Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (0)

ÕPETAJAKONSPEKT 
Erich Maria  Remarque  „Läänerindel muutuseta“ (1929). 
Kätlin Kask  
 
Modernismist üldiselt 
  Modernismi   defineeritakse   üldiselt  kui  uuenduslikkust  taotlevat  suunda 
kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda 
ka  kui  esteetiliste  väärtushinnangute  pööret  ning  mõtlemise  muutumist  Esimese 
maailmasõja  järgsel  ajal.  Paraku  ei  suutnud  19.  sajandil  valitsenud  stabiilne  ja 
korraldatud  maailmavaade  olla  kooskõlas  20.  sajandi  kaasaegse  ajalookasutuse  ja 
anarhiaga.  Modernismi  teke  märgib  tugevat  piiri  viktoriaanliku  kodanliku  moraali 
ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel.  
  Kirjanduses  võib  modernismi  teket  seostada  selliste  nimedega  nagu  Virginia 
Woolf ,  Franz   Kafka ,  Knut   Hamsun .  Need  autorid  üritasid  eemalduda  realistlikust 
kirjandusest 
ning 
tuua 
sisse 
uuenduslikke 
meetodeid . 
Kui 
19. 
sajandi 
romaanikirjanikud   pühendusid  peamiselt  loo  jutustamisele,  ilma  et  nad  oleksid 
seejuures  lugejat  tegelase  siseelu  või jutustamisstiiliga koormanud. Muutus toimus 20. 
sajandi  alguses,  mil  romaanikirjanikud  hakkasid  tähelepanu  pöörama  inimese 
käitumise  keerukamatele  ja  varjatumatele  külgedele.  Modernism  seadis  oma 
ülesandeks  kirjeldada,  analüüsida  ja  hinnata  muutunud  ühiskonda  ning  sageli  tegid 
kirjanikud  seda  mittetraditsioonilistel   viisidel ,  kasutades   kirjutamisel   näiteks 
sümboleid ja müüte.  
  Võib  öelda,  et  modernismi   olulisteks   märksõnadeks  on  manipuleerimine, 
uuenduslikkus, katsetamine ning mõistmine, et teadmine pole kunagi absoluutne.  
   Moderniseerumine  toimus ka tehnikas, filosoofias ja loodusteadustes. Üks olulisi 
mõisteid  modernismi  (ja  ka  moderniseerumisprotsessi)  juures  on  tehnika  areng  ning 
inimeste  liikumine  maalt  linnadesse.  Moderniseerumisprotsessi  juurde  käib  ka 
industrialiseerimine  ning  talupoegkonna  vähenemine  erinevates  maades.  Paigutaksin 
moderniseerumise  juurde  muidugi  ka  naiste  õiguste  kasvu  ((millega  kaasnes  20. 
sajandi  alguses  mitmetes  maades  ( Kanada ,  Saksamaa,  Eesti,  Läti,  Leedu  ja  mitmed 
muud),  naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde 
ka  I.   maailmasõda .  Rääkides  I.  maailmasõjast,  siis  oli  ka  paljude  kirjanike 
maailmavaatelise  murrangu  põhjuseks  I.  maailmasõda  ning  viimane  pani  aluse  ka 
uuele  žanrile,  nn  sõjaromaanile,  mida  võib  nimetada  ka  sõjavastaseks  romaaniks. 
Pärast  I.  maailmasõda  sündis  ka  nn  kadunud  põlvkonna  mõiste,  mille  moodustasid 
need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda.  
 
Oleme  nagu   hüljatud   lapsed  ja  elutargad  nagu  vanad  inimesed,  oleme  julmad  ja 
kurvad ja pealiskaudsed  – ma usun, me oleme kadunud.  
 
           Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque.  
  Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka 
meetodeid,  kus  ühte  raamatut  kirjutasid  mitmed  autorid.  Ajalugu  seati 
kirjanduses   kahtluse   alla/küsitleti  ajaloolisi  tõdesid.  Psühholoogias  ilmusid  uued 
teooriad,  teaduses  uued  teoreemid  ning  tehnika  arenes  enneolematu  kiirusega  (oma 
tõuke   tehnika  arenguks  andis  ka   sõjatööstus ,  mis  nõudis  järjest  uuenduslikumaid 
vahendeid vaenlase elimineerimiseks).  
Seega võib modernismi kujutada mõttediagrammina: 
 
 
Erich Maria Remarque ( 1898 -1970)
 
  Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul  Remark ) sündis 22. Juunil 1898. 
Aastal  Osnabrückis  raamatuköitja  pojana.  Kirjaniku  kaugemad   esivanemad   olid 
prantslased   ja   perekonnanimi     selle  tõttu  ka  prantsusepäraselt  Remarque,  kuni 
kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas.  
  Autori  perekonnas  oli  lisaks  emale,   isale   ja  kirjanikule  endale  veel  kaks  last. 
Kirjanikul  oli kaks nooremat õde:  Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, 
kes suri imikueas.  
  Varases noorukieas asus Remarque  klaverit  mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks 
ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.  
  Aasta  enne  autori  harjutuskooli  lõpetamist  puhkes  I.  maailmasõda  ning  paljud 
koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke.  
  1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema 
kultuuri,  kunsti  ja  kirjanduse  üle.  Grupeeringu  nimeks  sai  „Traumbude“  (Unistuste 
tuba?).  Sealsed  mõttevahetused  olid  kirjanikule  suureks  inspiratsiooniks  alustamaks 
oma kirjanikuteed.  
  1916.  aastal  kutsuti  kirjanik  sõjaväkke,  kus  tema  peamisteks  ülesanneteks  oli 
kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal 
sai  kirjanik  rindel  ka   haavata   (kokku  viiest  kohast)  ning  ta  saadeti  haiglasse.  Kuigi 
haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas 
ära   igat   võimalust,  et  rindele  naasmine  võimalikult  pikaks  ajaks  edasi  lükata. 
Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta 
veetis ülejäänud sõjaaja St. Vincenzi haiglas Duisburgis.  
  1917  aastal  suri    Remarque’i  ema  pärast  pikaajalist  võitlust  vähiga  ning  pool  aastat 
hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“.  
  Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille 
samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal 
tööle Hannoveri, kus ta asus tööle reklaamkirjutajana ning 1925. aastal kolis kirjanik 
omakorda  Berliini  ning  asus  tööle  ajalehetoimetajana.  Berliinis  abiellus  kirjanik  ka 
esimest korda, kuid see ei jäänud püsima.  
  1929.  aastal  ilmus  kirjaniku  teos  „Läänerindel  muutuseta“  ning  sellest  sai  peaaegu 
koheselt  ka   hitt .  Esimene   trükk   müüdi  läbi  ühe  päevaga  ning  sellest  ei  saanud  hitt 
mitte  ainuüksi  Saksamaal,  vaid  kogu  maailmas  ning  kuulsusega  kaasnesid  nii  omad 
võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta  öelnud järgmist: 
 
„Ma   kirjutasin   „Läänerindel  muutuseta“  selleks,  et  pääseda   millestki ,  mis  mind 
masendas  ja  kui  ma  kirjutamise  lõpetasin,  siis  tundsin,  et  olen  neist  kohutavatest 
sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud  ajakirjanikele . „Ent nüüd ripub mu kohal see 
uus   terror .  Ma  ei  saa  põgeneda  selle  huvi  eest  omaenses  isiku  vastu.  Inimesed..., 
käsikirjad ...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 
: 73).  
 
  Pärast  teose  ilmumist  alustas  kirjanik  ka  järje  kirjutamist  ning  selle  nimeks  sai 
„ Tagasitee “. 
  1933.  aasta  alguses  põgenes  Remarque   Šveitsi ,  kuna   kartis   oma  julgeoleku  pärast. 
Enamus  kirjanikke  ja  teadlasi  kuulutati  lindpriideks  ning  peagi  algasid  ka  raamatute 
põletamise   aktsioonid .  Tuleasemele   lendas   enamik  kirjanike  teoseid,  ka  juutide 
kirjutatud raamatud ning mitmedki ajaloolise väärtusega ürikud.  Hirmus  kinni peetud 
saada,  lahkusid  Saksamaalt  paljud  intelligendid.  Paljud  tolle  aja   kuulsad   ja  edukad 
inimesed  kasutasid  võimalust  ning  lahkusid  kas  siis  neutraalsesse  Šveitsi  või 
Prantsusmaale.  Vähe  ei  olnud  neidki,  kel  õnnestus  saada  laevale  Ameerikasse. 
Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („ Triumfikaar “ ja „Lissaboni 
öö“).  
  Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus 
edasi Ameerikasse. 
  Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati 
sissesõit  oma   kodumaale ,  ei  olnud  kirjanikul  võimalik  näha  ka  oma  järelejäänud 
perekonnaliikmeid. Romaan „ Elusäde “, mille Remarque kirjutas valmis kuu  ajaga  on 
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 
  1947.  aastal  võttis  kirjanik  endale  USA  kodakondsuse  ning  väljus  sellega  ka 
kodakondsuseta isiku staatusest . Ta polnud enam emigrant.  
  Kirjaniku elu ilmestasid mitmed  pikemad  ja lühemaajalisemad  armusuhted  erinevate 
väljapaistvate ja edukate  naistega , millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet 
on  pakkunud  suhe   Marlene   Dietrichiga.  Naisele  arvatakse  olevat  pühendatud  ka 
kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“.  
  1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki.  
  Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 
1.  „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998.  
2.  „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928.  
3.  „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 
4.  „Tagasitee“, mis ilmus eesti keeles 1994. aastal ning saksa keeles 1931 .  
5.  „Kolm sõpra“, mis ilus esmatrükis aastal 1937. 
6.  „Armasta  oma   ligimest “  ilmus  1940.  aastal  ja  oli  juba  täielikult   paguluses  
kirjutatud. Eesti keeles ilmus romaan esmakordselt 1994. aastal.  
7.  Viiendaks  raamatuks  kirjaniku  loominguteel  oli  „Triumfikaar“,  mis  arvatakse 
olevat  põhendatud  Marlene  Dietrichile  ning  on  ka  spekuleeritud,  et  teose 
nimitegelane   Joan   on  näitlejannast  inspiratsiooni  saanud.  Raamat  olmis 
esmakordselt 1946. Aastal ning eesti keeles 1976. 
8.  „Elusäde“  on  pühendatud  kirjaniku  varalahkunud  õele.  Romaanis  väljendab 
kirjanik  varjatult  oma  täielikku  pettumust,  kaotusevalu  ning  enesesüüdistust 
juhtunu pärast. Romaan ilmus esmakordselt 1952. aastal.  
9.  „Aeg antud elada, aeg antud surra“ ilmus esmatrükis 1954. Aastal. Raamat räägib 
noorest  sõdurist, kes saabub tagasi kodulinna ja avastab, et kõik on kadunud. Surm 
ja  meeleheide  võtavad  maad  ent  ometi  on   noormees   suuteline  säilitama 
inimlikkuse. 
10. „Must   Obelisk “  ilmus  Remarque’i  sulest  1956.  aastal  ning  eesti  keeles  1992. 
aastal. 
11. „Taeval  ei  ole   soosikuid “  ilus  esmakordselt  1961.  aastal  ning  see  räägib   üksiku  
võidusõitja  ning  surmava  haiguse  käes  kannatava  naise  üksteiseleidmisest  ning 
armumisest.  
12. „Lissaboni  öö“ ilmus  1962. aastal ning teos  kirjeldab  eredalt  tundeid ja meeleolu 
mis  möllab  inimese  sees,  kes  peab  põgenema  teda  rõhuvate  võimude  ning 
vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks.  
13. Saksa  suurkirjaniku   viimaseks ,  postuumselt  ilmunud  romaaniks  jäi  „Varjud 
paradiisis “. See ilmus  1971 . aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, 
Paulette Goddardi poolt.  
 
Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule 
  I.  maailmasõda  kestis  28.  juulist  1914  kuni  11.  Novembrini  1918,  mil  kirjutati  alla 
Compiegene’i  vaherahule.  Sõdivad  riigid  jagunesid  Antandiks  (Venemaa, 
Prantsusmaa  ja  Inglismaa)  ning  Keskriikideks  (Saksamaa,  Autria-Ungari,  Türgi  ning 
Bulgaaria , kes liitus 1915. aastal).  
  2. Augustil 1914 okupeeris saksa  armee  Luksemburgi ning 21. Augustil tungis  armee  
ka  Belgiasse.  Armee  lootis  ka  kiiret  sissepääsu  Prantsusmaale,  kuid  Belgia  kindlusi 
kaitsvad  sõdurid  ei  lasknud  armeed  mööda  ning  pärast  11  päeva  pikkust  võitlust  oli 
selge, et sõda võib venida pikale.  
  Sõja esimesel aastal toimus nn Piirilahing, mis  kulges  250 kilomeetri  pikkusel  piirialal 
ning saksa väed võitlesid korraga nii belgia kui inglise vägedega. 
  Mõisted, mis I. maailmasõda ehk kõige enam iseloomustavad on kaevikusõda  või ka 
positsioonisõda. See tähendab, et rinne liikus vähe ning  sõjategevus  oli minimaalne. 
Püüti kindlustada piiri, et vältida vaenlase läbipääsu. Selle tõttu väljenduti ka näiteks 
sõjateateis irooniliselt: „Läänerindel muutuseta“. Kokku oli rindejoone pikkuseks 720 
kilomeetrit.  
  I. maailmasõda oli ka esimene sõda, kus kasutati korda mürkgaasi (saksa väed) ning 
15000 mürgitatust  sureb  5000.  
  Lisaks maismaasõjale toimus ka aktiivne allveesõda ning esimest korda kasutatakse ka 
lennukitelt pommitamist. 
  Sõja tulemusena annab Saksamaa alla ning  kirjutatakse  alla vaherahule Antandi ning 
Saksamaa vahel.  
 
„Läänerindel muutuseta“ lühikokkuvõte/analüüs 
  Raamat  keskendub  ühe  koolipingist  sõtta  läinud  noore  mehe  –  Paul  Bäumeri 
sõjakogemusele  ning  isiklikele  tunnetele,  mis  puudutavad  sõda,  elu,  suhteid  ning 
inimese muutumist rindel. 
  Teoses saab täheldada mitmeid tasandeid – Paul Bäumeri meenutused kodusest elust 
enne  sõtta  tulekut  ning   väärtushinnangud   rindel  olles  ning  väärtushinnangute 
muutumine  koju  puhkusele  naastes.  Paul  Bäumeri  tegelaskuju  võib  vaadelda  kui 
Remarque’i  ennast.  Ka   Bäumer    armastas   muusikat,  raamatuid  ning  oli  üldiselt  õrna 
loomuga.  
  Teoses  leidub  ka  palju  kriitikat  valitseva  olukorra  kohta  ning  realistlikke 
olukorrakirjeldusi sõjas toimuvast.  
  Bäumeril  oli  ka  mitmeid  rindekaaslasi:  kogenud  sõjamehed   Katczinsky   ja  leitnant 
Bertinck,  koolikaaslane   Kropp ,  suure  isuga  Tjaden.  Ebameeldivad  tegelased  on 
Himmelstof ,   pahatahtlik   tagasundija  kasarmuhoovil,  ja  vihatud  õpetaja   Kantorek . 
Vaenlaste  poolelt  on  nime  ja  näo  saanud  ainult   prantslane   Duval,  kelle  Bäumer 
lähivõitluses  surnuks  torkab. Bäumeri ja Franz  Kemmerichi  emade  kujudes  korduvad 
kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta  saatma . 
  Remarque’i  loomingut  läbib  tõdemus,  et  inimese  tõeliseks  vaenlaseks  ei  pruugi  olla 
teine inimene, vaid surm. Nagu teosest näha võib, jõuavad kirjaniku tegelased sellele 
arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu.   
  „Läänerindel  muutuseta“  on  vaadeldud  realistliku  teosena  (nagu  kõiki  Remarque’i 
teoseid), kus tegelased mõtisklevad olukorra üle, arutlevad iseendaga  ja isegi võitlevad 
enda  seesmiste  emotsioonidega  (Paul  Bäumeri  sisemonoloog  kaevikus  varjul  olles, 
kodulinna jõudes, lapsepõlvekodus olles, puhkusele sõites, rindel elu eest võideldes). 
Kirjanik  on  sageli  puudutanud  otseselt  inimestes  toimuvaid  võitlusi  –  Kas  jääda 
enesele kindlaks? Kas anda alla? Mille nimel endasi võidelda? 
  Remarque  ei  ürita  oma  teostega  inimesi  kasvatada,  vaid  ta  näitab  lugejale  oma 
veendumust,  et  surma  vastu  ning  inimlikkuse  hüvanguks  tuleb  olla  valmis  rasketeks 
otsusteks ja tegudeks.  
  Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha 
küsitavaid  otsuseid  (  näiteks  Ravici  otsus  „Triumfikaares“,  kus  peategelane  otsustas 
alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase  Friedrich  Kolleri 
vastuhakk   koonduslaagri  SS-lastele  oma  elu  hinnaga  selleks,  et  päästa  teisi  vange 
surmast).  
   Remarque’i  surmakäsitlus  on  eksistentsialistlik  ning  elufilosoofiline  –  surm  kuulub 
paratamatult  elu  juurde  ning  selle  võitmine  ei  ole  võimalik.  Elada  täiuslikes 
tingimustes  muretut  elu  on  väheste   privileeg .  Kirjanik  tahab  tähelepanu  suunata  elu 
raskematele  etappidele,  mis  annavadki  eksisteerimisele  värvikama  ja  nö  elavama 
tunde.  Elu  postulaadiks  on  endaks  olemine.  Seda  Remarque’i  teostes  leiduvat 
juhtideed  on   tabavalt   väljendanud  J.   Kaplinski :  olemas  ei  ole  tarvis  olla,  olemas 
lihtsalt ollakse.  
  Üldiselt olen seisukohal, et Remarque’i teoste tegelasi ühendab mingi ühine  nimetaja  
või sarnasus üksteise vahel. Ka Remarque’i raamatutes on enamasti üks peategelane, 
kes toodab sisemisi filosoofilisi arutlusi.  
 
Teose pealkiri 
  Pealkiri  on  inspiratsiooni  saanud  Esimese  maailmasõja-aegsetest  teadetest,  mis  tulid 
rindelt. Kuna tegemist oli nn kaevikusõjaga, kus  rindejoon  väga ei liikunud ning püsiti 
paigal, oldi  positsioonidel ning kaitsti neid oma elu hinnaga. Kuid vaatamata sellele, et 
tegemist oli kaevikusõjaga ning rinne ei liikunud, kanti  väga suuri kaotusi ning mehed, 
kes  rindele  läksid,  muutusid  järjest  nooremaks.  Selle  tõttu,  et  rindejoon  ei  liikunud, 
anti ajakirjanduseski lakooniliselt teateid, et „läänerindel muutuseta“.  
 
Tegelased 
minategelane  Paul Bäumer * 
 
 
Albert Kropp * 
„kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja 
kes sellepärast on alles ühepaelamees“ (lk6) 
Müller  V * 
„kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja 
sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab – 
isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi“ 
(lk6) 
Leer * 
„kes kannab täishabet ja tunneb suurt 
poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute 
vastu“ (lk6) 
Tjaden 
„kõhn lukksepp , samavanune kui meie, 
kompanii suurim söödik, saledana istub ta 
sööma ja tõuseb jälle üles – paks nagu tiine 
lutikas“ (lk6) 
Haie Westhus 
„niisama vana turbalõikaja, kes sõdurileiva 
hõlpsasti pihku peidab ja seejärel küsida 
võib: mõista-mõista, mis mul  rusikas on“ 
(lk6) 
Stanislaus Katczinsky 
„meie salga  peamees , visa, kaval, velbas, 
nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, 
siniste silmade, längus õlgade ja 
imestusväärse haistmismeelega ähvardavast 
hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest 
viilimisotsadest“ (lk6-7) 
Josef  Behm * 
kõhkles, ei tahtnud sõtta minna, kuid laskis 
siis endale ikkagi augu pähe rääkida, sest 
sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei 
läinud, araks; langes ühena esimestest, 
mürsukild sattus silmadesse , jäeti surnu pähe 
maha, õhtul kuuldi aga teda hüüdmas ja nähti 
ringi roomamas, ta oli ennist ainult 
meelemärkuse kaotanud, pime ja valust 
pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi 
jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11-
12) 
Kantorek 
klassijuhataja , hallis saterkuues range, 
karihiirenäoga väike mehike, pidas 
võimlemistundides ülipikki loenguid, seni 
kuni kogu klass tema juhtimisel nagu üks 
mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma 
nimed vabatahtlikena kirja pani (lk 11-12) 
Franz  Kemmerich  
Jalg amputeeriti, Müller sai endale tema 
saapad , sest Kemmerich suri. Tema juhtumi 
puhul ilmnevad selgelt ka sõjas kehtivad 
väärtused –  inimelu säilitamine pole nii 
oluline kui saabaste jätmine järgmisele, 
tervele sõdurile.  
Tomatipea  
Kompaniide toidujagaja, keda Bäumeri 
 
kompanii ei sallinud, kuna kokk kartis 
 
kahurituld ja ei toimetanud toitu õigeaegselt 
 
kohale.  
Lisaks veel 
Allohvitser Himmelstof: kõige tigedam nahanülgija kasarmus. Kandsid vimma Bäumeri ja 
tema kaaslaste peale.  
 
Teose teemad 
  Sõda, mis lõhestab inimelusid.  
Olen  noor  kahekümneaastane,  ent  elust  ei  tea  ma  midagi  muud  kui  meeleheidet, 
surma,  hirmu  ja  kõige  mõttetuma  pealiskaudsuse  seostumist  kannatuste  kuristikuga. 
Ma näen, et  rahvad  üksteise vastu kihutatakse ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, 
kuulekalt  ja  süütult  tapavad.  Ma  näen,  et  maailma  targemad  pead  relvi  ja  sõnu 
leiutavad,  et   tapmine   veelgi  rafineeritum  oleks  ja  kauem  kestaks.  Ja  koos  minuga 
näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja  sealpool , terves maailmas, ja koos 
minuga  elab  seda  läbi  minu  põlvkond.  Mida  teevad  me   isad ,  kui  me  kord  mässu 
tõstame  ja  nende  ette  astume  ning  neilt  aru  pärime?  Mida   ootavad   nad  meilt,  kui 
saabub aeg, kus pole sõda? Aastate kaupa tegelesime vaid tapmisega  – see oli meie 
esimene   elukutse .  Meie  teadmised  elust  piirduvad  surmaga.  Mis  võib  seejärel  veel 
juhtuda? Ja mis peab meist saama? (lk159) 
 
  Surnud inimene kui  anonüümne  inimene („Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud 
ja kas siis pole üks  kama  kõik, kes sa olid?“). Kui Bäumeri sõber Kemmerich suremas 
on,  käivad  sanitarid  teda  kontrollimas  selleks,  et  saada  vaba  voodit.  Ei  tunta  huvi 
inimese isiku ega tunnete vastu.  
   Inimloomus (t)e   tundmaõppimine    raskes   olukorras  (Paul  Bäumer  kaevikus  koos 
teise  sõduriga,  kelle  ta  oli  sunnitud  tapma.   Süütunne   tehtu  pärast  ning  püüe  seda 
leevendada (lubadus surnu emale kiri kirjutada). 
 
Ta  on  inimene,  kelle  ma  oma  kätega  olen   tapnud ,  keda  ma  täpselt  näha  võin,  kelle 
surm  on  minu  kätetöö.  Kat  ja  Kropp  ja  Müller  on  ka  juba  näinud,  kui  nad  kedagi 
surmavalt on tabanud, paljud on seda näinud, käiskähmluses juhtub seda ju sageli... 
Aga iga hingetõmme suurendab mu süümepiina. Need  tunnid  kuuluvad sellele surijale, 
tal  on  nähtamatu  nuga,  millega  ta  mind  surnuks  torkab:  aeg  ja  minu  mõtted.  Ma 
annaksin  palju,  kui  ta  ellu  jääks.  Raske  on  tema  kõrval  lamada  ning  teda  näha  ja 
kuulda. Kella kolme paiku pärastlõunal on ta surnud.  
 
   Sõbramehelikkuse  tekkimine  ning  üksteise  eest  hoolitsemine  (Kemmerichi  saabaste 
loovutamise  stseen , nekrutite õpetamine ja kaitsmine turmtules). 
 
Meie  ei  murdunud,  me  kohandusime;  meie  kakskümmend  aastat,  mis  meile  nii 
mõndagi  raskeks  tegid,  aitasid  meid  sel  puhul.  Kõige  tähtsam  oli  aga  see,  et  meis 
võrsus kindel ja praktiline  ühtekuuluvustunne , mis rindel saavutas oma  parima , mida 
sõda üldse on sünnitanud – seltsimehelikkuse!  
 
  Toit  kui  esmane  mure,   labane   meelelahutus,  kaaslaste  isiklike  esemete  omistamine. 
Rasked  olukorrad  on   eelduseks   primitiivsete,  esmaste  vajaduste  esileseadmiseks.  Elu 
on Remarque’i jaoks  ülim  väärtus ning tema jaoks seisneb elu mõte selles, et elu tuleb 
läbi elada, läbi tunnetada ning seejuures ei tohiks kitsendada teiste samasugust õigust. 
Tapmine  on  Remarque’i  jaoks  üks  suurimaid  üleastumisi,  kuigi  samas  on  surm  ka 
väga tihedalt eluga seotud ning surma pideva läheduse  tunnetamine  aitab ka kirjaniku 
raamatute  peategelastel  elu  ja  elamist  paremini  tunnetada.  Ilmset  ka  sellest  lähtuvalt 
on  Remarque’i  teoste  peategelased  alati  nö  „ühe  jalaga  hauas“:  sõdurid,  haiged, 
tagaaetavad, vangid. Teadmine elu kaduvusest on nende jaoks  võimendi  elu kontraste 
paremini   tunnetama .  Ka  „Läänerindel  muutuseta“  peategelane  Paul  Bäumer  elab 
maailmas  toimuvat  läbi  väga  tugevalt  ning  tunnetab  elu  kaduvust  ning  haprust 
sõjaseisukorras olles eriti tugevalt. Bäumeri näol on tegemist pigem introverdiga, kes 
elab kõike läbi enda sees ning ei lase enda emotsioonidel liialt esile kerkida (puhkusel 
olles haige ema rahustamine ning oma murede endale hoidmine).  
  Eelöeldust  tulenevalt  on  Remarque’i  teost  (ja  ka  teoseid)  läbivaks  teemaks  ka 
humaansus .  Kirjanik  rõhutab  oma  romaanides  armastust  teiste  inimeste  vastu. 
Romaans  „Läänerindel  muutuseta“  aitas  Paul  Bäumer  vastasleeri  esindajat,  lubades 
endale,  et  kirjutab  langenud  sõduri  emale.  Teoses  „Triumfikaar“  oli   Ravic    toeks  
Joanile.  Raamatus  „Lissaboni  öö“  loovtas  mees,  kes  oli  kõik  kaotanud  oma   piletid  
paarikesele,  kes  seda  vajas  või  siis  teoses  „Taeval  ei  ole  soosikuid“  oli  võidusõitja 
toeks surmavalt haigele naisele.  
  Kontrastid  nii  sisulises  kui  keelelises  vormis.   Minevik   (aeg  enne  sõda)  vs   olevik  
(sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused ( lähedus , sõprus) vs 
primitiivsed ,  esmased  vajadused  (toit,   peavari ,  riided).    Sõdurite  jaoks  on  kadunud 
abstraktsed  mõisted  ja  seosed,  sest  need  mõjuvad  rindeelu  näinud  inimesele 
kunstlikuna.  Sõdurite   silmis   olid  õiged  ainult  tõsiasjad  ja  see,  mida  saab  käega 
katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi 
eest  ja  püüab  edasi  anda  kõike  seda,  mida  lisaks  temale  kogesid  ka  teised  sõjas 
osalenud kaaslased.  
  Remarque puudutab oma  teoses ka poliitikat ning on nii teoses kui ka reaalses 
elus väljendanud, et on patsifist ning taunib sõjapidamist. Kirjanik on  väitnud , et 
peab  end  patsifistiks  aga  ka  sõjakaks  patsifistiks  st  ta  võitleb  sõja  vastu  oma 
kirjutistega.  Remarque’i  on  peetud  ka  sidumata   kirjanikuks   mis  tähendab  seda,  et 
kirjanik  ei  olnud  seotud  mitte   ühegi   poliitilise  vooluga  ning  oli  tugevalt  apoliitiline. 
Väljendit   „end  siduma“  kasutati  seoses  kirjaniku  kohustusega  sekkuda 
poliitikaküsimustesse  esimest  korda  1921.  aastal.  Erinevate  riikide  kirjanikkond 
suhtus  ideoloogiaga  sidumisse  erinevalt.  Prantslased  väljendasid  enda   suhtumist  
vastuseisuna,  mitte  solidaarsuse  deklaleerimises  millegi  poolt.  Nas  protestisid  surve 
vastu  ning  nõudsid  üksikisiku  õiguste  tõsmist  kõrgemale  kollektiivsetest  huvidest. 
Sakslased   toimisid  vastupidi  –  nad  olid  valmis  ohverdama  natsionalismile  oma 
sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse, 
kus  ta  ei  sidunud  end  ühegi  ideoloogiaga,  jäi  kaasvastutus  oma  rahvuse  esindajana 
teda saatma ning see  kajastub ka tema teostes.  
 
Teose käsitlemine  
  Arvan,  et  teost  võiks  käsitleda  kursuse  „20.  sajandi  kirjandus“  raames  ning  teema 
juures  „kadunud  põlvkond“  (mille  alla  on  lisatud  ka  Hemingway  ning  Fitzgerald). 
Remarque’i teost saab analüüsida järgmiste arutlusteemade kaudu: 
1.  Murrangulised  pöörded  ühiskonnas, nende kajastused kirjanduses 
2.  Küsimus olemise mõttest ja tähtsusest 
3.  Kirjandus ja ühiskondlik-poliitilised vastuolud 
4.  Inimpsüühika kujutamine, eksistentsi piirolud 
5.  Kirjaniku positsioon ja vastutus ühiskonnas 
6.  Autori koht ajastus, rühmituses 
7.  Kirjandus teise kogemuse vahendajana 
(Tumedas  kirjas  arutlusteemade  seast  valib  iga  õpilane  endale  sobiva  ning  kirjutab 
teose ja temaatika  käsitlemise lõpus kirjandi).  
  Teost  võiks  käsitleda  10.  klassis  ning  raamatu  peale  on  planeeritud  4-5  tundi. 
Esimeses tunnis tehakse sissejuhatus teosesse ja tutvustatakse lähemalt ka teose  autorit  
(selleks  on  koostatud  ka  tabel,  mille  ühte  osa  on  õpilased  täitnud  raamatu  lugemise 
ajal  ning  teine  osa  täidetakse  tunnis).  Lisaks  esimesena  kätte  jagatud  tabelile  on 
õpilastel ka teine tööleht, mis koosneb kahest osast. Töölehe täitmist alustatakse tunnis 
ning lõpetatakse kodus kui aega puudu jääb. Kodus tutvumiseks jagab õpetaja kätte ka 
Ivar   Soopanit  tutvustava  infolehe,  tema  tutvustatava  raamatu  „ Tappev   uudishimu“ 
lühitutvustuse ning palub igal õpilasel välja mõelda 5 küsimust kirjanikule, mida oleks 
võimalik kirjanikule esitada.  
  Teises  teost  käsitlevas  tunnis  tuleb   külla   Ivar   Soopan ,  kes  on  eelnevalt 
põhikooliõpilastele  tutvustanud  oma  nooremale  vanusegrupile  mõeldud  raamatuid. 
Õpilased  kuulavad  (aja)kirjanikku  ning   esitavad   talle  esinemise  lõpus   küsimusi . 
Oluline  informatsioon  kirjutatakse  samale  lehele,  kus  on  Soopanit  tutvustab 
informatsioon, raamatu lühikirjeldus ning esitatavad küsimused.  
  Kolmandas tunnis tehakse kokkuvõtted ning otsitakse Remarque’i teose „Läänernidel 
muutuseta“  sündmustikust  ja  olukorrakirjeldusest   sarnasusi /erinevusi  võrreldes 
Soopani   tutvustatud  raamatuga. Valmistutakse kirjandi  kirjutamiseks ning köidetakse 
teose 
käsitlemisel  
kogunenud 
informatsioon 
kokku 
ning 
kinnitatakse 
klambriga/liimitakse   vihikusse .  Neljandas  (ja  ka  viiendas)  tunnis  kirjutatakse 
klassikirjandit ning kasutada võib täidetud õppematerjale kolmest möödunud  tunnist . 
Õpilasel on võimalik vabalt valida nelja arutlusteema vahel.  
 
Tunni kavandamine 
Klass: 12 
 
 
Kuupäev: -   
Kellaaeg: - 
Aine: kirjandus 
 
Kursus : 20. sajandi kirjandus 
Tunni teema: Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlane „Naine“ . Tehtud tööde 
kokkuvõte ning naise kujutamine kaasaegses meedias.  
Tunni eesmärgid: 
  analüüsida tehtud töid 
  uurida projekti protsessi kohta 
  kommenteerida ja anda  konstruktiivset kriitikat  
Tegevused: kuulamine , kirjutamine, arutelu, arvamuse avaldamine 
Tunni faas 
Mida teen mina? 
Mida teevad õpilased 
Kasutatavad 
õppematerjalid  
I 
faas 
– 
  Uurin 
tegevusprotsessi 
  Õpilased 
otsivad  õpetaja 
evokatsioon 
kohta. 
Millised 
olid 
välja 
oma  koostatud  tabel, 
takistused  ja  kuidas  nägi 
kirjutusvahendi , 
pastakas/ pliiats  
välja protsess. 
valmistuvad 
   Panen   üles  projektori  (kui 
reklaamiklippide  ja 
vaja)  ning  sätin  õpilaste 
treilerite 
abiga  klassi  õmber  (kui 
vaatamiseks.  
keegi  soovib  oma  tööd 
  Kui 
midagi 
jäi 
otse esitada)  
segaseks, küsivad. 
  Jagan  kätte  reklaamide  ja 
  Õpilased 
treilerite  analüüsi  jaoks 
valmistuvad 
vajalikud tabelid .  
aruteluks.  
II  faas  –   
  Õpilased 
täidavad  vihik,  pastakas, 
tähenduse 
  suunan  õpilased  tabeli 
tabelit  ning  küsivad  õpetaja 
mõistmine 
täitmise  juurde  ning 
kui 
midagi 
jäi  koostatud tabel.  
aitan  neil  seda  täita  kui 
ausaamatuks. 
vaja  (kui  mingi  küsimus 
  Kui  tabel  täidestud, 
jäi arusaamatuks).  
asutakse 
ülevaate 
  Pärast  tabeli  täitmist 
kirjutamise 
juurde, 
asutakse   individuaaltöö  
mis  antakse  koos 
juurde, 
milleks 
on 
täidetud 
tabeliga 
arvamuse kirjutamine.  
õpetajale 
  Arvamused 
esitatakse 
kokkuvõtete 
õpetaja 
lauale 
ning 
tegemiseks ära.  
järgmises 
tunnis 
teeb 
õpetaja  esitatud  töödest 
kokkuvõtte 
ning 
premeeritakse 
parimaid 
(treiler  youtube’i  ning 
äramainimine 
kooli 
ajalehes ). 
III  faas  – 
  Suunan  õpilased  praktilis 
  Õpilased   loevad   ja  Tööleht/lehed. 
refleksioon  
ülesande  juurde,  millega 
täidavad töölehte.  
Pastakas.  
loodan õpitut kinnistada.  
  Tunni  lõpus  jagavad 
  Õpilased 
hakkavad 
oma töölehed ära.  
kordamööda 
oma 
treilereid/ reklaame  
esitama.  
 
Kodutöö:  
  Selgitatakse  taaskord  välja  rühmad,  kellega  hakatakse  järgmises  kirjandustunnis  uut 
projekti ellu viima.  
Asjad, mis tuleb meeles pidada: 
  Tuleb   elida   projektor  ning  klass  ü, mber   korraldada.  Järgmiseks  tunnikspevaad 
õpilastele olema esitada kokkuvõtted töödest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tööleht number 1 
Leht antakse õpilastele kätte teose lugemise ajal (mitte kohe kui lugema on hakatud) ning 
palutakse ära täita tabeli esimene osa (vasakpoolne  tulp ). Vastata sealsetele küsimustele ning 
võtta tööleht esimesse teost käsitlevasse tundi kaasa.  
 
PAUL BÄUMER                                                                  ERICH MARIA REMARQUE 
 
Staatus, elukutse, vanus: 
Staatus, elukutse, vanus: 
 
 
 
Suhted, sõbrad, perekond:  
Suhted, sõbrad,perekond: 
 
 
 
Unistused:  
Unistused:  
 
 
 
Seisukoht sõja suhtes, kas sõda sünnitas 
Seisukoht sõja suhtes: 
ka midagi head?  
 
 
 
Teose mõte, põhilised märks.õnad: 
Teose mõte, põhilised märksõnad: 
 
 
 
Iseloomusta kõige huvitavamat tegelast: 
Tähtsaimad  inimesed kirjaniku elus: 
 
 
 
Kõige huvitavam kirjeldus/seik raamatus:  Huvitavaid fakte Remarque’i elust: 
 
 
 
 
Kokkuvõtvad küsimused: 
1.  Kui palju on raamatu autori ja raamatu peategelase vahel sarnasusi? Kas teost võib 
pidada autobiograafiliseks?  
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
................................. 
2.  Mis on Sinu arvates loetud raamatu kõige kandvam idee? Võta abiks täidetud tabel 
ning vali välja üks idee, mis Sinu arvates kirjanikku ja tema teost kõige paremini 
iseloomustab 
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
........................................................................................................................................... 
Tööleht number 2 
Intervjuu kirjanikuga.  
I.  osa.  Loe  läbi  ajakirjaniku  kirjutatud  ülevaade  intervjuust,  mis  tehti  Erich  Maria 
Remarque’iga 1946. aastal Ameerikas ning vasta õpetaja esitatud küsimustele.  
II. osa. Täida õpetaja koostatud tabel ning kirjuta sinna 5 küsimust, mida sooviksid kirjanikule 
esitada kui see võimalik oleks. Põhjenda , miks esitaksid just sellised küsimused! 
 
New  York Times intervjueerib Erich Maria Remarque’i 
 
      Van  Gelder  intervjueeris  kirjanikku  tema   hotellis ,  mille  tuba  oli  rikkalikult  täidetud 
erinevate impressionistlike maalidega. Impressionistide maale ostetakse praegusel ajal väga 
palju  ning  nende  hind  on  viimastel   aastakümnetel   märkimisväärselt  tõusnud.  Van  Gelder 
märkas,  et  kirjaniku   tuppa   on  mitmeid  hunnikuid  fonograaflinte  ning  raamatuid  oli 
paigutatud igale poole. Ainus mööbliese, mis laitmatult puhas ning lage  paistis , oli kirjaniku 
töölaud.  
Remarque  rääkis  ajakirjanikule,  et  põgenikuks  olles  võiks  alati  omada  raamatuid  ja 
fonograafe,  tuba  tasub  alati  rentida  võimalikult  kesklinna  lähedale  ning  alati  tasub  olla 
sõbralik  nendega,  kes  pole  põgenikud  ja  ka  ei  räägi  sinu   emakeelt .  Samuti  tasub  hoiduda 
autobiograafia kirjutamisest.  
 
Terve  intervjuu  vältel  jõi  Remarque  alkoholi  ning  tõi   joomise   põhjuseks  selle,  et   alkohol  
leevendab artriiti. Van Gelder kirjeldas kirjanikku kui karastunud ja vastupidavat meest, kes 
oli  oma vanuselt juba  hilistes neljakümnendates,  aga rääkis  elavalt   ning  kelle nägu pakatas 
elust. Reaalses elus paistis kirjanik palju noorem ja kenam kui fotodel .  
Remarque rääkis kirjanikule, et ta ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda ning et ta ei tea ka 
ühtegi,  kes  seda  teha  tahaks.  Kirjanik  oli  seisukohal,  et  natsism  pole  Saksamaalt  kaugelti 
mitte välja tõrjutud. Kirjanik kirjutas  parajasti  raamatut koonduslaagritest ning tõi põhjuseks 
selle, et situatsioonikirjeldus annab olukorrast palju realistlikuma ülevaate kui statistika seda 
suudab. Remarque väitis ka, et inimese kujutlusvõime ei suuda  numbreid  kokku lugeda. Kui 
aga võtta keskmeks üks inimene, tema traagika, hakkab lugeja pilti kokku  panema , tema peas 
hakkab olukord selginema.  
 
Kirjanik tõdes ka, et leidis end kirjanikuna üsna  hilja . Ta oli nii elujanune, et ainult istuda ja 
kirjutada  tundus meeletu raiskamine. Kirjanik tõdes ka, et  kasutab oma teose „Läänerindel 
muutuseta“  meeletu  eduga  teeitud  raha  „elu  haaramiseks“  ning  ilmselt  ka  seetõttu,  tõdeb 
ajakirjanik, kirjutab Remarque oma raamatuid alati väga pika ajaperioodi vältel ning liigub 
palju  ringi.  Siiski   tunnistab   kirjanik,  et  see  pole  elu,  mida  ta  oleks  eelistanud.  Remarque 
tunnistab,  et  kui  elu  oleks  läinud  nii  nagu  ta  tahab,  omaks  ta  praegu  maja  kuskil 
maapiirkonnas,  kus  tema  perekond  on  elanud  juba  500  aastat  ning  tema  kõrvalmajas  elaks 
tüdruk, keda ta oleks iga päev  kuulnud   heki  taga mängimas ning siis ta oleks iga päev seisnud 
tooli, et üle heki selle tüdrukuga juttu ajada. Aastaid hiljem me oleks esimest korda kohtunud 
ning  tüdruk  oleks  olnud  pettunud,  et  ma  ei  olegi  nii  pikk  kui  ma  toolil  ei  seisa.  Kuid  me 
oleksime  abiellunud.  Võib  olla  selline   unistus   muutis  Remarque’i  ka  nii  sümpaatseks  tema 
näitlejannadest  tüdruksõpradele,  kellega  kirjanik  mängis  läbi  seda  fantaasiat,  üritades 
eralduda reaalsusest, kuulsusest.  
 
Artikkel pärineb järgmiselt aadressilt:  http://nyapril1946.blogspot.com/2010/12/new-york-times-interviews-erich -
maria.html (viimati külastatud 19.04.2012).  
 
 
 
 
Küsimused artikli kohta. Avalda arvamust ning kindlasti põhjenda oma seisukohti! 
 
1.  Miks oli kirjaniku laud väga puhas? 
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................................... 
2.  Miks Remarque Sinu arvates hoidus autobiograafia ( eluloo ) kirjutamisest? 
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................................... 
3.  Kuidas ja mille kaudu kirjeldas Remarque teoses „Läänerindel muutuseta“ ühe 
põlvkonna traagikat? Miks valis kirjanik oma teoste keskmesse ühe inimese? 
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................................... 
4.  Põhjenda, kas Remarque oli rahul oma elukorraldusega? 
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................................... 
5.  Kas Remarque’ile meeldis kuulsus või üritas ta seda vältida? Mida  arvad ? 
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................................... 
 
Kui minul oleks võimalik kohtuda Erich Maria Remarque’iga, siis mida ma temalt küsiksin ja 
miks? 
 
KÜSIMUSED KIRJANIKULE                          MIKS KÜSIN? 
1. 
Põhjendus: 
 
 
2. 
Põhjendus: 
 
 
3. 
Põhjendus: 
 
 
4. 
Põhjendus: 
 
 
5. 
Põhjendus: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tööleht number 3 
Ivar Soopan ja „Tappev uudishimu.“ 
 
Kirjanikust 
Ivar Soopan sündis 1971. aastal Tartus ning ta on nii kirjanik kui ajakirjanik. (Aja)kirjaniku 
peamiseks tegevusareaaliks on  Läänemaa  ja Hiiumaa , kus ta on ERR-i korrespondent. Aastal 
2011 lõi kirjanik uudisteportaali Läänlane. Kirjanik peab blogisid ning on lisaks erinevatele 
ajakurjaartiklitele ja arvamuslugudele avaldanud ka 4 raamatut.  
Kirjanik võtab sõna väga erinevatel  teemadel  ning sellest tulenevalt kirjutab ta raamatuid nii 
lastele kui ka täiskasvanutele.  
Teos „Tappev uudishimu.“ 
Iraagi  sünonüümideks  peab  eesti  inimene  ilmselt  sõda,  kaost,  fundamentalistliku  islami, 
inimõiguste  puudumist,   vaesust ,  kaost,  surma  ja  nälga.  Kuidas  on  asjalood  tegelikult? 
Raamatu „Tappev uudishimu“ autor, kriisikolletele spetsialiseerunud ajakirjanik Ivar Soopan  
on  töötanud  aastaid   Iraagis .  Tema  jutust   selgub   tegelik  tõde  sõjast  ja  päevavalgele  tuleb 
iraaklase  mõttemaailm  ja  üllatav  elurõõm,  lahkus  ja  lustlikus.  Muidugi  ei  puudu  saatest 
sõjakoledused:  inimröövid  ja  enesetaputerroristid,  mis  on  osaks  Bagdadi  igapäevaelust.  Ivar 
Soopani  eesmärk  on  luua  Eesti  inimesele  pilt  tegelikust  Iraagist,  mitte  hägustatud  USA 
propagandakonveierist  manatud   projektsioon   jubedast  Al-Qaeda  tandrist.  Saame  teada,  et 
Iraak  on  riik,  kus  inimesed  käivad  väljas  ja  naudivad  elu,   hindavad   läänelike  elumalle  ja 
armastavad pidutseda ja tantsida. Ivar kirjeldab ka kuidas näeb välja ühe kriisikoldes töötava 
ajakirjaniku tööpäev, kus padjaks Kalashnikov ning tööpõlluks teeäärsetesse koeralaipadesse 
paigutatud pommid. 
Minu küsimused ajakirjanikule 
1. 
2. 
3. 
4. 
5. 
Minu tähelepanekud räägitu kohta 
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................... 
Tunni kavandamine 
Klass: 10. 
 
 
Kuupäev: -   
Kellaaeg: - 
Aine: kirjandus 
 
Kursus: 20. sajandi kirjandus 
Tunni  teema:    Kokkuvõtted  loetud  teosest  ning  kohtumisest  kirjanikuga  (Ivar  Soopan). 
Valmistumine  klassikirjaniks.  Piltide  ning  videokatkete  vaatamine,  et  visualiseerida  loetut 
ning õpitut.  
Tunni eesmärgid: 
  kokkuvõtete tegemine 
  uurida kohtumismuljete kohta 
  tõsta esile huvtavamaid kirjanikule esitatud küsimusi 
  kirjandiks valmistumine, õppematerjalide korrastamine 
  visuaalse materjali vaatamine 
Tegevused: kuulamine, kirjutamine, arutelu 
 
Tunni faas 
Mida teen mina? 
Mida teevad õpilased 
Kasutatavad 
õppematerjalid 
I 
faas 
– 
  Küsin,  kas  õpilastel  on 
  Õpilased 
otsivad  õpetaja 
evokatsioon 
kaasas  tabelid,  mis  jagati 
välja  oma  tabelid  koostatud  tabel, 
kätte  siis  kui  teos  oli  veel 
ning kirjutusvahendi 
pastakas/pliiats 
lugemisjärgus  ning  ka 
  kui 
midagi 
on 
tööleht, mis oli kaasas kui 
eelnevatest  tundidest 
kohtuti kirjanikuga.  
segaseks 
jäänud, 
  Küsin  õpilastelt,  kas  neil 
küsivad.  
on  tunni  eel  mingeid 
  Õpilased 
küsimusi.  
valmistuvad 
aruteluks 
II  faas  – 
   Kõigepealt  
küsin 
  Õpilased 
osalevad  vihik,  pastakas, 
tähenduse 
kohtumismuljete kohta 
arutelus 
ning  õpetaja 
mõistmine 
  Tõstan 
esile 
kirjutavad  olulisena  koostatud 
huvitavamaid  küsimusi 
tunduva 
materjali  tabelid. 
ning 
arutelu 
käigus 
oma käsilehtedele.  
proovim  luua  paralleele 
ning 
tuua 
erinevusi 
Remarqueäi  kirjelduse 
ning  Soopani  kirjelduse 
vahel 
III  faas  – 
  Arutletakse 
  õpilased  ühendavad  Tööleht/lehed. 
refleksioon 
kohtumisluljete 
üle, 
loetu ja kuuldu.  
Pastakas.  
otsitakse 
erinevusi 
ja 
  Valmistutakse 
sarnasusi . 
praktilisteks 
  Köidetakse 
kokku 
ülesanneteks.  
eelnevates 
tundides 
  Õpilased  loevad  ja 
täidetud  materjal  ning 
täidavad/äiendavad 
valitakse  kirjanditeemad .  
vajadusel 
töölehti. 
  Vaadatakse 
õpetaja 
Üritvad 
kirjaniku 
koostatud 
slaidiesitlust 
ajastut 
ja 
isikut 
Remarquei 
aegruumi 
mõista 
ning 
kohta  ning  ühte  treilerit. 
proovivad 
luua 
(Remarque’i 
teose 
paralleele  tänapäeva 
„Läänerindel  muutuseta“  
ühiskonnaga 
põhjal 
tehtud 
samanimeline film) 
 
Kodutöö:  
Õpilased valmistuvad klassikirjandiks ning korrastavad lõplikult oma materjalid. Meeles tuleb 
pidada, et tuleb võrrelda „Läänerindel muutuseta“  sündmustikku  ja toimunut ning kõrvutada 
seda/luua  paralleeljooni  kirjanik  Ivar  Soopani  räägituga  ning  avada  oma  teadmisi  ühe 
arutlsteema kaudu/abil.  
Asjad, mis tuleb meeles pidada: 
  Koostan  või   otsin   õpilastele  slaidiesitluse  kirjaniku  (Remarque’i)  ajastust  ning  otsin 
internetist „Läänerindel muutuseta“ treileri.  
  Slaidiesitlus on kättesaadaval leheküljel  
http://www.english.illinois.edu/maps/ww1/photoessay.htm   (viimati  külastatud  19.04.2012). 
Sellel leheküljel on piltide abil kajastatud kõik I. maailmasõja 4 aastat.