatakse loodusteaduslikele seaduspäradele. Vaimne kultuur
tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas. Tugevalt mõjutatuna Jackson Polloci action paintingust ning Willem de Kooningi, Mark Rothko ja Arshile Gorky loomingust, levitasid teise põlvkonna Ameerika abstraktsed ekspressionistid oma kunsti aastast 1964 Euroopas. TUNNUSJOONED Kunstnikud eelistasid suureformaadilisi maale. Osa neist väljendas oma arusaamu poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest probleemidest figuratiivsete kujutiste abil, teised loobusid neist otsustavalt. Ehkki igal kunstnikul oli oma väljenduslaad, ühendas kunstnikke frontaalne pildiruumi tunnetus. Nad hülgasid kompositsiooni, iseseisvate
7. Kuidas määratletakse E-hoiaku teooriates (nt Stolnitz) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse E-objektina objekti mille suhtes võetakse: .. e-hoiak .. e-vaatenurk .. e-lähenemine E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 8. Milles seisneb ontoloogiline universalism? Mis iganes olemust võib vaadata esteetilise objektina. Inimkogemuses ei peaks eksisteerima mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiaku. (k.a abstraktsed objektid, hallutsinatsioonid, loodusnähtused) OU ei väida, et .. kõik objektid on esteetilised .. kõik objektid peaksid olema esteetilised .. kaovad ära ,,statsionaarsed esteetilised objektid" .. kõik objektid sobivad sama hästi esteetilise objektideks. 9. Kirjeldage kahte võimalikku etteheidet ontoloogilisele universalismile. .. psühholoogiline etteheide igaühel on vastikuid asju, mis välistab e-hoiaku võtmist. (veri, okse, mäda, putukad, väljaheited) .
Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 situatsiooniga koos muutuvad päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt Piirangud: ei ole vanuse piirangud vaid aju 80% - ni.* Tuvid eristavad: noki kui on Monet, ära piirangud!!!!! Ajukahjustus tekib nendes piirkondades noki, kui on Picasso* Tuvid eristavad ka Bachi kui nad on kahjustuse ajal aktiivsed!!! Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse kogemuse alusel järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C
lilled". Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda suurt ja tugevad jõudu, tunde jõudu. Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused
lilled". Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda suurt ja tugevad jõudu, tunde jõudu. Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused
probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju).
kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Ad Reinhardt, Maal. Õli, lõuend, 1954-58 > Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: Tegevusmaalikunstnikud (action painting). kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone. nt Pollock. Värvivälja maalikunstnikute teosed näevad välja rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas
probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) – enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju).
operkulumist ), supramarginaalkäärust ja angulaarkäärust.Neist kahte viimast nimetatakse kokku kiirusagara alumiseks osaks. 40. Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Võib esineda puute -ja temperatuuritundlikkuse langust või täielikku puudumist. Kiirusagara sekundaarse välja kahjustus ( kehataju kahjustus ): kinesteetiline apraksia - käsi nagu labidas. Kiirusagara ja oimusagara piiriala tertsiaalne väli ( näiteks liigutuste ja nägemise seostamine, abstraktsed mõisted): ruumiapraksia ehk apraktoagnoosia, raskused liigutuste ja visuaalse ruumi kordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid Funktsioon: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Kuklasagar tegeleb ainult nägemisega, täpsemalt ainult otseses nägemises ja mitte nähtu tuvastamises, seostamises, ruumilise ümbruse kaardistamises ega isegi alati nähtust praktiliseks eluks teadlikuks tegemises. 42
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
