Mille tõesus ei ole kindlaks tehtud 12 Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika EKSAMIPILETID

Mille nimi on tuletatud isikunimest 13 Mida uurib mehaanika?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika EKSAMIPILETID

Füüsika EKSAMIPILETID (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on füüsika uurimismeetodid?
Mille tõesus ei ole kindlaks tehtud 12 Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika?
Mille nimi on tuletatud isikunimest 13 Mida uurib mehaanika?
Millisest ajastust on säilinud esimesed loodusnähtuste kirjeldused mis tuginevad mehaanika seadustele?
Mida uurib mehaanika?
Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks?
Mis on liikumine?
Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga?
Millest koosneb taustsüsteem?
Mis on trajektoor?
Milles seisneb liikumise suhtelisus?
Kuidas mõõdetakse teepikkust?
Millised on teepikkuse mõõtühikud?
Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist?
Kui kaugel kodust asus mets?
Mitut keha on vaja vastasmõjuks?
Millised on vastasmõju tagajärjed?
Mis on gravitatsioon?
Millest sõltub gravitatsioonijõud?
Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega?
Mis on vaba langemine?
Kus õhutakistus puudub või on väike 52 Mis on ühtlane sirgjooneline liikumine?
Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand?
Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist?
Mis on kiirendus?
Mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus Kiirenduse mõõtühik SI - süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m�s2 56 Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 04 ms 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul kui tema algkiirus on 5 ms?
Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand?
Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand?
Millist võrrandi osa kehastab kiirendus eelnimetatud võrrandites ja kui suur on selle võrrandi liikme väärtus ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrandis?
Mis on vastasmõju mõõt?
Mis on keha inertsuse mõõt?
Millises taustsüsteemis kehtivad Newtoni seadused?
Kui neile ei mõju teised kehad?
Mis on keha kaal?
Millisel juhul võib lugeda keha kaalu võrdseks kehale mõjuva raskusjõuga?
Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi et vältida tööõnnetusi?
Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele?
Mille poolest on hõõrdejõud oluline igapäevases elus?
Miks tekib hõõrdejõud?
Mis on elastsusjõud?
Mis on keha liikumishulk e impulss?
Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi?
Mida näitab impulsi muutumise kiirus?
Kuidas arvutada jõu poolt tehtavat tööd?
Mis on töö mõõtühik?
Mis on võimsus kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis?
Milline on hobujõu ja SI võimsuse ühiku vaheline seos?
Mille arvel tehakse mehaanikas tööd?
Milline on liikuva keha energia?
Milline on ülestõstetud keha energia?
Kus kehtib energia jäävuse seadus?
Millal saab keha teha tööd?
Milline on keha mass kui talle mõjub jõud 15 N?
Mis on ringliikumine?
Millised on ringliikumise erijuhud?
Mis on ja kuidas tekib kesktõmbekiirendus ?
Milline on võnkliikumine?
Millised on võnkumiste liigid?
Mis on resonants?
Milline võnkumine on harmooniline?
Millised on lainete liigid?
Millised suurused iseloomustavad perioodilisi liikumisi?
Millised on laineid iseloomustavad suurused?
Mis on interferents?
Mille kuju on erinev liituvate lainete kujust 154 Mis on difraktsioon?
Kus lained painduvad tõkete taha 155 Milles seisneb Huygensi printsiip?
Millise sagedusega võngub saetav detail?
Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused?
Kuidas vähendada A-tüüpi mõõtemääramatust?
Mis arv võetakse mitme mõõtmise puhul mõõtetulemuseks?
Keskmine 165 Kuidas saab määrata täpset mõõtetulemust?
Kui suure jõuga mõjutavad vastastikku Päike ja Maa?
Mis on histogramm?
Kuidas saadakse hisogrammist normaaljaotus ?
Keskmisest 173 Mis on liikumise kirjeldamise abstraktsed mudelid nimetage 2 tükki?
Kui suure jõuga rõhub platvormile sellel asuv tsemendikott massiga 50 kg?
Mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest?
Mida tähendab väide et füüsika on täppisteadus?
Mida tähendab et füüsika on empiiriline teadus?
Mis peab olema vaatlejal et saada füüsika jaoks vajalikku infot?
Milline nimetatud vaatleja omadus on Teie meelest kõige olulisem?
Miks Mälu et meelde jätta mis kus millal mingi nähtus toimus 186 Kui suure kiirendusega võib tõsta keha massiga 800 kg vertikaalselt üles trossiga mille tõmbetugevus on 12 kN?
Mis on teabe saamise meetodid uurimismeetodid füüsikas?
Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud?
Mille poolest need erinevad?
Millise vähima jõuga F tuleb klotsi vastu seina suruda et klots ei hakkaks alla libisema?
Kuidas esitatakse mõõtmistulemus koos mõõtemääramatusega?
Kuidas saab määrata füüsikalise suuruse tegelikku väärtust?
Mida näitab kiirus?
Mis ja kuidas väljendab vektoriaalse suuruse arvväärtust?
Kuidas oleneb kineetiline energia keha massist ja kiirusest?

Millised on füüsika uurimismeetodid ? Nimetage ja kirjeldage neid.
* Vaatlus - Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
* Katse-ehk eksperiment , vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada
*Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
( Hüpotees -Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.)

Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika?
SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud . Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm , sekund, amper , kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks.
SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest.

Mida uurib mehaanika ?
Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.

Tooge näiteid looduslikest protsessidest, mida saab kirjeldada mehaanika seaduste abil.
Taevas sõudvad pilved , lillelt lillele lendlevad liblikad, mööda teed kihutavad autod, paberile tähti kirjutav pliiatsiotsa, kui eemal lööb välku, jõuab valgussähvatus meieni pea kohe ning mürin veidi hiljem. Meie soontes voolab veri ja sarnane on elektrivool , mis kujutab endast elektronide suunatud liikumist juhtmes.

Millisest ajastust on säilinud esimesed loodusnähtuste kirjeldused, mis tuginevad mehaanika seadustele ?
Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks muutvaid masinaid ehitama. Et masinaid täiustada, tuli lähemalt tundma õppida eelkõige neid nähtusi, mis masinates aset leidsid . Tuli uurida liikumist ning liikumist mõjutavaid tegureid. Sõna „mehaanika“ ongi tulnud kreeka keelest

Punktmassi liikumisvõrrand (keha koordinaadi sõltuvus ajast) on x=5+2t. Leidke punktmassi algkoordinaat ja kiirus.

Mida uurib mehaanika?
Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.

Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks?
Asukoha kindlaksmääramiseks on vaja liikumise kindlakstegemist ja uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame .
(Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!)

Mis on liikumine?
Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas.

Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga?

Millest koosneb taustsüsteem ?
Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi.
(Taustkeha-Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse taustkehaks.Nt: kilomeetripost, mäetipp, raudteevagun , Päike jne)

Jalgratturi liikumisvõrrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht ajahetkel t=4 s

Mis on trajektoor ?
Trajektoor on kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub.
Nimetage liikumise liigid ja kirjeldage neid lühidalt.
*Sirge trajektoori korral on liikumine sirgjooneline.
*Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline.
*Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane.
*Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks.
* Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised.

Milles seisneb liikumise suhtelisus ?
Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese.

Kuidas mõõdetakse teepikkust?
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus , v - kiirus, t - aeg.

Millised on teepikkuse mõõtühikud?
Teepikkuse mõõtühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 1 meeter.(mm, cm, m, km)NT: 1000 m = 1 km, 1/100 m = 1 cm

Poiss läks kodust mööda sirget teed metsa suunas. Läbinud 120 m, märkas ta, et oli noa maha unustanud. Läinud 45 m tagasi, leidis ta noa siiski teisest taskust üles. Siis pöördus ta uuesti ümber ja, läbinud 100 m, jõudis metsa. Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist? Millise nihke sooritas poiss kodust kuni noa leidmiseni? Kui kaugel kodust asus mets?

Mitut keha on vaja vastasmõjuks?
Vähemalt kahte keha, sest ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha mõjuta. Näiteks ei saa paati seisvas vees liikuma panna, kui pole tuult ega aere.

Millised on vastasmõju tagajärjed?
Vastasmõju tagajärgel muutub keha liikumise iseloom.

Mis on gravitatsioon ?
On üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi on kehade vaheline gravitatsioonijõud antud valemiga F=G*m1*m2/r2
Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud .

Millest sõltub gravitatsioonijõud?
Gravitatsioonijõud sõltub gravitatsiooniseaduse põhjal keha massist.

Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega?

Trammi kiirus muutus ühtlaselt 4 m/s kuni 10 m/s 12 sekundi jooksul. Arvutage trammi kiirendus.

Mis on vaba langemine ?
Vaba langemine on kehade liikumine kus õhutakistus puudub või on väike.

Mis on ühtlane sirgjooneline liikumine?
Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra. NT-Näiteks kasvab õhutakistuseta kukkuva kivi kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne.

Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand ?
v=s/t

Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist?

Mis on kiirendus?
Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2.

Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s?
a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11

Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand?

Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand?
v=v0+at

Millist võrrandi osa kehastab kiirendus eelnimetatud võrrandites ja kui suur on selle võrrandi liikme väärtus ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrandis?

Mis on vastasmõju mõõt?
Newtoni II seadus: Jõud on kehade vastasmõju mõõt.

Mis on keha inertsuse mõõt?
Mass on keha inertsuse mõõt.

Punktmassi kiirus alghetkel oli 2 m/s ja ta liigub x-telje positiivses suunas kiirendusega 0,5 m/s2. Kirjutage punktmassi kiiruse võrrand.

Newtoni 1. seadus ( sõnastus , näited)
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni esimene seadus kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. NT: Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud;

Newtoni 2. seadus (võrrand ja sõnastus, näited)
Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F = m · a
NT: Rasket veoautot määratult raskem liikuma lükata kui mänguautot, sest pärisautol on mänguasjaga võrreldes palju suurem mass.

Newtoni 3. seadus (sõnastus, näited)
On vastasmõju seadus, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.NT: Kui toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal.

Millises taustsüsteemis kehtivad Newtoni seadused?
Inertsiaalses taustsüsteemis(taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.)?

Tooge mõne sellise taustsüsteemi näide.
?

Määrake jooniselt 1) vähima jaotise väärtused aja- ja kiiruse teljel, 2) keha algkiirus, 3) kiirus ajahetkel t=4 s, 4) kiiruse muut nelja sekundi jooksul. Arvutage keha kiirendus, kirjutage kiiruse võrrand v=f(t) ja määrake kiirus ajahetkel t=6 s. Iseloomustage keha liikumist.

Gravitatsiooni seadus (võrrand ja sõnastus)
Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga . F=G*m1*m2/r2(gravitatsioonijõud=9,8* ühe keha mass*teise keha mass/ nendevahelise kauguse ruuduga)
NT: Viskad palli ülesse ja see kukub alla tagasi.

Mis on raskusjõud (võrrand, joonis)
Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. F=G*M*m/R2(raskusjõud=9,8*maa mass*keha mass/ maa raadiuse ruuduga)
Joonis?

Mis on keha kaal? (mõiste, joonis)
Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks.
Joonis?

Millisel juhul võib lugeda keha kaalu võrdseks kehale mõjuva raskusjõuga? Tooge 2 näidet.
Kui alus või riputusvahend on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga.

Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi, et vältida tööõnnetusi?

Kiirusega 8 m/s liikuv jalgratas peatus . Arvutage pidurdusteekond, kui kiirenduse absoluutväärtus oli 2 m/s2.

Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele? (tooge vähemalt 3 näidet koos joonistega, kuhu on märgitud hõõrdejõud) Hõõrdejõu üldine võrrand ja võrrand raskusjõu korral.
Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele . Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks.
NT: 1) konks püsib laes tänu hõõrdejõule 2) uisutamisel tekib hõõrdejõud 3) kelguga mäest alla laskmine.
VALEM:üldvalem- Fh= μ(müü)*N
raskusjõu korral- F=Fv-Fh

Tooge 3 näidet hõõrdejõu suurendamise ja vähendamise situatsioonide kohta tehnoloogias .
Vähendamine- Pannakse õli uksehinge vahele, suuski määritakse olenevalt ilmastikust vastava määrdega, jalgratta ketti õlitatakse.
Suurendamine- Tee kaetakse killustikuga, sügava mustriga rehvid peavad olema velgedel, auto piduriklotsid valmistatakse vähekuluvast kuumakindlast ainest.

Mille poolest on hõõrdejõud oluline igapäevases elus?
Iga päev sõidetakse auto või bussiga ja ülekäiguraja ees ja valgusfoori taga peab pidurdama, tiku tõmbamine jne

Miks tekib hõõrdejõud?
Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele.

Kaks keha said vastastikmõjus kiirendused, üks 3 m/s2 ja teine 2 m/s2. Leidke teise keha mass, kui esimese mass oli 1 kg.

Mis on elastsusjõud ? Sõnastage Hooke 'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses.
Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks.
Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega.
NT: Tugev tuul painutab puid

Mis on keha liikumishulk e impulss ?
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
m= keha mass, = keha kiirus, Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta

Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi?
Sadamakai tuleb ehitada väga tugev, muidu purustaks selle ka väga aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev. Väike püssikuul tekitada suuri purustusi oma suure kiiruse tõttu.

Sõnastage impulsi jäävuse seadus.
Impulsi muutumise kiirus on võrdne muutust põhjustava jõuga ning väliste mõjude puudumisel jääb süsteemi impulss muutumatuks.

Mida näitab impulsi muutumise kiirus?

Dünamomeetri vedru jäikus on 40N/m. Kui suur elastsusjõud tekib, kui vedru venitada välja 5cm võrra.

Kuidas arvutada jõu poolt tehtavat tööd?
A=F*s
Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.

Mis on töö mõõtühik?
Töö mõõtühik on džaul .

Mis on võimsus, kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis?
Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega.
N = A / t
Mõõtühik on vatt .

Milline on hobujõu ja SI võimsuse ühiku vaheline seos?
Hobujõu suurus on 735,499 vatti

Mille arvel tehakse mehaanikas tööd?
Mehhanikas tehakse tööd energia arvelt.

Arvuta 200 g massiga kehale mõjuv resultantjõud, kui ta liigub kiirendusega 3 m/s2.

Milline on liikuva keha energia? Tooge näiteid selliste omadustega kehadest.
Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. E = mv² / 2
NT: Näiteks liikuva haamri energia arvel tehakse tööd ja lüüakse nael puu sisse. Kui haamril energia otsa saab, jääb ta seisma ja rohkem tööd ei tee. Milline on ülestõstetud keha energia?
Potentiaalne energia. on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. NT: ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid

Sõnastage energia jäävuse seadus.
Isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.

Tooge vähemalt 3 näidet loodusest, kus kehtib energia jäävuse seadus?
Viskad õuna õhku- kineetiline energia muutub potentsiaalseks
Vedru otsa riputatud koormis - annab energia üle venivale vedrule
Metallkuulid panna põrkuma- emergia kandub edasi ühelt kuulilt teisele

Millal saab keha teha tööd?
Keha saab teha tööd kui tal on energia

Keha hakkas paigalseisust liikuma ja läbis 2 s jooksul 20 meetrit. Arvutage liikumise kiirendus. Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N?
==============================================================

Mis on ringliikumine ?
Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes.

Millised on ringliikumise erijuhud ?
Ringjooneline liikumine ja pöörlemine.

Mis on ja kuidas tekib kesktõmbekiirendus ?
Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole.

Milline on võnkliikumine?
Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda.

Millised on võnkumiste liigid?
Vabavõnkumine , sundvõnkumine, sumbumatu võnkumine, harmooniline võnkumine.

Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvutge ketta pöörlemisperiood.

Mis on resonants ?
Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.

Milline võnkumine on harmooniline?
Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.

Mis on laine?
Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis.

Millised on lainete liigid?
Ristlained(Ristlaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti), pikilained (Pikilaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Pikilainena levib näiteks heli.)

Järjestage keskkonnad helilainete levimiskiiruste järgi kasvavalt või kahanevalt: a)õhk, b) vaakum , c)teras, d)vesi.
?

Vedru otsa kinnitatud keha pannakse võnkuma ja ta sooritab 20s jooksul 40 võnget. Arvutage võnkeperiood ja sagedus.

Millised suurused iseloomustavad perioodilisi liikumisi?
Ringjoone raadius, kaar, pikkus, kaarele vastav kesknurk

Millised on laineid iseloomustavad suurused?
Lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus

Mis on interferents ?
Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust .

Mis on difraktsioon ?
Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha.

Milles seisneb Huygensi printsiip?
Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.

Ketassael on 50 hammast ja ta pöörleb sagedusega 2400p/min. Millise sagedusega võngub saetav detail?

Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused?
1) Etalonide ebatäpsus
2) Mõõteriista ebatäpsused
3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused
4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused
5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused
6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused
7) Teadmata põhjustest tingitud juhuslikud ebatäpsused

A- ja B- tüüpi mõõtemääramatus .
• Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega. Mõõtja poolt tekitatud mõõtemääramatus
• Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes; sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega. Mõõteriista poolt tekitatud mõõtemääramatus

Kuidas vähendada A-tüüpi mõõtemääramatust?
A-tüüpi määramatust saab vähendada mõõtmiste arvu suurendamisega

Mis arv võetakse mitme mõõtmise puhul mõõtetulemuseks?
Aritmeetiline keskmine

Kuidas saab määrata täpset mõõtetulemust?
Absoluutselt täpne mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Erandiks on siin vaid juhud, kui mõõtmine seisneb mingi täisarvu määramises. See võib olla näiteks pendli võngete arv või mingisse kindlasse vahemikku langevate mõõtmistulemuste arv.

Kui suure jõuga mõjutavad vastastikku Päike ja Maa? Nende massid on vastavalt kg ja kg ning nende vaheline kaugus km.

Mis on histogramm ?
Histogramm on mõõtetulemuste jaotumise diagramm

Kuidas saadakse hisogrammist normaaljaotus ?
Võetakse vastavalt mõõtmise vastutusrikkusest 2-3 standardhälvet mõõtetulemuste aritmeetilisest keskmisest.

Mis on liikumise kirjeldamise abstraktsed mudelid (nimetage 2 tükki)?
1) Analüütiline mudel
2) Graafiline mudel

Põhjuslik seos. Näited. Näiv põhjuslikkus. Näited.
Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos — üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise.
Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest:
1) Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole
2)Vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine;
3) Soojenemisel kehad paisuvad
4) Valguse neeldumisel kehad soojenevad
5) Elektrovool tekitab magnetvälja
Näiv põhjuslikkus on selline, kus tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest.
Näiteks: astroloogilised seaduspärasused on suure tõenäosusega määratud mitte tähtkujude asendiga vaid mingi maise mõjuga.

Tooge näited füüsika ohtudest.
Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng.
1) globaalne tuumasõja oht
2) raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas
3) Freoonide kasutamisest tingitud osooniaugu tekkimine
4) Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamine

Tõsteplatvorm laskub vertikaalselt alla kiirendusega 2 m/s2. Kui suure jõuga rõhub platvormile sellel asuv tsemendikott massiga 50 kg?

Mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest?
Füüsika uurib kogu olemasolevat loodust (mateeriat) ja selle juures kõige üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida saab, on liikumine, kehadevahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall , aatom) ehitus ehk struktuur.

Mida tähendab väide, et füüsika on täppisteadus?
Uuritava kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetodeid .

Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus?
Füüsika on kogemuslik, kogemustel põhinev teadus, ise peab asju läbi proovima.

Mis peab olema vaatlejal, et saada füüsika jaoks vajalikku infot?
Meeled, mälu ja mõistus

Milline nimetatud vaatleja omadus on Teie meelest kõige olulisem? Miks?
Mälu, et meelde jätta, mis, kus, millal, mingi nähtus toimus.

Kui suure kiirendusega võib tõsta keha massiga 800 kg vertikaalselt üles trossiga, mille tõmbetugevus on 12 kN?

Mis on teabe saamise meetodid (uurimismeetodid) füüsikas?
Vaatlus, katse, andmetöötlus

Loodusteadusliku uurimistöö komponendid.
Probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, vaatlused, katsed, tulemuste analüüs, järelduste tegemine.

Selgitage mõisteid: füüsikaline suurus, mõõtmine.
Füüsikaline suurus- on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.(skalaarsed suurused, vektorsuurused)
Mõõtmine- tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks.

Kuidas toimub mõõtesuuruse väljendamine tähise, mõõtarvu ja mõõtühiku abil.

Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud?

Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur.

Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid.
Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber
Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter , voltmeeter
Mõõt- Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt.

Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited.
Õtsene mõõtmine: selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Nt joonlauaga mõõtmine
Kaudne mõõtmine: on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. Nt kolmnurga pindala arvutamine, kui otsese mõõtmisega mõõdetud kõrgus ja alus on olemas.

Mõõtühik, etalon, SI-süsteemi põhiühikud. Tooge näiteid
Mõõtühik- ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust. NT: meeter, njuuton , vatt, kilogramm
Etalon- on mõõt, mille järgi taastekitatakse füüsikalise suuruse mõõtühik, mida säilitatakse ning millelt kantakse see üle teistele, tegelikult tarvitatavatele mõõtevahenditele (näiteks kilogrammi etalon, meetri etalon).
SI süsteemi põhiühikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela, sekund.

Avaldage põhiühikutes džaul, vatt, njuuton.
Džaul-1J
Vatt-1W
Njuuton-1N

Taatlemise ja kalibreerimise mõisted. Mille poolest need erinevad?
Taatlemine - taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt.
Kalibreerimine - määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks kalibreerimistulemuseks mõõtehälve koos määramatusega.
Erinevus:

Millise vähima jõuga F tuleb klotsi vastu seina suruda, et klots ei hakkaks alla libisema? Klotsi kaal on 8 N ja hõõrdetegur 0,5.

Mõisted mõõteviga, mõõtemääramatus. Osata väljendada mõõtetulemust koos mõõtemääramatusega.
Mõõteviga- mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest ehk mõõtmisel tehtud viga.
Mõõtemääramatus-on suurus, mis kuulub mõõtetulemusse juurde ja iseloomustab selle mõõtesuuruse võimalikke väärtusi.

Kuidas esitatakse mõõtmistulemus koos mõõtemääramatusega?

Kuidas saab määrata füüsikalise suuruse tegelikku väärtust?

A- ja B- tüüpi mõõtemääramatus. Tooge näited.
• Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega. Mõõtja poolt tekitatud mõõtemääramatus
• Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes; sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega. Mõõteriista poolt tekitatud mõõtemääramatus
NT:

Kelk massiga 40 kg pidurdub horisontaalsel teel. Arvuta kelgule mõjuv hõõrdejõud ja kelgu liikumise kiirendus, kui hõõrdetegur on 0,15.

Kehade mõõtmete ja asetuse kirjeldamine ruumis. Ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeline ruum.
Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel
Ühemõõtmeline ruum – kui saab hakkama ühe mõõduga (nt pliiatsite pikkused)
Kahemõõtmeline ruum – kui on vaja kahte mõõtu ( nt pindala – pikkus ja laius)
Kolmemõõtmeline ruum – kõige keerulisem ruum, mida inimene tajub, ning kus pikkusele ja laiusele lisandub kõrgus.

Ajahetke, ajavahemiku ja sündmuse kujutamine ajateljel. Tehke joonis.
Aja omadused, aja mõõtmise ajaloolised ja kaasaegsed võimalused (näited)
1) Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.
2) fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.
3) Aeg on pidev — me ei saa ühest ajahetkest teise ilma vahepealseid ajahetki läbimata.
4) Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.
Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks:
1) taevakehade näivat tiirlemist (Päikese tõusmine ja loojumine);
2) kuu faaside (Kuu loomine, noorkuu, täiskuu, vanakuu) vaheldumist;
3) küünla lühenemist põlemise käigus;
4) liiva voolamist läbi liivakella väikese ava;
5) kõikvõimalike pendlite võnkumist;
6) aatomitest väljuva kiirguse laineid.
Aega mõõdetakse kellaga.
- päikesekell;
- pendli ja pommidega seinakell;
- liivakell
- kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell);
- elektrooniline kell;
- aatomikell (täpseim)
erandiks kalender

Mida näitab kiirus? Kiiruse ühik.
Kiirus on suurus, mis näitab kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta; kiiruse ühik on 1m/s.

Mis ja kuidas väljendab vektoriaalse suuruse arvväärtust?

Kiirusega 620 lendava püssikuuli impulss on . Arvutage kuuli mass.
23.P

Tõrjutusprintsiip makromaailmas ja mikromaailmas. Tooge näited.
Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas.

Superpositsiooniprintsiip. Tooge näited.
Printsiipi , mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.

Valguse kiirus on absoluutne. Valguse kiiruse ligikaudne väärtus.
Valgus on helist vähemalt 10x kiirem.
C= 300 000 000 m/s = 300 000 km/h

Kirjeldage kokkuvõtvalt klassikalise ja kaasaegse füüsika seotust.

Nimetada relativistlikud efektid .
1) Aja aeglustamine
2) Pikkuste ja kauguste lühenemine
3) Massi suurenemine

Jääva jõu mõjul muutus 1200 kg auto kiirus 5 sekundi jooksul 10 m/s kuni 20 m/s. Arvutage impulsi muut ja jõu väärtus.

Massi ja energia samaväärsus. Einsteini valem.
Kui energia kasvuga kaasneb massi suurenemine, siis järelikult mass ja energia on samaväärsed.
E=mc2

Liikumiste liigid (mõisted, näited)
Sirge trajektoori korral on liikumine sirgjooneline.
*Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline.
*Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane.
*Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks.
* Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised.

Aineliste ja väljaliste objektide tunnused koos näidetega.

Jõud, jõu ühik.
Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises
F=m*a

Suletud ja avatud kehade süsteem.

Vasaraga löödi alasile. Löögi käigus muutus vasara impulss võrra. Arvutage löögi kestus, kui keskmine löögijõud oli 200 N.

Mõisted: inerts , inertsus , kiirendus
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu
Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta.
Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2.

Sõnastada Newtoni seadused.
Newton I - Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni esimene seadus kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. NT: Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud;
Newton II- Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F = m · a
Newton III- On vastasmõju seadus, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.NT: Kui toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal.

Mõisted: töö, võimsus, energia. Nende ühikud ja omavaheline seotus .?
Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Ühik on džaul.
Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Ühik on vatt.
Energia- Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Ühik on džaul

Kineetiline energia, potentsiaalne energia, nende vastastikune muundumine .
Kineetiline energia- on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J).
Potentsiaalne energia- on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas.
Nende vastasikune muundumine= kineetiline energia(nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu.)

Kuidas oleneb kineetiline energia keha massist ja kiirusest?

Sajagrammise massiga keha langeb vabalt 10 meetri kõrguselt. Kui suur on keha kineetiline energia 7 meetri kõrgusel?
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 85 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

85 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lilleke19 Õppematerjali autor

hooke'i seadus, newton I, newton II, newton III

Sarnased õppematerjalid

doc

Mehaanika

Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

Füüsika

pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

odt

Füüsika eksam

1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus.

Füüsika

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat

Füüsika

doc

10klassi füüsika

1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.

Füüsika

doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid