12. KLASS, KUNST (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 HALB

12. KLASS, KUNST

1. FOVISM -metsik
TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907.
Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline – palju punast
TUNNUSJOONED:

Maastikud , aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud.

Ruumilisus on kadunud.

Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi.

Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine.

Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast.

Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone.

Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike.
KUNSTNIKUD :
Henri Matisse (1869-1954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega.
Georges Rouault (1871-1958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja
Albert Marquet (1875-1947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas
Maurice de Vlaminick (1876-1958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök
Georges Braque (1882-1963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega
2. EKSPRESSIONISM -täiendus
TAUST:
Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga.
Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik
TUNNUSJOONED:

ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist

sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid

olulisemad olid figuurid , mitte esemed

kompositsioone ei tasakaalustatud

üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele

värvikombinatsioonid on teravad , kasutatakse tihti musta ja punast, mille kõrval ka määrdunud ja poriseid värve

pintslitöö on järsk ja maalipinnad tihti krobelised
KUNSTNIKUD:

Die Brücke 1905-1913

Emil Nolde (Emil Hansen , 1867-1956) armastas religioosseid teemasid, natüürmorte ning primitiivseid, kirglikke ja müstilisi maastikke
Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) oluline figuur, maalis puugravüürist lähtuvalt nurgeliselt ja lamedalt, Berliinis kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda

Der Blaue Reiter 1911-1913 Sinine ratsanik

Vassili Kandinsky (1866-1944) maalide põhiideeks oli ‘sisemine vajadus’, mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik , kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909.
3. KUBISM
TAUST:
Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon’i neiud .
„pilt ei pea olema ilus”
3D
Fassettkubism- geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid
hermeetiline kubism- igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud)
sünteetiline kubism- abstraktne peaaegu +ajalehe väljalõiked jne
TUNNUSJOONED:

uute väljendusvahendite otsingul kleepisid Picasso ja Braque teostele ajaleheväljalõikeid, tapeeti, kangatükke, värvilist paberit, teisi materjale (kollaaž)

ei jäljendata olemasolevat tegelikkust , loodi uus, mis allus kunsti seadustele

esemed ja olendid jaotati osadeks , mis pandi uut moodi kokku, samaeset näidati mitmest küljes korraga

inimese portreed kujutati eest ja külgvaadet korraga

kasutatakse ainult moondatud peaspektiivi

esemete äratundmiseks kasutati erinevaid võimalusi, järeleaimamine, kirjatähed

peamised väljendusvahendid olid jooned ja pinnad

värvidest eelistati kahvatut pruuni, halle, rohekat, helesinist

levinuimad žanrid olid natüürmort (muusikariistad, pudelid , puuviljad), maastik , linnavaated, portreed
KUNSTNIKUD:

Pablo Picasso (1881-1973) Töötas erinevates tehnikates ja viljeles erinevaid kunstivoole. Silmapaistvaimaid analüütilise ja sünteetilise kubismi viljelejaid

Georges Braque (1882-1963) õppis müürsepaks ja oli huvitatud kvaliteetsest käsitsi tehtud tööst. Esimene kes maalis tähti ja imiteeris puu ja marmori faktuuri, leiutas kollaaži tehnika.
Albert Gleizes (1881-1953) ja Jean Metzinger (1883-1957) avaldasid 1912 esimese teoreetilise kubismikäsitluse
4. FUTURISM
TAUST: Sai alguse 1909 Itaalias.
TUNNUSJOONED:

kujutati rütmikat linnaelu , kaasaegset tööd ja masinate liikumist

taheti ületada maalikunsti staatilisus motiivide kordamisega, mis tekitab liikumise illusiooni

kompositsioonid piirideta ja kindla keskpunktita

joonega rõhutatakse kontuure ja tekitatakse mulje liikumisest

oluline on vormide ja värvide üksteisesse suundumine

valgus on tihti kujutatud kiirte kujul

lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süžeega
KUNSTNIKUD:
Giacoma Balla (1871-1958) vaimustus modernsest maalitehnikast, säilitas kujutavaid ja kirjeldavaid elemente ning üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust
Carlo Carra (1881-1966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel
Umberto Boccioni (1882-1916) skulptor ja maalikunstnik , futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist
5. ABSTRAKTSIONISM
TAUST:
Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini .
Vassili Kandinsky (1910) venelane , kes töötas Saksamaal, Piet Mondrian (1914) hollandlane , kes töötas Pariisi ja Kazimir Malevitš (1913) Moskvas.
6. LÜÜRILINE ABSTRAKTSIONISM-muinasjutt
TAUST:
1910. maalis esimese abstraktse pildi Vassili Kandinsky akvarell ‘Esimene abstraktne teos’.
Tagurpidi pildist alguse saanud, värviteraapia
TUNNUSJOONED:

kompositsiooni üldist liikumist liigendavad ruttavad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad või on ringjalt ühendatud.

erksad toonid kuhjuvad, vormid kaovad värvis, mis väljub kujutatud abstraktsete objektide piiridest.

värvi ja vormi ühtsus on oluline
KUNSTNIKUD:
Lüürilise abstraktsionismi isa Vassili Kandinsky (1866-1944) ühendas emotsioonide väljendamiseks ‘vabaks lastud’ värvi ja vormi.
7. SUPREMATISM-ülim
TAUST:
Tekkis Venemaal 1913. Nimetus tuleb prantsuse keelest ja tähendab ‘ülim’.
TUNNUSJOONED:

Valitsevaks kujundiks oli ruut, millele hiljem lisandusid kolmnurk , ristkülik, ring ja rist .

Erksad värvid (kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must) elustuvad valgel taustal.
KUNSTNIKUD:
Kazimir Severinovitš Malevitš (1878-1935) oli suprematismi rajaja ja suurim esindaja.
8. DADA
TAUST:
Dadaistlik liikumine asutati Zürichis 8. veebruaril 1916. Hääbus 1924. aastal.
Ei miski ja ühteaegu kõik, läbi huumori, vägivalla, naeruvääristuse
„must ruut” „valge ruut” toonide vahe, ei miski
TUNNUSJOONED:

ühendati juhuslikke seosetuid esemeid (puutükke, juukseid, liiva, paelu , lõuenditükke, villa, fotosid , ajalehti)

õlimaali peeti ajutiseks ja hävinevaks kunstiteoseks.

hajutati piirid erinevate kunstiliikide vahel.

võeti kasutusele uudseid tehnikaid:
merz- tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid , masinaosad) ühendamine ja kokkukleepimine
fotomontaaž – kombineeriti ajakirjast väljalõigatud fotosid tasapinnalisel alusel
fotoreljeef – joontega kaetud vinüülketas, mis liikumisel jätab reljeefse mulje
rayogram – kujutis, mis tekib valmisesemete paigutamisel fotopaberile, valgustamisel ja ilmutamisel kinnitatakse.
5. teosed sündisid tihti juhuse läbi (Hans Arp’i kollaažid)
KUNSTNIKUD:
Fransis Picabia (1879-1953), hispaanlane, oli koos Duchamp’iga 1921. a New Yorgi dada sünni juures. Loomingus eklektiline ja uuendustealdis.
Kurt Schwitters (1887-1948), sakslane , loobus 1918 traditsioonilistest maalimisvahenditest ning lõi merz’e äravisatud ja tema ateljeesse unustatud asjadest. 1924 hakkas ehitama oma ateljeesse Merzbaud, mis kasvas läbi kahe korruse, koosnes esemetest ja asjadest, mis kuulusid tema sõpradele, jäi lõpetamata ja hävis sõjas.
Marcel Duchamp(1887-1968), prantsuse-ameerika, oli Pariisi ja New Yorki dada liikumise eestvedaja. Tema arvates piisas kunsti tegemiseks silmast ja ajust . 1913 lõi ready-made tehnika, mis eitas kunstilise väljenduse juures tehnika vajalikkust.
(Jean) Hans Arp (1887-1966), prantsuse luuletaja ja kunstnik, osales 1916 Zürichis dadaistliku liikumise rajamisel. Tema maalid ja kollaažid sündisid juhusest ja kujutlusvõimest.
Dada teine laine e. Neodada sündis USA-s 1950. aastatel Robert Rauschenberg (1925) ja Jasper Johns (1930) järgisid dadaistlikke põhimõtteid
9. METAFÜÜSILINE MAAL
TAUST:
Levis Itaalias 1917-1921.
Unenäolised, arhitektuurielemendid, fantaasia, kirjandus
TUNNUSJOONED:

akadeemiline maalilaad ja teravad valguse-varju kontrastid

kasutatakse ohtralt arhitektuurielemente ja viirastuslikke mannekeene inimfiguuride asemel

matemaatilise täpsusega lineaarkompositsioon rõhutab ruumilisust

kunstnikud pidasid oluliseks tihedust ja ruumilisust

värvid on tuhmid ja ühtlaselt üle pildi jaotatud
KUNSTNIKUD:
Carlo Carra (1881-1966) eemaldudes futurismist otsustas 1917. a lihtsustatud kujutamise kasuks, mis järgis kõrgrenessanssi rangust ja peenust. Maalides on müstikat ja poeesiat.
Giorgio de Chirico (1888-1978) maalis interjööre ja hüljatud linnu. Teotsed sisendavad üksindustunnet.
Giorgio Morandi (1890-1964) maalis külmades toonides maastikke ja natüürmorte. Kujutas rangelt ebamäärasesse ruumi paigutatud igapäevaseid esemeid.
10. NEOPLASTITSISM -uus pilt maailmast
TAUST:
1920. aasta paiku hollandi kunstniku Piet Mondreani poolt kasutusele võetud nimetus, tähendab uut kujutamist, uut pilti maailmast. Rühmitus ja ajakiri hääbusid 1931.
Punane-kollane-sinine põhivärvid
TUNNUSJOONED:

Mondrean kasutas õlivärve ja keskmise suurusega formaati .

vormid on absoluudini puhastatud, põlde ja luiteid asendavad horisontaalid , kellatorne ja puid vertikaalid, mis on tühjendatud konkreetsest sisust.

Puuduvad kõverused

plaanid, jooned ja nurgad on korrastatud täiuslikus ratsionaalsuses ja tasakaalustatud kompositsioonis

Selge värv peegeldab maalide selgeid ja sirgeid jooni. Kolm põhivärvi – sinine, kollane ja punane – vastanduvad ja on tasakaalus kahe mittevärviga – valge ja mustaga. Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu, valgest saab mõnikord helehall. Must eraldab värvipindu.
KUNSTNIKUD:
Piet Mondrean (1872-1944) on neoplastitsismi isa.
Theo van Doesburg (1883-1931) oli rühmituse De Stijl rajaja, Mondreani sõber. Kuni 1926. lähtus neoplastitisismist. Lõpuks pidas seda liiga dogmaatiliseks ja rajas elementarismi (1926 avaldas elementarismi manifesti). Purustas joonte absoluutse täisnurksuse ja hakkas kasutama teravnurki kui moodsa elu väljendusi. Taoline ketserlus hävitas kahe kunstniku sõpruse ja rühmituse hääbumise.
11. SÜRREALISM-rahvusvaheline kunstivool
TAUST:
Tekkis 1923. a. Pariisis ja hääbus II maailmasõja lõpus, kuid on säilitanud oma mõjuvõimu tänini.
Endised dadad (kõik mis pähe tuleb momendil)
TUNNUSJOONED:

teoste ammandamatuks allikaks on unenäod ja müstika

domineeris seksuaalsusega seotud sümboolika, sageli vägivaldne ja hälbeline

võimalikud obn reaalsuse kõik kombinatsioonid: esemed muunduvad elavaks kehaks ja vastupidi, kehaosad asendatakse.

ruum on kuupaisteline, tühi või kivine, avar

pealkirju ja teoseid ei ole võimalik ratsionaalselt mõista

alateadvuse esiletoomiseks kasutati põhiliselt kolme võtet:
*mehhaanilised võtted, n. frotaaž’i puhul hõõruti aluspinna alla asetatud eset värviga, et eseme kujutis aluspinnale tekiks
* unenäod, fotograafiline illusioon , kasutati hoolikat ja täpset maalimistehnikat, mis lisas irreaalsusele tõenäolikkust
* automatism, vabanemine kultuurilistest piirangutest, allutamine juhuse ja alateadvuse survele
KUNSTNIKUD:
(Jean) Hans Arp (1887-1966) maalis kõverate, ühtlaselt värvitud vormidega reljeefseid maale
Max Ernst (1891-1976) saksa päritolu prantsuse kunstnik, peamine sürrealist. Kujundas isikliku müütilise maailma. Kasutas frotaaži, millest kasvas välja kratsimine (lõuendile)
Andre Masson (1896-1987) jõudis automatismi kaudu lüürilise väljenduslaadini
Joan Miro (1893-1983), kataloonlane, sürrealist 1924, a. Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu.
Salvador Dali (1904-1989), kataloonlane, tutvus nooruses Freudi teooriatega ning liitus 1929. a sürrealistidega. TA maalis akadeemilises laadis ‘unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte’. Väitis, et maalib ainult oma unenägusid poolhallutsinatoorses seisundis. Maalid kubisesid freudistlikest kujunditest ja sümbolitest. Oma kunsti nimetas ‘kriitiliseks paranoiaks’. Töötas koos L.Bunueliga filmimaailmas (Andaluusia koer, 1928). Visati välja sürrealistide hulgast Lenini kujutamise ja skandaalide ning allumatuse tõttu. Hiljem ütles, et tema erinevus sürrealisteidest on see, et tema on sürrealist.
12. SOTSREALISM
TAUST:
1930. aastate alguseks väljakujunenud ametlikult soositud kunst.
TUNNUSJOONED:

maalikunst sarnanes vene realistide töödega 19. sajandil

teosed olid looduslähedased ja tagasihoidlike värvidega

ülekaalus ühiskondlikud ja revolutsioonilised kujundid : revolutsioonisündmused, töötavad inimesed, uusehitised, Punaarmee, sport ja perekond.

allegooriline , konventsionaalne ja ülespuhutud stiil on suunatud rahvamassidele

1960. aastatest muutus kunstnike väljenduslaad mitmekesisemaks, mõjutusi saadi 20. saj Euroopas ja Ameerikas toimunud kunstiuuendustest
KUNSTNIKUD:
Aleksandr Ivanovitš Gerassimov (1881-1963) lõi riigijuhtide ja kultuuritegelaste portreid ning ajalooainelisi maale

TÖÖLEHT 2. 20. SAJANDI KUNST

1. NONFIGURATIIVNE KUNST-figuurideta kunst, ainult värvid ja laigud USA kunsti algus

TAUST
Termin on pärit aastast 1940, mil prantsuse kunstnik Jean Bazaine tituleeris oma kunsti ‘nonfiguratiivseks’.
TUNNUSJOONED

maaliti õlivärvidega keskmise suurusega lõuenditele

anti edasi loodusest lähtuvaid vorme, sest vormid, mis jõuavad maalile peavad läbi kunstniku ikka kusagilt tulema , inspiratsiooni annavad ka argistseenid

segunevad kubism, fovism ja teised abstraktsioonivormid

hüljatakse joonperspektiiv, aluseks võetakse vitraaži- ja vaibakunsti ning fragmenteeritud emailide laad

teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine

maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist
KUNSTNIKUD
Jean Bazaine (1904-2001) sai inspiratsiooni looduslikest elementidest, mille nimed ta pani maalide pealkirjaks. Maalikunsti kõrval tegeles vitraažidega ja mosaiikidega. 1948 avaldatud Märkmeid tänapäeva maalikunstist kirjutas: ‘ Maalimine on olemisviis, kiusatus hingata maailmas, kus ei ole võimalik hingata.’

2. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM-ainult USA kunst

TAUST

Esimene põlvkond kujunes 1942-1957
TUNNUSJOONED

eelistatakse suurt formaati

kaks suunda: 1 kujutatakse poliitilist olukorda ja ühiskonnas valitsevaid suundumusi, 2 loobutakse täielikult ühiskonnakriitikast

hüljati kompositsioon , lõuend kaeti ühtlase värviga (all-over painting)

maalitakse suure kiirusega

maal koosneb ühest v. mitmest värvist, mängitakse musta, valge ja/või erksate värvidega (sinine, kollane, punane). Mida valge esile tõstab ja must tumedamaks muudab

maalidel on galligraafiline iseloom
KUNSTNIKUD
Arshile Gorky (1904-1948) on esimene abstraktsete ekspressionismi esindaja. Eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ja väitis, et oma kavatsusi pidevalt muutes, ei saa tema pilte iialgi lõpetatuks lugeda. Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tuši või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal.
Mark Rothko (1903-1970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 2-3 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga.
Franz Kline (1910-1962) maalidel on laia pintsliga lõuendile kantud sinise ja valge rütmiline tasakaal, mis toob ilmsiks tema dünaamilise teostuse. Patndeeris oma sinise värvi.

3. ART BRUT- toores kunst

TAUST
Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele ( toores kunst).
TUNNUSJOONED

kaustatakse väga erinevaid tehnikaid, materjale (puutahvlid, saepuruplaadid, jääkmaterjalid, määrdeõli, liiv, kaltsud, rooste )ja töövõtteid (n. rebimistehnika) õlimaalitehnika kõrval.

pildipinna täidavad loogilise struktuurita ja kindlapiiriliste esteetiliste tunnusteta figuratiivsed ja abstraktsed lapselikud joonistused
KUNSTNIKUD
Jean Dubuffet (1901-1985) karjäär jaguneb kahte perioodi: enne 1962 tegi ta ‘tooreid, materialistlikke töid ja hiljem (tsükkel L’Hourloupe 1962-1974) “Tuttavatele motiividele vihjavad figuurid kerkimas esile pinna killustatusest, musta äärisega valged killud , ühtlaselt siniste ja punaste triipudega läbistatud ning jaotatud labürint-piltmõistatusse, mille fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas,” kirjutas sellest kunstiajaloolane J.P. Greff.

4. ACTIONPAINTING E. TEGEVUSMAAL -tilgutamine

TAUST
Sai alguse u. 1947 a. paiku.
Filmiti kuidas maaliti
TUNNUSJOONED

suured lõuendid

värvi tilgutamine, nõrutamine ja pritsimine lõuendile

all over painting – puudub klassikaline kompositsioon, lõuend ühtlaselt kaetud

oluline on vaimsete ja füüsiliste alateadlike ja teadvuse seisundite väljendamine maalimisprotsessi ajal

maha asetatud lõuendi puhul saab kunstnik kogu oma füüsisega maalimisprotsessist osa võtta, vahel liiguti otse lõuendil

värvidest eelistati musta, valget, sinakas hall ja põhivärve
KUNSTNIKUD
Jackson Pollock (1912-1956) Action Painting’u põhiesindaja näitas, et tema tehnika abil moodustavad maal, joonistus ja keha üheainsa terviku
Willem de Koonig (1904-1997) maalis terava ja ägeda pintslilöögiga, eelistas värvidest põhivärve ja musta.
Franz Kline (1902-1962) maalis energilisi maale, millel ‘suured mustad jõhkra pintslilöögiga joonistatud ribad ’, armastas musta, valget ja sinist .

5. COBRA-copenhagen-brüssel-amsterdam

TAUST
Liikumine sai alguse 8. nov 1948 Pariisis. Viimane näitus toimus 1951.a.
Põhjamaade kultuur, mungad , väikekodanlase eitamine , paganluse ülistamine

TUNNUSJOONED

viljeleti õlimaali, guašši, akvarelli, joonistust, abstraktseid visandeid ja graafikat

eelistati teemasid, mis olid seotud naise, lapse, linnu, päikese ja kuu, poolfantastiliste-poolnaiivsete loomalugudega

kujundid kanduvad umbmäärasusse figuratsiooni ja abstraktsiooni, unenäo ja tõelisuse, pildi ja märgi vahele.

äge ja spontaanne lihtsustav joonistus ning värv mänglevad objekti äratuntavuse piiril

joone- ja värvitehnika segunevad poeetiliseks abstraktsiooniks

eelistati selgeid värve, mis tihti nirisesid vabalt mööda pildipinda

kasutati kollektiivset töötamist (neljal käel)
KUNSTNIKUD
Asger Jorgen (1914-1973),taanlane, loomingus näitab läbi pingestatud ja figuratiivse joonistuse rahutust ja ägedust. Kasutab enamasti siniseid ja rohelisi toone.Eelistab tormilist, vaba ja pea-aegu motiivideta kompositsiooni.
Corneille (1922), hollandlane, vaba ja leidlik, eelistab teemasid nagu Madalmaade paigad ja kohad ühtaegu nii koidikul kui hämaruses. Tema teost saab vaadata Uue Kunsti Muuseumi püsiekspositsioonis.
6. INFORMALISM
TAUST
Tekkis Euroopas 1940.aa paralleelnähtusena abstraktsele ekspressionismile (USA).
TUNNUSJOONED

esimesed maalid old väikeseformaadilised joonistused, mida oli akvarelliga esile tõstetud

hiljem kasutati enam suurt formaati ja maaliti õlivärvidega. Paks värv kanti lõuendile pintsli , spaatli või noaga , vahel pigistati otse tuubist

eitatakse selget kujutamist, eelistatakse laike, jooni, üksteise peale kuhjatud materjale

vorm, kui ta on üldse olemas, hävitatakse sihilikult materjali ja värviga

maalimine tähendab materjali enese vormi esile kerkida laskmist

joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad , kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu.
KUNSTNIKUD
Jean Dubuffet (1901-1985), prantslane , maalis ‘rutakaid grafiteid, mis jõuliselt lõikuvad informalistliku värvikihi paksusesse’
Georges Mathieu (1921), prantslane, teeb äärmiselt suureformaadilisi teoseid, mis koosnevad valgusjoontest läbitud värvilaikudes. Ühtlasele taustale laseb ta värvi otse tuubist, kandes seda laiali pintsliga ja isegi käega (kalligraafiline kunst)
Hans Hartung (1904-1989), abstraksionist, tegi värvilisi akvarelle, õlimaale, guašše, pastelle, joonistusi kriidi, söe, värvipliiatsite ja tušiga. Armastas energilisi ja musti jooni. Elu lõpuperioodil kasutas tihti sinist, rohelist ja kollast, mida elustavad mustad jooned.

7. KINEETILINE JA OP-KUNST – tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt.

TAUST Väljend "kineetiline kunst" tuleneb kreekakeelsest sõnast kinetikos, mis tähendab liikumist. Kineetilised kunstiteosed saavad olla nii tõeliselt mingi jõu abil liikuma pandud skulptuurid kui ka näiteks vaid tuuletõmbuse käes liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (1898-1976), kes ka Pariisis õppis ja töötas.
Väljend opkunst tuleneb ingliskeelsetest sõnadest optical art, mis tähendab optilist kunsti. Tegemist on 1950. aastate keskpaigas abstraktsest kunstist arenenud maalisuunaga, mis on üles ehitatud ennekõike nägemistaju eripärale. Neil maalidel tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt - see loob sideme opkunsti ja kineetilise kunsti vahele. Kuulsaim esindaja on ungari-prantsuse maalikunstnik Victor Vasarely (1908-1997). 1959 . aastal lõi ta oma süsteemi, kus põhielemendiks on ruut ja sellesse tuleb sisse põimida teised geomeetrilised elemendid. Oma taiestes kasutas ta kuut põhivärvi. Vasarely püüdles uue ja värvirõõmsa maailma poole ja oma originaalteost käsitles ta vaid kui prototüüpi seeriaviisiliselt toodetavatele töödele.

8. POP KUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt.

TAUST popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal.
TUNNUSJOONED
KUNSTNIKUD
Richard Hamilton (sünd 1922) on inglise maalikunstnik ja graafik , kes pärast abstraktset loomeperioodi naases 1950. aastatel figuraalse kujutamisviisi juurde - algab "uus figuratiivsus" inglise kunstis. Londonis moodustus Institute of Contemporary Arti (Kaasaegse Kunsti Instituut) juurde kunstnike rühmitus Independent Group ("Sõltumatu grupp"), mis tegutses aastatel 1952-1954 ja pani oma näitustega aluse briti popkunstile.
Peter Blake (sünd 1932) lõi põhiliselt detailikirevaid kollaazhe - naivistlikke maale, millele on lisatud kommertslikke banaalseid fotosid ja triviaalseid detaile. Tema teosed võivad olla nii rangelt stiliseeritud ja geomeetriliselt organiseeritud pildipinnaga kui ka pastoosselt maalitud (enamasti rohelist värvi eelistades). Tihti kajastab ta spordi- ja teatrimaailma motiive. Blake'i vabaltmaalitud pilte vaadates tekib väga vanaema-aegne tunne.Inglise popkunsti üks rajajaid
Allen Jones (sünd 1937) on töötanud kõikvõimalikes kunstitehnikates ning teinud seda maailma paljudes paikades (New York 1964-65, Hamburg 1968-70, Jaapan 1974, Kanada 1975, Los Angeles 1977, Shveits 1978, Hiina 1979 jne). Jonesi looming on enamasti selgelt erootilise alatooniga - ja seda isegi mööblikujunduses, millega ta 1960. aastatel tegeles. Näiteks tegi ta 1969. aastal fetishistliku alatooniga skulpturaalse laua, kus naisterahva kuju (nagu päris!) on käpuli põrandal ja tema seljale toetub klaasist lauaplaat.

9. VIDEOKUNST, KÜBERNEETILINE KUNST

TAUST
Hakati harrastama 1960.aa USA-s ja Euroopas.
Termin küberneetiline võeti kasutusele 1968.
1969 I video näitus, 1969 I comp .art näitus
TUNNUSJOONED

Videokunsti saab viljeleda nii videomaki kui arvuti abil

Kasutatakse liikumatuid pilte (stoppkaader) või liikuvaid, salvestatud ja reaalajas laiali saadetud , elektrooniliselt töödeldud (värvid, moonutused, pealetrükid jmt), arvutiga tehtud (sünteesitud pildid), alati ekraaniformaadis

Videoinstallatsioonide, videoskulptuuride ja videokeskkondade loomiseks kasutatakse üht või mitut monitori , mis asetatakse külili, kaldu või otse, seatakse kõikvõimalike esemete kõrvale. Mängitakse üht või mitut kassetti.

Computer Art – on arvutil valminud looming kõigis võimalikes avaldusvormides, satelliitkommunikatsioonist konseptuaalsete töödeni

Copy art – kasutatakse koopiamasinaid, teleülekannet, videolaserit jm

KUNSTNIKUD

Nam June Paik (1932), korealane, ja Wolf Vostell (1932) tegid 1963. a esimesed pildimoonutused, pannes katoodtoru juurde magneti. Paik kasutas oma esimeses teoses 13 monitori, millele kuvas samu kujutisi. Paik konstrueeris esimese pildi-ja helisüntesaatori ning tegi algust erinevatest allikatest pärinevate helide ja piltide kokkumiksimisega.

10. UUSREALISM- pakkimine

TAUST
Uusrealismini jõutakse 1960. aastate alguses.
TUNNUSJOONED

segatehnikas teoste loomisel kasutati erinevaid alusmaterjale (lõuend, paber, puit, metall )

eelistati skulptuure

kasutati akrüülvärve, fotot , serigraafiat (siiditrükk)

kujutatakse tegelikkust, kuulsuste portreid, naisekeha, toitu, muusikariistu jne
KUNSTNIKUD
Maalikunstnikud
Yves Klein (1928-1962) kasutas alates 1957. ‘oma’ sinist. Kasutas muuhulgas ‘pintselnaisi’, kes alasti kehadega rullusid ja lohisesid üle paberi, jättes sinna sinise värvi jälgi

Monteerijad

Arman (1928) hakkas montaaže tegema 1961. a. Purustas argiesemed ja pani nad seejärel lõuendil uuesti kokku. Kuhjab ka väärtusetuid esemeid nagu pudelikorke, kiletükke jm

Plakatikunstnikud

Raymond Hains (1920) kasutab oma teostes puruksrebitus sõnu ja hüüdlauseid. Pildistab läbi klaasvõre, mis muudab pildi kaleidoskoopiliseks.

11. MINIMALISM (jüri kaarma poeg)

TAUST
Terminit kasutas esimest korda USA kriitik Richard Walheim 1962.
TUNNUSJOONED

kunstiteose vorm lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, taandatakse kõige algsemate struktuurideni – joon, punkt, ring, ruut, ristkülik- mida liigendatakse.

jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, vaataja tajub minimaalsust, teos on vaba subjektiivsusest

2-3 erksa värvi abil kaotatakse ruumiefekt

teos on tumm , ebaisikuline
KUNSTNIKUD
Barnett Newman (1905-1970) on New Yorki koolkonna tuntuim esindaja. Maalis monokroomseid ühtlase värviga kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse.
Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks

12. KONSEPTUALISM

TAUST
Tekkis New Yorkis 1965. Vool levis kiiresti Euroopasse ja kuni 1970.aa lõpuni oli väga mõjukas
TUNNUSJOONED

konseptid, ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol.

vahel kasutatakse ideede väljendamiseks väikesi raamatuid, illustreeritud tekste , fotosid, filme, galeriiseintele kirjutatud sõnu, matemaatiliste valemitega täidetud lõuendeid

teosed ja ideed esitatakse happeningi kujul, need on juhuslikud ja ajutised

läbi kehakunsti (kunstnik eksponeerib oma keha kui impersonaalset objekti) jõutakse kindla ülesehitusega etendusteni – performance – tihti sisaldavad kunstnike enese vigastamisi või piinamisi
KUNSTNIKUD
Joseph Kosuth (1945), ameeriklane, on kõige radikaalsem esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellel ideed ja keelt. Esitab oma tekste ja arutlusi kui intellektuaalset kunsti. Kunst on kunsti määratlus.
Hans Haacke (1936), sakslane, kes töötab USA-s, tunneb huvi kunsti ja poliitika suhete vastu. Toob välja metseenkultuuri puudused, suurfirmad aidates kehvemaid orjastavad rahvaid mittedemokraatlikes maades
Mel Bochner (1940) ironiseerib dogmaatilise konseptualimi üle. Uurib ruumi ning näitab, korrelatsioon ruumi tajumise ja sõnalise kodeerimise vahel ei ole üheselt mõistetav.
Joseph Beuys (1921-1986), sakslane, on konseptualistlik skulptor ja kunstnik, kes huvitus süntaksist, performance’ist ja protsessikunstist.

13. HÜPERREALISM

TAUST

Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USA-s.
TUNNUSJOONED

maalimise aluseks võetakse foto või slaid.

kasutatakse õli v akrüülvärve, mis kantakse lõuendile peenmaalitehnikas ja/või aerograafiga pritsides

kujutatakse linnavaateid, reklaamtahvleid, kaubamaju, kohvikuid, tehnilisi objekte, esemeid

reaalset fotot maalides suurendatakse või deformeeritakse

valitakse meelevaldseid või ebatraditsioonilisi kaadreid

oluline on perspektiivi kasutamine, mis annab pildile erilise jaheduse ja kujutisele võltsi välimuse

skulptuurid jäljendavad inimesi, kasutatakse riietatud mannekeene
KUNSTNIKUD
Chuck Close (1940) maalib passipiltidest lähtuvaid suureformaadilisi mustvalgeid portreesid. Ta võimendab udusust või kontrastsust ja foto tardunud, moonutatud välimust.

14. FOTOKUNST

TAUST
Fotokunsti leiutamine 19. saj andis kunstnikele uue võimaluse. Kaua vaieldi selle üle, kas foto on üldse kunst. JNE
Fotokunst jaguneb alaliikideks :

Piktorialism

1890-1914 esinenud rahvusvaheline kunstivool. Eesmärgiga oli saada kunstnikega võrdseks. Tehti kunstfotosid, mida täiendasid tehnoloogilised eksperimendid materjalidega ning võtted ( filtrid , udud, vihmaekraanid, kontrasti kaotamine). Piktorialistlik foto on subjektiivne, varjunditega, emotsionaalne ja unikaalne .

Plastiline foto

Sõdadevahelisel perioodil sulandus fotograafia rahvusvahelisse avangardkunsti. Fotograafiaga tegelesid nii maalijad kui skulptorid. Harrastati fotomontaaži (dadaistid lõikasid negatiive ja asetasid need kõrvuti vahel neid uuesti pildistades saadi fotod). Teemad olid mässumeelsed ja ühiskondlik-poliitilised.

Estetiseeriv fotograafia

1960.aa lõpust püüdles USA ja Euroopa ajakirja- ning moefoto plastilisuse ja esteetilisuse poole. Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga.

Töödeldud foto

Uued töötlusvõtted võeti kasutusele 1970. aa lõpus USA-s ja Euroopas. Töötlus võib toimuda kadreerimise ajal (fabritseeritud foto), lavastamise ajal või ilmutamise (negatiivide töötlemine, keemilised katsed) või retušeerimise ajal (fotole joonistamine). Luuakse kunstlikke atmosfääre, maalikunstile omaseid rõhuasetusi, emotsionaalset terroriseerimist.

Maalfoto / narratiivne kunst

Narratiivset kunsti esitati 1973-1974 aa New Yorkis ja Euroopas. Rahvusvahelise kunstivooluna levis 1979. aastani. Kujutataks argielu teemasid, vahel lähenetakse neile isiklikult. Fotode juurde kuukuvad allkirjad, tekstid, mis selgitavad kujutatut. Vahel kuulub foto juurde joonistatud või maalitud pilt. Maal ja foto koos moodustavadki maalfoto.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 39 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

goidula Õppematerjali autor

12. klassis õpitavad kunstivoolud, tunnusjooned, kunstnikud, taust

kunstivoolud tunnusjooned kunstnikud taust

Sarnased õppematerjalid

docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Kunstiajalugu

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunstiajalugu

docx

KUNSTIAJALUGU 12.klass

.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................

Kunstiajalugu

docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20

Kunstiajalugu

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid