Huntertwasseri elu ja looming (3)

Hundertwasseri elu ja looming
Uurimistöö kunstiajaloost
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................3
Hundertwasseri biograafia ............................................................4
Hundertwasseri arhitektuur ..........................................................7
Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8
St. Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9
Motorway restoran , Bad Fischau (1989-1990) .............................9
Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10
In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10
Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10
Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa (1993-1997)...........................11
Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986)........................................11
KunstHausWien (1989-1991).....................................................12
Hundertwasseri maalikunst .........................................................15
Hundertwasseri maalide individuaalsus ja tähtsus.......................15
Hundertwasseri filosoofia...........................................................17
Aknadiktatuur ja aknaõigus.......................................................17
Manifesto ratsionalismi vastu arhitektuuris.................................18
Ei ole kurjust looduses, kurjus on ainult inimestes.......................18
Kokkuvõte.................................................................................19
Kasutatud kirjandus...................................................................20
Lisad

• Lisa 1 : Ehitised
  
• Lisa 2 : Maalid
  
• Lisa 3 : Postmargid
  
• Lisa 4 : Lipud
  

Sissejuhatus
Friedensreich Regentag Dunkelbunt Hundertwasser oli Austria maalikunstnik ja skulptor aastatel 1928-2000. 20. sajandi lõpuks oli ta väidetavalt tuntuim ja andekaim kaasaegne Austria kunstnik. Ta oli üks populaarsemaid, aga samal ajal teenimatult tunnustamata kunstnik.
Valisin selle teema ,sest Hundertwasser kunstnikuna on originaalne ja kordumatu .
Minu uurimistöö eesmärk oli uurida Hundertwasseri elu, filosoofiat , tema arhitektuuri ja maalikunsti loomingut. Püüan välja selgitada, miks ta oli üks Austria kuulsamaid kunstnikke, mis tegi ta kuulsaks ja millise kunstilise pärandi on ta meile jätnud.
Eesti keeles on Hundertwasseri kohta vähe materjali. Saksa ja inglise keeles on aga temast kirjutatud palju raamatuid. Nii pidin ma suurema osa materjalist tõlkima inglise keelsetest raamatutest eesti keelde. Materjali sain raamatukogudest, internetist ja õpetajalt.
Hundertwasseri biograafia
1928 Sündis Viinis 15. detsembril, Friedrich Stowasser nime all.
1929 Suri tema isa, kes oli tehniline riigiametnik ja ohvitser I maailmasõjas.
1934 Esimene lapsepõlve joonistus .
1943 Esimene hoolikalt tehtud kriidijoonistus.
1948 Kooli lõputunnistus. Veetis kolm kuud Viinis asuvas „ Kaunite Kunstide Akadeemias ,” õppides professor Robin Christian Andersen’i käe all. Oli mõjutatud Walter Kampmann’i ja Schiele’i näitustest.
1949 Alustas reisimist : Põhja-Itaalia, Toscana, Rooma , Sitsiilia jne. Kohtub René Bro’ga ja järgneb tema järel Pariisi, kus ta arendas välja oma stiili ja võtab enda nimeks Hundertwasser.
1950 On Pariisis koos Bro’ga ja Dumage’i perekonnaga. Püha Mandé’s maalib koos Bro’ga kaks seinamaali.
1952 Esimene näitus „Kunsti Klubis ” Viinis. Põgus dekoratiivne abstraktne periood.
1953 Maalis oma esimese spiraali . Teine „Kunsti Klubi” näitus Viinis.
1954 Esimene näitus Pariisis, „Paul Facchetti Stuudios”. Arendas teooria „transautomatism” ja hakkas nummerdama oma töid.
1958 Abiellus Gibraltaril (lahutas 1960).
1959 Võttis vastu Sanbra auhinna . Rajas universaalse akadeemia „Pintorarium”, koos Ernst Fuchs’i ja Arnulf Rainer ’ga. Kuna ta oli külalisõppejõud „Kaunite Kunstide Akadeemias” Hamburgis, joonistas ta „Lõputu Joone” koos Bazon Brock’i ja Harald Schult’iga.
1960 Külastas Jaapanit . Võttis vastu „Mainichi” auhinna Tokios. Väga edukas näitus Tokios. Maalis Hokkaidos ja naases Siberi kaudu Viini.
1961 Abiellus Yuko Ikewada’ga (lahutas 1966)
1966 Õnnetu armastuses. Esimene dokumentaalfilm Hundertwasserist.
1967 Reisis Ugandasse ja Sudaani . Tegi ringkäike oma näitustega Pariisis, Londonis, Genfis, Berliinis. Alasti demonstratsioon „Kolmanda naha õigus” Münchenis.
1968 Reisis Californiasse, et valmistada ette kataloogi muuseumi näituseks California Ülikoolis. Purjetas Sitsiiliast Veneetsiasse, vanas puupurjekas,mille nimi oli „San Giuseppe T”.
1971 Töötas Olümpia posteri kallal Müncheni jaoks.
1972 Avaldas manifesti „Teie akna õigus-sinu puu kohus”. Suri Hundertwasseri ema.
1973 Hundertwasser on esimene Euroopa kunstnik, kes laseb oma tööd välja lõigata Jaapani meistrite poolt.
1975 Avaldas manifesti „Huumus tualett ”. Kavandas postmargi Austriale.
1976 Maailma ringkäigu näitus: Tel Aviv , Varssavi, Reykjavik, Kopenhaagen, Dakar. Albertina graafiline ringkäik USA’s: Hannover , Brooklyn, Maryland.
1978 Kavandas „Rahu lipu” Lähis-Idale. Järjekordne näituste ringkäik: Mehhiko Linn, Toronto , Brüssel. Graafiline ringkäik: Kanada , Saksamaa, Maroko .
1979 Austria riik trükkis kolm Hundertwasseri disainitud marki. Senegali Vabariigile ja ühe Cape Verde saarestiku Vabariigile.
1980 „Hundertwasseri päev” Washingtonis-18. novembril teadvustab linnapea Marion Barry , istutades 12 puud 100’st Hundertwasseri auks.
1983 Kuue postmargi väljaanne Ühendatud Rahvaste Organisatsioonile. Kavandas lipu Uus- Meremaale .
1984 Võttis vastu kuldmedali Itaalia presidendilt, kõige ilusama postmargi eest. Võttis aktiivselt osa, et päästa Hainburgi märgalad. Kavandas postmargi „Hainburg”.
1985 17. Veebruaril „Hundertwasseri maja” on avatud inimestele; 70 000 inimest käis lahtiste uste päeval-suur huvi rahva, pressi ja parlamendi poolt.
1991 KunstHausWien’i lõpuleviimine, avamine 9. aprillil .
1992 Kavandab 4 telefonikaarti Austria Posti Teenindusele. Tokios pannakse püsti „Sajandi kella” monument .
1993 Hundertwasseri-Piibli projekt
1994 Osales kampaanias, olles vastu Austria liitumisega Euroopa Liiduga.
1995 Auhinnatakse „Turismi” auhinnaga Viini tööstuse poolt.
1999 Hundertwasser elas ja töötas Uus- Meremaal . Käsil oli tal mitmeid arhitektuuri projekte ja kavandas raamatuümbriseid.
2000 Hunderwasser suri laupäeval 19. veebruaril Vahemerel südamerabaduse tagajärjel, olles kuninganna Elizabeth II laeval.Tema soovi kohaselt maeti ta looduse keskele ,vaiksesse ja harmoonilisse kohta Uus-Meremaal.Täpsemalt „Õnnelike surnute aeda ”, tulbipuu alla.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 94-97;
http://www.hundertwasser.at )
Hundertwasseri arhitektuur
Üks osa Viini omapärast võsastunud ja ebatraditsiooni-lised majad on Austria arhitektuurirevolutsionääri Friedensreich Hundertwasseri kätetöö.
Rõõmsad värvilahendused, vaba vorm, looklev joon ja mõnusalt võssa kasvanud rohelus – see on Friedensreich Hundertwasseri arhitektuur, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta. Austria pealinnas Viinis tasub kindlasti üles otsida need põnevad hooned, sest saadavad emotsioonid on seda väärt.
Hundertwasser on disaininud mitmeid maju Austriasse ning mujale maailma. Teiste hulgas muuseume , koole ja kirikuid, kuid kõige tuntumateks võib pidada tema sünnilinnas Viinis asuvaid hooneid Hundertwasseri maja ja KunstHausWieni.
Hundertwasser pidas joonlaua kasutamist arhitektuuris kuriteoks. Kunstnik on öelnud: “Sirge joon ei ole loov ning on jäljendatav. Me elame sirgete joonte kaoses. Kui te ei usu seda, proovige lugeda enda ümber asuvaid sirgjooni ning te mõistate, et jäätegi neid lugema.”
Tema töödes on värvil väga oluline koht. “Hall on surma ja surma märke kandva tsivilisatsiooni värv. Ma ei tahtnud surra koos sellega, seepärast ma hakkasingi kunstnikuks,” selgitas ta.
Hundertwasseri arhitektuuris võib märgata teatud mõjusid nii Hispaania arhitekti Antoni Gaudi loomingust kui ka juugendstiilist. Seda võib märgata tema hoonete vabavormilisest ülesehitusest, kõverjoone laialdasest kasutusest ja dekoratiivsuse taotlusest. Ta avaldas oma töödega antipaatiat arhitektuuri tõsiduse ja ranguse suhtes. See võis olla reaktsioon Viini arhitektuurile, mida iseloomustab sirge joon ja vorm.
Tema revolutsiooniliselt ökoloogiliste seisukohtade tõttu arhitektuuris on teda nimetatud “arhitektuuri tervendajaks”. Austusest looduse vastu avaldas ta mõtte: “Ehitamise käigus hävitatud elusloodus peab saama võimaluse edasi elada katusel.” Seepärast istutaski ta puud hoonete katusele, kus kasvab ka muru ja saab loomi karjatada.
Hundertwasser ütles, et maja ei peaks olema paigutatud loodusesse , vaid ta peaks ise olema loodus. Maja vaadates peaks tekkima mulje, et see liigub ja elab.
Hundertwasseri arvates peaksid arhitektid , sarnaselt arstidega, andma ametivande, mille sisu oleks: “Ma keeldun ehitamast maju, mis võiksid kahjustada loodust, loomi ja inimesi, eriti nende hinge”.
(Suu.S. http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2324/new_eri_artiklid_232404 . 31.01.2003)
Kuulsamad Hundertwasseri ehitised

• Markthalle, Altenrhein, Šveits
  
• „Spittelau küttejaam”, Viin
  
• Hundertwasseri maja, Viin
  
• Hundertwasserhaus Waldspirale, Darmstadt
  
• Eelkool Heddernheim, Frankfurt
  
• Motorway restoran, Bad Fischau, Austria
  
• Hot Springs Village, Blumau, Steiermark
  
• Hundertwasserkirche, Bärnbach, Steiermark
  
• Wohnen unterm Regenturm, Plochingen, Saksamaa
  
• Quixote Winery, Napa Valley, (USA), 1992-1999 (tema ainuke maja USA’s)
  
• Maishima tuhastamisejaam, Osaka (Jaapan), 1997-2000
  
• Avalik tualett, Kawakawa (NZ), 1999
  
• Hundertwasser „keskkonna raudteejaam ”, Uelzen (Saksamaa), 1999-2001
  
• Die Grüne Zitadelle von Magdeburg, Magdeburg, Saksamaa, 2003-2005
  
• KunstHausWien (1989-1991)
  

( http://en.wikipedia.org/wiki/Friedensreich_Hundertwasser )
St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988)
Isa Friedrich Zeck’i algatusel rajatud kirik, Hundertwasser nõustus St.Barbara kirikut ümber kujundama. Hundertwasser kujundas 12 väravat,mis sümboliseerisid kõiki religioone maailmas.
Koostöös väljapaistva arhitekt Manfred Fuchsbichleriga on Hundertwasser loonud tähelepanuväärse maamärgi keset tööstuslikku piirkonda.
St.Barbara kiriku kujundamiseks anti sealsele piirkonna kunstnikele volitused . Hundertwasser kujundas kiriku sisemuses „päikese krooni”, mis asus altari taga; põranda ja spiraalse akna ristimisvanni taga. Hundertwasser aitas raha koguda, et seda projekti toetada.
( http://www.hundertwasser.at/english/st-barbara.ht m)
Motorway1 restoran, Bad Fischau (1989-1990)
Bad Fischau kiirteerestoran jääb tee peale neile, kes liiguvad Viinist lõuna suunas.„Board Günther Wössi” esimees, küsis Hundertwasseri käest, kas ta oleks nõus ümberkujundama restorani, mis oli ehitatud seitsmekümnendatel aastatel. Renoveerimine oli kavandatud selleks, et meelitada rohkem külastajaid ja mille tulemusena suureneks restorani käive. Enne Hundertwasseriga arutamist oli räägitud ka teiste arhitektidega, kes soovitasid restoran maha lammutada ja uus ehitada. Hundertwasser soovis, et restorani olemasolev ehitis säiliks.
Sel voolujoonelise kujuga lõbusal majal on palju vabavormilisi aknaid. Akende erinev raamistus mõjub pisut kirjuna, kuid hoone üldilme tasakaalustab selle. Trepiosa tipneb väikese torniga, mis on ümbritsetud akendega. Arhitekt on siin kasutanud üht oma lemmikelementi – tugisammast. Hõbedased kuulid sammaste tipus viivad mõtted muinasjutumaailma.
( http://www.hundertwasser.at/english/autobahn.ht m)
Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992)
Viini linnapea Helmut Zilk tänas Hundertwasserit, et kunstnik oli oma ülesandeks võtnud ümberkujundada Spittelau küttejaam. Alguses oli Hundertwasser selle vastu, kuid kui ta rääkis oma sõbra Bernd Lötschiga, kes oli keskkonnakaitsja, veenis too Hundertwasserit seda tööd tegema. Bernd Lötsch lubas Hundertwasserile, et see küttejaam varustatakse kaasaegse tehnoloogiaga, mis pidavat Viini linna õhu puhtamaks tegema ja varustama vähemalt 60000 korterit küttega.
( http://www.hundertwasser.at/english/fernwarme.ht m)
In the Meadows2, Bad Soden, Taunus (1990-1993)
Hundertwasseri arhitektuur tundus ideaalne ehitisteks, mis sobisid täielikult kohaliku looduse ja ümbruskonnaga. Südalinnas, Wilhelmsparki ja Springs Parki vahel oleva majade kompleksi kujundus Hundertwasseri poolt ja Peter Pelikani planeeritud maja said lõpuks valmis.
Mitmel korteril on mitu korrust. Igal korteril on oma terrass koos rohelusega või katus-aiaga. Hoonete kompleks on muutliku kõrgusega majad ja kui eemalt vaadata võib näha, et tegu oleks nagu kindlusega.
( http://www.hundertwasser.at/english/wohnanlage.ht m)
Living Beneath the Rain Tower3, Plochingen (1990-1994)
Arhitektid Heinz M. Springmann ja Siegfried Kaltenbach plaanisid eluaseme konstruktsiooni Lõuna-Turu tänavale Plochingenis. Linnapea ja ehituse sponsori palvel kutsuti Hundertwasser kujundama ehitise sisemist hoovi. Hundertwasser oli valmis seda tegema tingimusel, et ta saab teha sisemist hoovi kuid ka sisemist fassaadi.
Hundertwasser muutis sirgjoonelise fassaadi orgaaniliselt üheks. Samuti muutis ta ka akende asukohti ja nende kujusid . Lisaks kavandas Hundertwasser kaks väravat ja sissepääsu. Käsitöölised, kes aitasid Hundertwasserit, ei osanud kunstniku loomingut järgida. Hundertwasser täiendas selle peale ehitust ja parandas tööliste vead.
( http://www.hundertwasser.at/english/plochin.ht m)
Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa (1993-1997)
R.-B.B. on üks suurimatest Hundertwasseri projektidest. Hundertwasser plaanis arhitektuuri kokku viia looduse harmooniaga. Erinevad arhitektuurilised vormid olid sellised, mida varem ei olnud nähtud, midagi täiesti uudset.
Hotell ja spa avati mais, aastal 1997. Hoone sisaldab 600 voodit, vabaõhu basseini, konverentsiruume ja sportimise võimalusi. „Rogner-Bad Blumau” on auhinnatud ka mitmete turismivaldkonna auhindadega.
( http://www.hundertwasser.at/english/thermendorf.ht m)
Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986)
Hundertwasser Haus Wien – milline rõõmus ja positiivne maja! Selle värvilise elumaja katusel ja rõdudel kasvavad puud ning seintel ronivad lopsakad vääntaimed. Sisehoovi kiigates ilmub nähtavale tihe puudevõpsik. See oli Hundertwasseri idee, lasta loodusel kasvada vabalt ja segamatult.
Väljast vaadates on näha, kus asub üks ja algab teine korter, sest need on eraldatud erinevate värvidega. Ühiskondlikud ruumid ja trepikojad on välisseinas jäetud anonüümset halli värvi. Seega võib välisseinalt välja lugeda sisemiste ruumide funktsioonid.
Hoone muudavad veelgi vabavormilisemaks erineva suuruse ja kujuga aknad, mis tunduvad kohati juhuslikena. Aknaraamidki on erivärvilised, kuid see harmoniseerub maja üldise värvigammaga. Seintel võib märgata keraamilistest plaatidest laike, mis peegeldavad puude rohelust. Üllatava elemendina on arhitekt katusele paigutanud sibulkuplid, põhjendades seda sellega, et kuldsed kuplid ülendavad elaniku kuninga staatusesse.
Valmimise järel 1985. aastal sai hoone nii positiivse kui ka negatiivse hinnangu osaliseks . Suurim kriitika tuli teistelt arhitektidelt, kes ilmselt tundsid, et keegi on astunud üle lubatud piiri. Vaatamata kõigele oli huvi selle omalaadse maja vastu suur. Maja on sündinud Hundertwasseri vastureaktsioonina tavapärasele arhitektuurile. Seda 52.-e korteriga maja on nimetatud nii kaheksandaks maailmaimeks kui ka fantaasialossiks. Võib arvata, et sellise maja elanikud on õnnelikud, tundes enda ümber värvilist ja inspireerivat keskkonda.
(Bockelmann.M „Hundertwasser : Regentag = Rainy Day = Jour de pluie” 1972. lk. 11-21)
KunstHausWien (1989-1991)
Ajalugu – Hoone ehitus algas aastal 1989. Hundertwasseri püsinäitusteks oli leitud sobiv koht. Maja asemel oli enne mööblitehas, mis kuulus Thorneti vendadele . Maja suurus võimaldas peale Hundertwasseri muuseumi ka teistes ruumides näidata rahvusvahelist kunsti. Kahe maja ülesehitamine kestis aastast 1989 kuni 1991.
9.aprillil 1991 avati ametlikult KunstHausWien. Täielik näituseruum on 4000 ruutmeetrit suur. Esimesel korrusel on muuseumipood ja kohvik/restoran. Järgmised korrused on Hundertwasseri graafika , maalide, arhitektuurimudelite ruumid. Viimased neljas ja kolmas korrus on reserveeritud rahvusvahelistele näitustele.
KunstHausWien on muudetud väga turistisõbralikuks, kus leidub tegevust kõigile. Siseõues asuv kohvik oma lillede ja puude rohelusega muutis paiga mõnusalt õdusaks.
Must-valge kabelaua ebaregulaarne muster seintel on märk arhitekti negatiivsest suhtumisest võrgustiku rangesse süsteemi. Seda must-valget maja aktsenteerivad värvilised aknaraamid, sambad ning seintel kasvav rohelus.
Siseruumide põrandad üllatasid ebatasase lainjalt lookleva pinnaga, mida ilmestasid keraamilistest plaatidest rajad . Hundertwasseri arvates on ebatasasel põrandal hea kõndida, sest see on kui muusika jalgadele, mis annab tagasi inimliku tasakaalu. Tõepoolest mõjus lainjal põrandal kulgemine positiivselt ja ergutavalt.
( http://www.hundertwasser.at/english/geschichte.ht m)
KunstHausWieni roll
Hundertwasseri arvates on joonlaua ja sirge joone kasutamine kuritegu . Ta pidas seda kaoseks ja absurdiks.
KunstHausWieni ülesanne on saavutada alljärgnevad eesmärgid:

• Kunst peab kohtuma inimese ja looduse tempoga.
  
• Kunst peab austama loodust ja loodusseadusi.
  
• Kunst peab lugupidama inimese inspiratsioonist.
  
• Kunst peab olema sild looduse, loovuse ja inimese loovuse vahel.
  
• Kunst peab tagasi saama oma universaalse funktsiooni ja mitte olema moekas äri.
  
• Kunst ei peaks kannatama spekulatsiooni ja kultuurset industrialiseerimist.
  
• Kunst ei peaks kannatama dogmaatilist orjastamist läbi negatiivse teooria.
  
• Kunstil peab olema eesmärk.
  
• Kunst peab looma kestvaid väärtushinnanguid.
  
• Julgus püüda harmoonilist ilu koos loodusega.
  

(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 9.)
Kolmanda rajooni kolmas nahk
“Inimesel on kolm nahka: tema nahk, riided ja elamu. Kõik need komponendid peavad uuenema, kasvama ja muutuma . Kui kolmanda naha, st hoone seinad ei muutu sarnaselt esimese nahaga, siis see kivistub ja sureb .”
Aken on sild sisemuse ja väljaspoole vahel. Aken on silmade ekvivalent.
Fassaad ei ole täielikult sirge ja lame, aga küüruline ja korrapäratu mosaiikidega. KunstHauswieni iseloomustab must-valge, nagu korrapäratu malelaud.
„ Paradiisi saab teha ainult oma kätega, oma loominguga ,mis on harmoonias vaba looduse loominguga” – Hundertwasser, aprill 1991.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 12.)
Ebavõrdne põrand
„Lame põrand on arhitektide leiutis . See on loodud mootoritele, mitte inimestele.”
Kui kaasaegne inimene on sunnitud kõndima lamedal asfalti või betoon põrandal, võõrutab see inimest. Inimene ei leia enam kontakti Maaga. Selle tagajärjel oluline osa inimesest närbub ja sureb. Sellel on katastroofilised tagajärjed inimese hingele , tasakaalule, heaolule ja tervisele.
Ebavõrdne ja animeeritud põrand on taastuv inimese vaimse tasakaalule ja hingele, mis on kahjustatud linna süsteemist.
Ebavõrdsest põrandast saab sümfoonia, meloodia jalgadele ja see viib inimese jalad loomulikku vibratsiooni.
Arhitektuur ei tohi tõsta ja vähendada inimest. On hea kõndida ebavõrdsel põrandal ja saada tagasi oma inimese tasakaal.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 28.)
Hundertwasseri maalikunst
Hundertwasseri töö on loomu poolest sissepoole pööratud, vaikne ja poeetiline . Tema pildimaailm on laialdaselt tuntuks saanud tänu tema trükigraafikale, mis juba alguses moodustas populaarse ja selge defineeritud versiooni. Loetlematu paljundamine, faksimiilidest postmarkideni, on teinud Hundertwasseri pildid populaarseks ja ligipääsetavaks igaühele.
Hundertwasseri kunst on optimistlik, tema pildid on ilusad, nende piltide maailm on harmooniline. Hundertwasseri visioon harmoonilisest maailmast on kui puutumatu ja terve minevik , mis kunagi ei kao.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 40-42.)
Hundertwasseri maalide individuaalsus ja tähtsus
Hundertwasser ei alustanud üksnes maalijana . Maalimine oli vaid punktiks kõikidele tema tegevustele, mis ta endale võtnud oli. Kunstniku maalimine mõjutas tema teooriaid ja tema „nägemise grammatikat”.
Hundertwasser ilmus välja maalijana aastal 1950. Tema pildid olid isiklikud katsed leida vastuseid endale kunsti vallas. Hundertwasser püüdis leida oma tee maalikunstnikuna ja luua oma stiil.
Algusest peale oli Hundertwasser võtnud traditsioonilistest maalidest elemendid ja integreeris need oma „poeetilisse kosmosesse.” See poeetiline või psühholoogiline dimensioon oli talle kõige tähtsam: näha maailma oma maalides ja võimalus elada seal.
Alates aastast 1953, said domineerivateks vormideks tema maalides spiraalid. Spiraalidest kujunes välja kunstniku oma kaubamärk. Spiraalid kunstniku töödes kujunesid korrapäratult, spiraalide liikumine toimus kahes suunas:sissepoole ja väljapoole. Hundertwasser on ise kirjeldanud spiraali, kui „kaitsevalli oma keskkonna vastu.” Hundertwasser näeb ennast nagu tuuma, kes on kaitstud ja isoleeritud, kui rakus või kuskil suletud alas.
Peamine osa Hundertwasseri maalide efektist on värvid. Hundertwasser kasutas värve vaistlikult , seostamata neid kindla sümbolismiga või isegi oma leiutistega. Ta eelistas intensiivseid, kiirgavaid värve ja armastas komplementaarseid värve asetada üksteise kõrvale, et rõhutada spiraalide topelt liikumist. Samuti meeldis talle kasutada kulda ja hõbedat, mida ta pastana maali peale pani ning moodustas õhukese fooliumi kihi.
Kaks suuremat motiivi läbivad Hundertwasseri maale: üks koosneb maailma vormidest, mis esindab vegetatiivset kasvu ja animistlikku loodust; teine sisaldab arhitektuuri sümboleid (majad, aknad, tarad, väravad jne.). Näiteks majad võivad esineda mägedel või küngastel, tarad võivad kujutada rohtu, mis kasvavad maast.
Hundertwasseri maalitehnika on samuti isiklik afäär. Hundertwasserile meeldis kasutada värve, mida ta on ise pihustanud või ise valmistanud. Tavaliselt valmistas ta kruntvärvi maast endast. Kunstniku maalikiht, värvidesegu ja tema mitmesugused retseptid garanteerisid tema maalidele pika eluea . Mitmetel maalidel kasutas ta õli, temperat ja akvarelli tehnikat .
Hundertwasseri maalid on saavutanud vastuvõtu paljudest paikades- tema maalid on nii avalikes kohtades, kuid ka isiklikes kollektsioonides Euroopas, Ameerikas ja Jaapanis.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 42-43.)
Hundertwasseri filosoofia

Aknadiktatuur ja aknaõigus

Ühed väidavad, et majad koosnevad müüridest. Hundertwasser ütleb, et majad koosnevad akendest.
Kui tänaval seisavad kõrvuti erinevad majad, millel on erinevad aknatüübid, st aknarassid, näiteks juugendmaja juugenstiilis akendega, seal kõrval modernistlik maja kaunistusteta täisnurksete akendega, seal kõrval barokkmaja baroksete akendega, siis pole kellelgi selle vastu midagi.
Aga kui need kolme maja kolm aknatüüpi kuuluvad ühe maja juurde, siis tajutakse seda akende rassieraldusrežiimi rikkumisena. Miks? Igal üksikul aknal on ju omaette õigus elule.
Valitseva reeglistiku järgi on aga lugu selline: kui aknarasse segatakse, siis eksitakse akna-apartheidi vastu. Aknarasside apartheid peab lõppema. Sest ühesuguste akende pidev korrutamine kõrvuti ja kohakuti nagu rastersüsteemis on koonduslaagrite tunnus. Uutes satelliitlinnade hoonetes ja uutes haldushoonetes, pankades, haiglates ja koolides on akende nivelleerimine talumatu.
Indiviid, isikupärane inimene kaitseb ennast selle võrdsustada tahtva diktatuuri vastu passiivselt ja aktiivselt vastavalt oma konstitutsioonile: alkoholiga ja narkomaaniaga, linnast põgenemisega, koristushaigusega, telerisõltuvusega, seletamatute kehavaevustega, allergiatega, depressioonidega enesetapuni välja või hoopis agressiivsusega, vandalismiga ja kuritegevusega.
Üürimajas elaval inimesel peab olema võimalus kummarduda aknast välja ja – nii kaugelt kui käed ulatuvad – müüritis maha kraapida. Ja tal peab olema lubatud pika pintsliga – nii kaugelt, kui ta jaksab küünitada – kõik väljast täis maalida, nii et juba kaugelt, tänavalt on näha: seal elab inimene, kes oma naabritest, korterisse orjastatud norminimestest, erineb.
(Harel.J. ; Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.1999, lk 17.)
Manifesto ratsionalismi vastu arhitektuuris
Maalimine ja skulptuur on nüüd vaba, seni võib igaüks toota oma loomingut ja näidata seda. Arhitektuuris aga seda vabadust ei ole, sest sellel inimesel peab olema diplom, et tal oleks luba ehitada. Miks?
Individuaalne iha midagi ehitada, ei tohiks olla keelatud. Igaüks peaks olema suuteline ehitama ja vastutama nende nelja seina eest, kus ta elab.
Kui arhitekt, müürsepp ja üürnik on ühtsed, üks ja sama isik, võime me rääkida arhitektuurist. Arhitekt, müürsepp ja üürnik on kolmik , just nagu püha kolmik: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Kriminaalne on kasutada joonlauda. Joonlaua kandmine oma taskus , peaks olema keelatud. Joonlaud on kui kirjaoskamatuse sümbol. Joonlaud on uue haiguse sümptom, mis lagundab meie tsivilisatsiooni.
Tänapäeval elame me sirgetes joontes, sirgete joonte džunglis. Kui sa ei usu, siis loetle neid sirgjooni, mis on su ümber. Lõpuks saad sa aru, et neid on lõputult. Vanasti oli sirgjoon jõukuse, eesõiguse, rikkuse ja kavaluse sümbol. Tänapäeval aga kannab iga inimene endaga kaasas sirgjooni.
( http://www.hundertwasser.at/english/gegen-arch.ht m)
Ei ole kurjust looduses, kurjus on ainult inimestes
Kui inimene mõtleb, et ta peab loodust parandama, siis eksib ta. Inimkond peaks päästma nii palju taimi ja maastike kui saab. Soo, jõgi, oja, järv, jõekallas nagu nad on, nii nagu jumal on need loonud, on pühad. Kui inimene parandab loodust, on sellel alati halvad tagajärjed. Tavaliselt, kui inimene saab loodusest kasu, ei mõista ta, mis ta loodusele teinud on.
( http://www.hundertwasser.at/english/okologie.ht m)
Kokkuvõte
Oma uurimistöös andsin ülevaate austria arhitektist,maalikunstnikust ja graafikust F.R.D.Hundertwasser, kes lõi omapäraseid värvikirevaid teoseid, milles ühendas ornamentaal-dekoratiivsed ja abstraktsed elemendid. Tema loomingu olulisemaks sümboliks kujunes spiraal , mida ta nimetas „elu ja surma sümboliks.”
Hundertwasser esindab rangelt ökoloogilist suundumust. Alates 1970. aastast loob ta kavandeid ökoloogilistele, loodusega kooskõlas olevatele ehitistele.
Hundertwasseri mõju kunstnikuna ei ole olnud märgatav suurele hulgale meie generatsioonist. Hundertwasser on jäänud autsaideriks, nagu ta alati oli. Ta on läinud ajalukku , kui ühest neist individualistidest, kes on eksisteerinud väljaspool meie ajajärku.
Hundertwasseril oli elurõõmus looming ja kui kunstnikud hakkaksid tema loomingust eeskuju võtma, siis muudaksid nad tänu Hundertwasserile meie keskkonna rõõmsamaks paigaks.
Kasutatud kirjandus

• Bockelmann .M. „Hundertwasser : Regentag = Rainy Day = Jour de pluie” . Bruckmann, Munchen. 1972
  
• Harel.J.;Schmied.W. „Hundertwasser KunstHausWien”.Köln:Taschen 1999. Internet: http://www.kunsthauswien.co m
  
• Wikipedia.”Friedensreich Hundertwasser” http://en.wikipedia.org/wiki/Friedensreich_Hundertwasser
  
• Suu.S.”Hundertwasseri elurõõmus arhitektuur” http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2324/new_eri_artiklid_232404 .
  
• http://www.hundertwasser.at
  
• http://www.grinch.ca/HTML/Hundertwasser/Hundertwasser.ht m
  
• http://www.aboutvienna.org/painters/hundertwasser.ht m
  
• http://www.hundertwasser-stamps.com/
  
• http://arthistory.heindorffhus.dk/frame-hundertwasser-intro.ht m
  
• http://pr.sv.net/aw/2006/May2006/english/pages012.ht m
  

Lisad
Lisa 1 : Ehitised
Hundertwasserhaus, Viin KunstHausWien, Viin
Roheline elamu, Magdeburg
Hundertwasser Hauswald spiraal, Dramstadt
Küttejaam, Viin
Lisa 2 : Maalid
Lisa 3 : Postmargid
Lisa 4 : Lipud
Koru lipp Uus-Meremaale(1983)
„Rahu lipp” Lähis-Id
1 Eesti keeles: Kiirtee
2 Eesti keeles: Niitudel
3 Eesti keeles: Elama vihmavee torni all