t. inimesed, kellega sa ajad äri- ja muid asju selvepoe müüja, automüüja, tolmuimejate müügiagent, korteriperemees, hambaarst jpt. 4. Välissfäär. Seda iseloomustab abstraktne ja määramatu isikute ring. Sa ei tunne neid otseselt, vaid kaudselt televisiooni ja ajalehtede kaudu. See on institsioomide sfäär. Seal on Riik, Ametkond, Kool, Ametiühing, Firma, Kaitsevägi ja kõik muud meie maailma abstraktsed kõuepilved (5:10). Võimuahnetel on ainult üks moodus, kuidas Välissfääri ümber näpu mässida. Seleks tuleb teha Madalamasse Sfääri Laskumine manööver ehk puksida need Välissfääri osad, mis meie arvates vastupanu osutavad, Vahessfääri (5:10). Meil tuleb otsida ja luua isiklikke kontakte inimestega, kes institutsioonide taga seisavad. Riigist peab saama riigisekretär Kiidukukk ja minister Opman,
reaktsioonid kellahelinale I. 2. Asjad * Tuvid õpivad asjade kategooriaid kasside, lillede, autode ja toolide pildid pildi nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt 80% - ni. * Tuvid eristavad: noki kui on Monet, ära noki, kui on Picasso ... ja kunsti stiile -Monet Cezanne, Renoir Picasso Braque, Matisse * Tuvid eristavad ka Bachi Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C I. 3. Situatsioonid * Aeglasele uudse avastamisele lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed ahvidega * ahvid teevad tööriistu keerulisemalt Kanzi õppis paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises järjekorras:
staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites. Selleks on mingit rahvast mõista, on sageli vaja mõista neid iseloomustavaid väljendeid, mis võivad olla väga mitmetähenduslikud. 28
kujundaja; märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikku toimingut või objekti kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; väärtushierarhiad suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; NORMID käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sotsiaalse kontrolli mehhanism – sanktsioonid (nii positiivsed kui negatiivsed)
rekvisiidid oma kohal. 77. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? Muusika ja helid Muusika ja helid loovad koos kõnega lavastuse auditiivse ruumi. Kolm võimalust muusika kasutamiseks: · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika · muusikute või lauljate laval esitatav muusika · helitehniku mängitav muusika Helide puhul võib teha järgmise eristuse: · loodushääled · masinahääled · tegevushääled · abstraktsed, sümbolistlikud helid 78. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Vanus. Arvatakse et noored vasrtuvõtlikumad kui vanemad. Kõige avatumateks ja aktiivsemateks teatrikülastajateks peetakse nooremas keskeas olevaid inimesi. · Kultuurikogemus. See tegur on üks kõige olulisemaid (koos haridusega). Arvatakse, et kõrgem haritus tähendab avatumat inimest. Suudab vastu võtta erinevaid lavastusi. Suudab näha uut ja seda tõlgendada
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 21.Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineeritavate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust. 1) Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvalisest, juhuslikest omadustest o Üldistus loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised omadused · Mõisted: o Üksikmõisted Tallinna linnapea, minu auto o Üldmõisted kool, täht, laul, raamat o Kogumõisted mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek, meeskond o Abstraktsed mõisted vaprus, ilu, oskus, arukus o Korrelatiivsed mõisted sisaldavad seosele osutavaid tunnuseid, milles üks eeldab teise olemasolu. Näiteks: Õpilane õpetaja, Juht alluv · Definitsiooni reeglid: o Peab olema adekvaatne see mõiste, mida defineeritakse ja see mõiste, mille abil defineeritakse peavad olema mahult võrdsed. Näiteks: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese käitumist.
mille põhjal tehakse olulisi otsuseid, on ju samuti ulatuslikud? Kolmandaks võrdluseks võiks tuua mehaaniku ja auto edasimüüja, üks töötab väikeses garaazis, mis tegeleb mitmesuguste sõidukitega. Kuid temal on teistsugused teadmised kui sellel, kes töötab sõidukite edasimüügi alal. Seega, teadmiste hulka, mida on vaja, et töötada mingil ameti alal ei saa võrrelda omavahel, kuigi nad võivad olla ühelt kutsealalt. Professiooni võiks iseloomustada ka nii: 1) abstraktsed ja spetsiifilised teadmised, 2)autonoomia 3) autoriteet teatud kliendigrupi ja teiste elukutsete silmis, 4) teatud altruism. (Näiteks meditsiiniõde/politseinik/õpetaja/aednik jne. on keegi, kes tunnustab ja kannab nimetatud professiooni omadusi). Mulle isiklikult meeldiks meelevaldselt eraldada kutset ja ametit nagu Green 1968 tegi vahet sõnadel job ja work. Kus amet on midagi sellist, millega ma tegelen, et ära elada, saada palka ja
madalama kvaliteediga o Emotsioonid võivad tekkida kahel viisil – sisemised ja välised allikad - Kõrgete kalorite hulgaga toitu tajuti vegatiivsemalt, mida rohkem kaloreid seda negatiivsem taju Erinevad teed eesmärkidele jõudmiseks Võib olla mitu teed eesmärgini jõudmiseks ning see teeb eesmärgi saavutamise raskeks sest on vaja teha mingi valik. Siis asuvad mängu teised, kõrgemad abstraktsed eesmärgid. Valitakse need teed mis kõrgemaid eesmärke täidavad – praktiline, rakenduslik, eluline - Kui on mitmeid võrdseid teid eesmärgini siis arvestatakse kõrgemaid ning abstraktsemaid eesmärke ja valitakse välja just see tee, mis neid teisi eesmärke ka kõige enam täidab - Chun – lisaks eesmärgile leida parim objekt valikust, teha seda võimalikult väikse energiakuluga - Kui eesmärgid konkureerivad siis valitakse reeglina see käitumine mis esmast vajadust
1) Õigussuhe on selline inimeste vaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Kui suhte aluseks ei ole õigusnormi, siis ei saa ka tekkida sellist suhet, millel oleks õiguslik ehk juriidiline iseloom. 2) Õigussuhe tekib alati inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumisreegli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja vastavad kohustused. Need abstraktsed isikud ostjate müüjatena, töövõtjateandjatena ja nende jaoks ettenähtud õigused ja kohustused seaduses hakkavad kehtima konkreetsete subjektide jaoks sellest momendist alates, kui keegi hakkab ostjaks ja keegi on müüjaks, kui keegi on kreeditor ja keegi võlgnik. Nende subjektide vahel tekib siis õigussuhe ja varem kehtinud abstraktsed õigused ja kohustused
Seda on hiljem pidevalt laiendatud ja täiendatud. Raamatus kirjeldatakse 8-9 rasatüüpi, meeleoluseisundit. See on avaldanud mõju ka tänapäeva India kultuurile tantsule, laulule ja filmile. Islamimaade esteetika Suurel määral mõjutatud islamist. Islami pühakirjad on pärit 7. Sajandist. Kirja pandud Muhhamedi poolt araabia keeles. Olulisem, et keelatakse inimkeha ja Allahi kujutamist. Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne
Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud – Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas. Tugevalt mõjutatuna Jackson Polloci action paintingust ning Willem de Kooningi, Mark Rothko ja Arshile Gorky loomingust, levitasid teise põlvkonna Ameerika abstraktsed ekspressionistid oma kunsti aastast 1964 Euroopas. TUNNUSJOONED Kunstnikud eelistasid suureformaadilisi maale. Osa neist väljendas oma arusaamu poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest probleemidest figuratiivsete kujutiste abil, teised loobusid neist otsustavalt. Ehkki igal kunstnikul oli oma väljenduslaad, ühendas kunstnikke frontaalne pildiruumi tunnetus. Nad hülgasid kompositsiooni, iseseisvate osade
Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse Tehnoloogilised murrangud heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Massikultuuri teke Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne Abstraktsed väärtused (õnn) aeg vahelduvad) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga (üksiksündmused, mitte protsess) arvestamine. Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Abstraktseid mõisteid ei tunta Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo
Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis mis tasemel. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad
Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust: i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud. 11. Käändekategooria. Eesti keeles on 14 käänet. Kääne on noomeni morfoloogiline kategooria, mis näitab käändsõna süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Nimetav, omastav ja osastav on sisult abstraktsed e grammatilised käänded, neil puudub domineeriv tähendus. Neid ei saa lauses vormiliselt asendada määrsõna ega käändsõna ja kaassõna ühendiga. Nimetav ja osastav on universaalsed käänded – nad on olemas kõikides keeltes, kus käändekategooria eksisteerib. Ülejäänud käänded on konkreetsed käänded, esinedes samades funktsioonides kui määrsõnad. Konkreetsed käänded on asendatavad määrsõnaga või
Sama põhimõte kehtib ka kõigi eelmiste üksikhinnal põhinevate meetodite puhul. 50-ndate algul tehtud uurimus korruste meetodi kohta tõestas, et saadud tulemused rahuldavad arvutusi palju enam kui teised üksikhinnal põhinevad meetodid. Meetodi kasutamise puudus on aga see, et tema õigsust pole võimalik üheselt tõestada. Ehitise maksumus sõltub siiski ka kasutatavate konstruktsioonide kaalust, mis pole aga ilmselt iga ehitise puhul samad. Lisaks sellele on kasutatavad ühikud väga abstraktsed ja need pole otseselt seostatavad ei hoone kuju ega tellija soovidega. Seega on sel meetodil samad puudused kui kubatuuri meetodil. 5 6.3. Üksikhindadel põhinevate meetodite võrdlus Tabelis 6.1. ja 6.2. on koostatud kahe mitmekorruselise kontorihoone võrdlevad eelarvestamise näited kolme eeltoodud meetodiga. Mõlema ehitise tegelik maksumus on teada ja ehitise A arvutusi kasutatakse ehitise B maksumuse prognoosimiseks
Menetluslik pool: Isik esitab taotluse kahju hüvitamiseks kohtueelses kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale, kohtumenetluse kestel aga maakohtule. 22. Selgitage, miks on seadusandja õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise aluseid piiranud ning milline on õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise kord. Liisi Piirangute eesmärk: Õigustloovad aktid puudutavad paljusid isikuid ja on väga abstraktsed, mistõttu ei pruugi õigustloova akti andjal olla võimalik prognoosida kõiki oma tegevuse mõjusid. Oht õigustloova aktiga kellelegi kahju tekitada on kõrge ning võivad tekkida lõputud nõuded riigi vastu, kui nõude esitamist ei piirata. Riigi vastutust piiratakse eelkõige juhtudel, kui õigustloova akti andjal on avar kaalutlusruum ning võimaliku kahju kindlakstegemine on väga keeruline.
lisakohustuse saaja on siis vastavalt kas käendaja või garant. Rahalise tagatise puhul tagab täitmist võlgnik ise, nt lepingus lepitakse kokku leppetrahvi maksmises või siis võlgnik maksab käsiraha, millega tõendatakse lepingu sõlmimist ja tagatakse selle täitmine. 3. Mida tähendab kõrvalkohustuste aktsessoorsus? Mida tähendab abstraktsus? Millised on aktsessoorsed ja millised abstraktsed kõrvalkohustused? Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus.
pargivaateid. loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 570-571, 578-580 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk
tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. 1.2.Süsteemimudel Süsteemi mudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli lihtsusaste võib olla erinev, tähtis on soovitud omaduste vastavuse säilitamine vajalikes piires. Mudeli koostamine algab reeglina oluliste
Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator
KUJUNDILISUS Ilukirjandust eraldab kõigist teistest sõnalise väljenduse vormidest tema spetsiifiline omadus kujundilisus. Kujundi all mõtleme piltlikku kujutust, mille kaudu kirjanik näitab ning üldistab tegelikkuse olulisi ja iseloomulikke külgi. Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid 1. Karakter, tegelaskuju. Kuju all mõtleme pilti, mis me saame tegelasest, jälgides tema iseloomu ja saatust nende ühtsuses. Oma abstraktsed ideed ja üldised moraaliprintsiibid kehastab kirjanik just konkreetsetes tegelaskujudes, nt vabadusvõitluse ideed kehastab Tasuja, Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas" aga omandikire laostavat mõju inimesele. 2. Looduskirjeldused, -pildid. Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole
õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Üldised tunnused Norm on üldise määratuse järgi reegel, juhis või mall. Sotsioloogia seisukohalt on norm ühiselule omane käitusmreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada ükstesie tegevust. Norme võib liigitada selle järgi, missugusele alale nende mõju on suunatud: loogika ja matemaatika normid; esteetika normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3) peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis väljendavad neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades.
loogiline seos tõestusliku väite ja hüpoteesi vahel. Statistiline ja loogiline võimalikkus võivad olla koos ühes ahelas. Empiirilised ja teoreetilised seadused: Empiirilised seadused saavad kinnitust otse empiiriliste vaatluste kaudu; (filosoofidel ja teadlastel erinev arusaam vaadeldavast ja mitte vaadeldavast; filossofidel kitsam tähendus). Empiiriliste seaduste vaatlused on lihtsasti mõõdetavad, otseselt vaadeldavad. Tulemuste generaliseerimine. Teoreetilised seadused: abstraktsed, (hüpoteetilised?) – seadused otseselt mitte mõõdetavate hulkade, nagu molekulid, elektronid, prootonid jms kohta. Ei ole lihtsal viisil mõõdetavad. Raua kuumutamisel toimub pikenemine – empiiriline seadus; teoreetiline seadus vastukaaluks – molekulide käitumine rauatükis. Teoreetiline seadus aitab seletada juba formuleritud empiirilist seadust ja sealt omakorda formuleerida uusi empiirilisi seadusi. Empiirilisi seadusi katsetatakse ja kogutakse ja selle kaudu võimaldatakse mitte
Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? =
valmis 1914. aastal. See õnn lõppes katastroofiga 1914. aastal, mil üks majateenia tappis hullusehoo käigus Mamah Cheney, tolle kaks last ning süütas Taliesini põlema. Midway Gardensi juures proovis Wright uut arhitektuurset väljendust. Tohutu suur terrasside ja saalide kompleks on üles ehitatud range sümmeetrilisusega. Märkimisväärne on tellistest laotud kompleksi ornamentika: betooni kaunistavad abstraktsed, geomeetrilised mustrid. Viletsa tasuvuse tõttu lammutati kompleks 1929. aastal. 4.2. Ülesehitus Taliesin II kujunes esimesest oluliselt suuremaks: arhitekt ja tema ema said eraldi korterid; tööruume laiendati ning hiljem liasndusid elukvartalid teenijatele, tallid ning farmihooned. Wright 16 kaunistas oma kodu jaapani kunstiteostega. Aastatega oli Wrightist saanud ka üks USA olulisemaid
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust. Inimene ei tea, mis statuudis on õigus. Statuudid on üsna üksikasjalised, kui meie seadused on üldistatud, lakoonilised, abstraktsed. See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda
keskmise hargnevusega teksti. Lausete tasandil on eelistatud tajuja operatiivmälu mahule vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh. abstraktsed tuletised) ja üldistatust, sünonüümidest valitakse sagedasemad, hoidutakse metafooridest või lisatakse neile selgitus. Sidususe peamised liigid (tüübid) on radiaalne ja lineaarne sidusus. Viimane jaotub omakorda kaheks peamiseks alltüübiks: paralleelseoseks ja ahelseoseks. Radiaalseose korral on igal tekstiosal mõtteseos ainult teemaga (üldise eesmärgiga), mitte aga naabruses asuva lõigu või lausega. Selliselt on koostatud sõnastikud, sageli keeleharjutused õpikutes.
öeldes, millistest peamistest alalõikudest ettekanne koosneb. Jälgimist kergendavad ka esineja teksti struktureerivaid märguanded (näiteks ,,esiteks", ,,teiseks", ,,järgmiseks") või pausid. Pikema ettekande puhul võib teksti struktuuri näidata valgustahvlil või jagada see kätte jaotmaterjalina. Kuulajal on teksti kergem jälgida, kui ta tajub selle ülesehitust. Lugemiseks mõeldud teksti ettekandmine ei ole otstarbekas, sest see on kuulamiseks liiga inforohke (keerukad laused, abstraktsed mõttekäigud jms). Küll on tavaks ette lugeda ilukirjanduslikke tekste, aga võrreldes näiteks argumenteerivate tekstidega, pole need nii inforohked. Inforikkuse kõrval iseloomustab teksti ka infoliiasus ehk redundants. Inforikas tekst sisaldab ainult olulist. Redundants on selline teave, millel otsest informatsioonilist väärtust ei ole ja mis seetõttu võib välja jääda. Liiasus on näited, analoogiad, vahepalad, mõttekordused. Redundants on tegelikult vältimatu osa tekstist. Liiga
MÕISTE SISU-eseme tunnuste kogum, mis ta on. Mõisteid võib liigutada nende mahu ja sisu järgi. Mahu järgi liigitatakse mõisteid: Üksikmõiste-Selle maht koosneb ühest elemendist. NT: Emajõgi Üldmõiste-Sisaldab endas rohkem kui ühe elemendi. NT: jõgi Tühimõiste-Null mahulised mõisted, see, mis midagi ei tähenda. NT: haldjas Sisu järgi liigitatakse mõisteid: Konkreetne ja abstraktne (Konkreetsed on esemete mõisted ja abstraktsed on omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu) Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik) Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik)
selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu) 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!! Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad neidsamu kultuurilisi väärtuseid ja ideaale. Väärtused ja normid kooskõlas mõjutavad ühiskonna liikmete käitumist neid ümbritsevas keskkonnas. Nt. kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks
elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. Element, sidemed, terviklikkus, hierarhia, käitumine. Omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina. Süsteemimudel- Süsteemimudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli
inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2
Väljendub agressiivses või kuritegelikus käitumises; *Vanemas murdeeas põhjused abstraktsemad, kaudsemad. Tihti kaasneb alkoholi või narkootikumide tarbimine. Varases murdeeas · suurem vajadus autonoomia järele · orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele · enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus · identiteedi otsimine · tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Suhted vanematega Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel; tormi ja tungi periood >muudatuste periood IDENTITEEDI KUJUNEMINE Erik Eriksoni järgi: · Identiteedi leidmine · Rollisegadus Marcia järgi: · LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON · ENNEAEGNE IDENTITEET · MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE SOTSIAALSED REEGLID · sotsiaalsed konventsioonid · moraalireeglid
inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2
inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): · Refleksid (0-1,5 kuud) - 1-4. elukuul hakkavad refleksid seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. · Esmased tsirkulaarreaktsioonid (6 nädal - 4 kuu) - laps omandab esimesi harjumusi (nt pöidla imemine), õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. · Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuu) - laps uurib keskkonda,
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid · Inimõiguste ülddeklaratsioon · Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt · Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta · Euroopa Liidu põhiõiguste harta · Inimõigused on universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused (Robert Alexy) · Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi · Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel · Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus · Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda
loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 570-571, 578-580 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk
võim. Võimu garantiina nägid jakobiinid oma nägemust tõest, mida rahvas pidi vastu võtma, neid revolutsiooni eesmärke võis rahvale vastuvõetavaks teha ka sunniviisiliselt. (Nende nägemus oli ju Rousseaulik üldine tahe, kogu ühiskonna heaoluks ja õiglaseks toimimiseks mõeldud). Hiljem oli palju selliseid rühmitusi, kellel eesmärk pühendas abinõu ning eesmärkideks olid peamiselt ratsionaalsed ja abstraktsed ideed nagu võrdsus, inimõigused jne. 37 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Ka Ameerika revolutsiooni (1775-83) puhul oli Burke'i hinnangul tegemist õiglusliku korra taastamisega, kuna kuningas George oli rikkunud Ameerika kolonistide kui Inglise kodanike õigusi ning sestap oli vaja nende õiguste eest seista
üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda
Nüüd on selge, et see sõltub kasutuskontekstist ja sellest, kuidas me neid sõnu kasutame. Mida rohkem konkreetsest/füüsilisest kontekstist sõna eraldub, seda enam on kogu kõne inimese puhul metafoorne. · Meie mõistus on olemuslikult kehastunud. konkreetsetes suhtlussituatsioonid hakkavad mõjutama meie keelekasutust. · Mõtlemine on alateadlik. see kuidas me midagi edasi anname on toimiv alateadlike protsesside kaud. · Abstraktsed kontseptsioonid on metafoorsed. 1) Metafoor ei ole sõnade vaid mõistete omadus: 2) Metafoori eesmärgiks on mõistetes peamine aru saada ja mitte ainult kunstipärane või esteetiline väljendumine. 3) Tihiti ei rajane metaoor sarnasusel. 4) Metafoore kasutavad igapäeveus kõik inimesed. 5) Metafoor ei ole liigne keeleline kaunistus, vaid inimmõtlemise ja arutlemise vältimatu protsess.
sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine – õppimine on kõige tõhusam kui õppija on kaasatud teadmise konstrueerimisse. Oluline on seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega
linna) Kreeka arstikunsti jumalus Asklepios/ Aesculapius (Rooma) Apollon/ Apollo Demeter/Ceres Herakles/Hercules Hera/Juno Jupiteri abikaasa Väiksed jumalad: 1) ,,hetkejumalad" omaette jumalused, hästi palju jumalaid! nt väikese lapse rääkima õppimise jumal, lapse sündimise esimese häälitsemise jumal (Vaticanus) 2) Abstraktsed jumalused: Pax- rahu Spes lootus Virtus vaprus Iustitia õiglus Fortuna Õnn Concordia üksmeel Libertas vabadus Fides usaldus/ustavus Salus tervis Amor armastus Etc etc etc... Väga palju erinevate preestrite liike oli roomlastel. Olid erinevad riigiametnikud, olid erinevates kolleegiumites 1) Pontifec maximus sillaehitaja
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
3. 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja: Kasutatakse selliste seaduses sätestatud normi koosseisu tunnuste kohta, mis ei ole seaduses üheselt määratletud, kuid on igal konkreetsel juhul määratletavad (nt. ,,pimeduse saabumine", ,,tuisu lõppemine"). Määratlemata õigusmõisted kui täpsemalt määratlemata abstraktsed mõisted seaduses, mille täpne sisu on tunnetuslik. Näiteks: ,,avalik huvi", ,,üldine heaolu", ,,mõjuv põhjus", ,,usaldusväärsus", ,,sobivus", ,,vajadus" jne. Kui diskretsioon oli eelkõige õigusliku tagajärje küsimus, siis määratlemata õigusmõiste on eelkõige faktilise koosseisu küsimus. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas.
loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926). MINIMAALIKUNST Mitmetes eespool vaadeldud kunstivooludes on märgata samasuunalist arengut. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
