Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Pärismaalase mõtlemise eripärad. 1962 "Metsik mõtlemine". Kirjeldab pärismaalaste loogilise mõtlemise põhivorme kolme tunnuse kaudu: Konkreetse teadvus -- klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne. Konkreetsest esemest jõutakse sümbolini ja sealt spetsiifilise ja abstraktse mõisteni-definitsioonini, mida aga juhtub haru harva . Enamasti peatutakse sümbolil. Eurooplastel on pigem vastupidi. Bricolage -- mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku tegevusega. Siin puudub etteplaneerimine ning see võib esmapilgul tunduda kaootiline. Levi-Strauss kirjeldab bricolage võrdluses euroopaliku mõttelaadiga :
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt,
(tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
fundamentaalselt vastuolus oma teooriaga (fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad, küsimuseks mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid žanrialuspanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tglt maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma ja vaatasime seda filmi. Põhiliselt olid filmis elatusvõtted
lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. • S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.) • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.” • Suhtluslik aspekt süntaksis
Kord peab olema mõistlik. Kui AS keeldub teabe andmisest taotleda,et ülskoosolek otsustaks teabe andmise üle. Teabe saamise õigus on ikkagi, isegi kui pole hääleõigust. Aktsionär see, kelle nimel on aktsid EVK-s. 4.5 Aktsiaseltsi juhtimine 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14
võim: suutlikkus koordineeritud tegevuse kaudu saavutada üha kõrgemaid eesmärke. Võim tekib inimkoosluse ühise tegutsemise sünergiast ning kasvab üheskoos sellega, kuidas täiustub ühistegevuse keskkond kultuur, õigusruum, institutsioonid, tehnoloogiad, turg, kommunikatsioon jm. Poliitikafilosoofi üks keskne ülesanne on analüüsida ja püüda kindlaks määrata poliitilise võimu tasakaaluline jaotus. Sellisena pakub ta teatud intellektuaalse vundamendi ja abstraktse sisendi poliitikateadlastele ja kujundajatele. Taolise instrumentaalse väärtuse kõrval on poliitikafilosoofia ka iseenesest väärtuslik. ,,Oluliste asjade teadmine pakub rahuldust lihtsalt teadmise enda pärast, ning on ka iseenesest oluline mõista moraaliteooria (samuti ka poliitikateooria ÜK) loomust ja ulatust. Me oleme mõistuslikud olendid, kes paratamatult tahavad tunnetada hea elu loomust ning kõike sellest tulenevat" (Louis P. Pojman). Kui
1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste vahel on range deduktiivne seos,[12] pidas ta matemaatilist meetodit maailma seletamiseks siiski ebapiisavaks. Juba Blaise Pascal (1623-1662) lisas abstraktse loogilise mõtlemise meetoditele (geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika eesmärgiõpetusega [kas vastab nüüdisaja funktsionalismile?]. L
(tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused
ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 350. Mida peab õiguskindlus tagama? Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11
(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv. Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast. Mille puhul keel ja kõne erinevad siis? Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on tegemist nende kasutamisega. Mõistmine on olulisem. Kui ma pole aru saanud, siis ma ei
Keskmise abstraktsusastmega sõnastus Väikese ??? (haldusakt) abstraktsusastmega sõnastus e haldusakt võrdlemisi konkreetne - materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi - materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2
Keskmise abstraktsusastmega sõnastus Väikese ??? (haldusakt) abstraktsusastmega sõnastus e haldusakt võrdlemisi konkreetne - materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi - materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2
Ei juhtu midagi kui riigikogu võtab vastu normi, mis on põhiseadusevastane. Presidendi teostatav normikontroll President teostab järelvalvet vaid jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist.Ta võib riigikogu poolt vastu võetud seaduse jätta väljakuulutamata ja saata tagasi riigikogusse uueks arutamiseks. Kui uuesti riigikogu saadab presidendile, kuulutab viimane selle välja v pöördub kohtusse.President kuulutab välja üksikakte-tegemist on abstraktse normikontrolliga. Abstraktne normikontroll-president ei lähtu normikontrolli teostamisel mingist konkreetsest kaasusest. Konkreetne normikontroll-vastanudb abstraktsele, selle puhul tuleb normi kooskõla põhiseadusega hinnata seetõttu , et küsimus on üles kerkinud mindi kaasuse lahendamisel. President saab teostada kontrolli ka seadusandja tegevuse üle, kuid piiratult. KOV normikontroll
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
sõnastus Keskmise abstraktsusastmega sõnastus Väikese ??? (haldusakt) abstraktsusastmega sõnastus e haldusakt võrdlemisi konkreetne - materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi - materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 49 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1
(seda vaatame järgnevas alapunktis). Falconbridge on Lorenzeni teooriat edasi arendanud ning välja pakkunud nn via media teooria kvalifitseerimise kahes järgus. Esimeses järgus tuvastatakse kõik potensiaalselt õigussuhtele kohalduvad kollisiooninormid ja kvalifitseeritakse õigussuhe leges causae alusel, st erinevate õiguste alusel, millele potentsiaalselt kohaldamisele kuuluvad normid viitavad. Teises järgus subsumeeritakse konkreetne õigussuhe konfliktnormis väljendatud abstraktse koosseisu alla vastavalt lex fori reeglitele, arvestades õigussuhte rahvusvahelisust. Teine järk on seega sarnane valgustatud lex fori teooriale. NÄIDE: Via media kohaldamise näide. Kui pärast isiku surma tekib küsimus, kas kohaldada lesele määratud vara suhtes abieluvara või pärimist reguleerivaid sätteid: 1. vaadatakse mõlemat normi; 2. tuvastatakse kohaldatav õigus; 3. tuvastatakse lõplikult kohaldatav õigus; 4
ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum. Inimest vaatleb kui ajaloolist olevust, kelle ajaloolisuse on paika pannud kultuur. Kritiseeritakse vaatevinklit, et kõik peab olema võrde ja ühtne üksikisikust lähtudes. Leiavad, et kuna inimõiguse ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse (nt rahvuslik, kultuuriline kuuluvus), kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes, rõhutavad, et inimesed on pärilikult erinevate intellektuaalsete võimetega. Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
kuuluvaga. On olemas ka andmevahetusprotsessor. Ühendusprotsessorid kombineerivad põhiprotsessorite tööd. Vajalik kiire ühendusliin. 2) NOW – võrreldes MPP-ga ei ole olemas kommunikatsiooniprotsessorit. Võivad olla erinevalt realiseeritud - protsessorid suhtlevad omavahel ilma I/O seadmeteta või näiteks töötavad erinevatel režiimidel. MISD – mitu käsuvoogu ja üks andmevoog Paralleelprotsessorit MISD praktikas ei kasutata. Tegemist on pigem abstraktse mudeliga. Meil on erinevad käsud ja seejuures ühed andmed, mida protsessorid töötlevad. 14. Printerid ja värviline trükk Maatriksprinter (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Printimiskiirused on 90-180 rida minutis.
(fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad; küsimuseks, mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid zanri alusepanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tegelikult maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma (vaatasime seda filmi). Põhiliselt olid filmis elatusvõtted
korraga. Siis läheb kõigile vajalikele kuuskedele ühekaupa viitamine üsna vähetõhusaks. Õnneks on inimene võimeka loomana leiutanud viisi mõelda kuusest kui sellisest – nimelt kuuse mõiste. 10.2 Mõiste Üldjuhul saadakse mõiste objektidest abstraheerimise teel: võetakse kõnealuste objektide ühised olulised tunnused, jäetakse kõrvale juhus- likud varieeruvused ja vaadeldava otstarbe seisukohalt ebaolulised tunnused, ning saadakse abstraktse mõtlemise vorm, mis võimaldab mõttes ümber käia kõigi abstraheerimise aluseks olnud objektidega korraga. Näiteks lindude vaatlemisel võib nende mitmekesises hulgas täheldada mingis mõttes sarnaste isendite hulki, kes näevad sarnased (kuigi mitte identsed) välja, käituvad umbes ühtemoodi, võivad omavahel järglasi saada jne. Nende oluliste tunnuste alusel moodustab 68 Terminoloogia
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
faktidega. Empiirilised seadused sisaldavad ainult vaadeldavaid tingimusi. Teoreetilised seadused sisaldavad ainult teoreetilisi tingimusi (definitsiooni mõisted) ehk mitte vaadeldavaid fakte – kuidas tõestada? Et empiirilisi seadusi tuletada teoreetilisest seadusest, peavad olema vastavusreeglid, mis sisaldavad nii vaadeldavaid ja teoreetilisi tingimusi. Kooskõla tekkimine. Vaadeldav on mõõdetav. Vastavusreeglid – loob seose päris objektide, protsesside jm ja abstraktse teooria mõiste vahel. Analüütiline (kogemusest sõltumatu) ja sünteetiline (sõltub kogemusest). Vastavusreeglid annavad empiirilise tähenduse teoreetilistele tingimustele ja on analüütilised. Teoreetilised aksioomid väljendavad teooria vaadeldavust ja on sünteetilised. Teooria peab olema deduktiivne süsteem (mitte pragmaatiline). Kõik pole tõestatav ja kontrollitav. Saab esitada igasuguse hüpteesi – loeb loogiline seos hüpoteesi ja empiirilise tõendi vahel.
abstraktsusastmega sõnastus Väikese ??? (haldusakt) abstraktsusastmega sõnastus e võrdlemisi haldusakt konkreetne ● materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi ● materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida ● vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk 50 eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus
tunnetusprotsessi kahele olulisele tingimusele — on üldistus ja tegelikkuse vahendatud peegeldus. Küll on aga kõnest lahutamatu verbaalne mõtlemine, s.t. geneetiliselt kolmas mõtlemise liik. Kõne ja mõtlemise vahekorda käsitledes on otstarbekas vaadelda järgmisi küsimusi: •Keskkonna mõtestamine ja kõne. •Kõne osalemine mõtlemises. •Keelesüsteemi ja kõne teadvustamine, metakeeleliste vahendite omandamine. Mõtlemine võimaldab omandada ja kasutada abstraktse tähendusega keeleüksusi (nii sõnu kui grammatilisi kategooriaid), mille aluseks ei ole ega saagi olla tajukujutlused. Seetõttu saab kõnes väljendada mitmesuguseid suhteid ja seoseid (eesmärk, põhjus, kuuluvus jm.) ning teha järeldusi. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kõneleja seisukohalt täita kaks ülesannet: ütluse aluseks oleva mõtte (kavatsuse) genereerimine, kõneloome protsessis aga võimalikult sobivate, s.t. mõttele vastavate keelevahendite leidmine
Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks.
Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin reguleerimise põhjuseks, mitte esemeks. Selleks on teatud puuvilja müük kui abstraktne hulk juhtumeid. Seega on antud juhul tegemist abstraktse regulatsiooniga ning legislatiivaktiga; 4) teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks.
(Phoenix daetylifera), roose, jasmiine, akaatsiaid, pärna, küpressi, plataani jms. Viigipuu (Ficus sycomorus) oli muistsete egiptlaste tähtsamaid puid. See oli püha puu ja seda kasutati ka muumiakirstude valmistamiseks. OLULISED MULJED, mida Egiptuse maastikku kõige eelnevaga tekitati: stabiilsus, kord, muutumatus. Regulaarsus kui jumaliku korra ja püsivuse märk. Kivimonumendid katkestasid maastiku korrapära. Ajatus saavutati abstraktse geomeetria abil ning mõjukus üliinimliku mastaapsuse läbi. Skaala ja sümbolid: väljendatakse Egiptuse dünastiate reeglite võimukust, inimfiguur on esitatud meelega suureskaalalisena. See kõik tekitab tunde lähedastest sidemetest dünastia ning looduse jõu ja iluga. Värv ja vaatemängulisus: värvikate pigmentide kasutamine kivistruktuuride ja skulptuuride juures - egiptlaste soov kujutada realistlikku inimfiguuri ja rajada
näiteks õiguskantsler valitsuse istungitel). 4.konsultatiivne ja kohustav (repressiivne) kontroll. 5.kohustuslik ja fakultatiivne kontroll. Kohustuslik kontroll peab toimuma kõikide teatud situatsioonides olevate aktide/toimingute suhtes, fakultatiivse kontrolli teostamine sõltub kontrolli teostaja äranägemisest. 6.abstraktne/konkreetne kontroll. Abstraktset kontrolli teostatakse, kui vaidlus pole tekkinud mingist konkreetsest kohtuasjast. Näiteks on tegu abstraktse kontrolliga, kui seaduse põhiseadusele vastavust kontrollitakse presidendi või õiguskantsleri taotlusel. Konkreetne kontroll tekib alati mingi konkreetse vaidluse pinnalt. Võib juhtuda, et abstraktse kontrolli edukalt läbinud akt osutub konkreetse kontrolli käigus PSvastaseks. 17
ning praktiliselt peidetud. [7,82000. aastal võitis Rem Koolhaasi Pritzkeri auhinna. Zürii poolt toodi esile peale ehitiste veel tema raamatud, planeeringud, uurimused tudengitega. Pärast milleeniumivahetust jätkas Koolhaas uue hooga. 2003. aastal valminud Hollandi saatkond Berliinis on väliselt taaskord kuup, mille väljanägemise ja ruumide plaani kujundab 200 meetri pikk siksakiline teekond läbi hoone kaheksandale korrusele. [7] Taaskord oli Koolhaas pannud abstraktse moodsa arhitektuuri kaldpindadega kinni läbipaistvasse klaastahukasse. 2004. aastal sai Koolhaas lõpuks ära realiseerida esimese raamatukogu hoone, mida ta oli varasemalt korduvalt võistlustele esitanud. Seattle'i keskraamatukogus sai tähtsaks ruumiprogramm, kuna raamatukogude funktsioon ja tähtsus on infoajastul muutunud. Raamatukogu ei ole enam vaikne kunstvalgusega nurgakene, vaid avarate ruumide ja avatud fassaadiga hoone, mis asub otse liikluskeerises. [7]
1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi,
2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused. -) Inimene on suhteliselt uus leiutus. Kujutlus inimesest on piibellik. -) Kaduma on läinud keskmine dimensioon: inimese ankurdatus kultuuri, rahvasse, rahvusse. -) Kuna inimõiguste ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. -) Inimõigusi kaitsev isik on aluspinnata, tal ei ole kultuuripärandit, ei ole kuuluvust või ta tahab mõlemad hävitada. -) See on igasuguse distsipliini hävitamine. Sest kuuluvus mingisse kultuuri tähendab alati distsipliini ja kohustusi. -) Inimõiguste ideoloogia kujutab endast egalitaarsete, religioossete ja ka ilmalike voolude
kriisist üle saab ja tekib vabu ressursse. Põhiseaduse tõlgendamine §4 Tõlgendamise mõiste 1. Laiemas tähenduses tõlgendamine ehk largissimo sensu arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutades oma võimet siduda esemega mõte. Tõlgendamise ese peab olema midagi, mille on teinud inimene. Inimese poolt loodut saab tõlgendada. Abstraktse mõtlemise võime eristab inimest teistest elusolenditest. Maalikunsti eesmärk oli taasesitada tegelikkust. Kui ahv suudaks seda maalida, on ta edasi püüdnud anda tegelikkust, aga ahvid teevad abstraktseid maale. Kas ahvi poolt saadud maali saab tõlgendada? Ilmselt mitte. Jean Miro maale saab tõlgendada. Kas päikeseloojangut saab tõlgendada? Värvide mängu, ilu saab tõlgendada siis, kui
Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega peab puudutatud isik praegusel juhul suutma põhjendada, milles seisneb tema õigustatud huvi taotletavate lepingukavandi sätete kasutuskorda lisamise vastu. Õigustatud huvi peab olema väljendatud konkreetselt, mitte abstraktse vajadusena kõikvõimalikke tulevasi vaidlusi ära hoida. o Kohus saab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Lisaks, kas taotletav kokkulepe on mõistlik ega piira liigselt korteriomanike õigusi reaalosa ainukasutusel.
See tähendab, et tõlgendatakse valesti seda teksti. Nt ,,Päkapikk kirjutab" avanovellis. Selle tõlgendamisega sllist tüüpi tegelaste puhul kaasneb alati ka teatud obsessioon või kinnismõte. Neil on silme ees ainult üks siht, vajadus lahendad mingi ülesanne. See pole rahulik, akadeemiline kulgemine raamatute maailmas, vaid märgatavalt närvilisem ekistentsi enda proovile panek. Siia tõmmatakse kogu elu. Nendele Ehlvesti novellidele on laiemalt iseloomulik pürgimine kas siis mingi abstraktse sõnumi poole või migisse konkreetsesse kohta või naise armastusest ja suhtest arusaamise suunas. See on pidevalt pürgimine ülespoole, kõrgemasse kohta. See ülespoole minek ei pruugi alati tähendada Jumalani jõudmist, vaid ka mäest ülesminekut, puu otsa või varemetest üles ronimist jms. Sellel maailmal on vertikaalne mõõde. Eks see sama Toomeäest üles minek o allegooriliselt minek taeva poole ja ka siin mingid religioossed või müstilised taustad on olemas.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
· Metafüüsika · Jumala vabadus 6 · Metafüüsika objektiks pole mitte Jumal vaid · Jumalal puudub algselt isiksus. Isiksuseks muutub olemine. Ta alles loomisaktis. Niisiis maailma teke on · Metafüüsika jõuab abstraktse jumalamõisteni, Jumala isepuhkemine. teoloogia aga konkreetse Jumalani. · Olemine kui selline on üldine ja ühetähenduslik mõiste, mis ei sisalda enam mingeid teisi · Nikolaus Kusast määratlusi. ld. Cusanus · Igas asjas on peale üldise ka ainulaadne ja eriline. · 1401-1464 · Metafüüsika · Elu
Tehete omadused 1) - 7) j¨ arelduvad maatriks- tehete vastavatest omadustest. Kommutatiivsuse (omadus 8) ja p¨o¨ordarvu olemasolu (omadus 9) t~ oestasime eespool. 9.2 M¨ arkus: korpuse m~ oistest Omadused 8) ja 9) maatriksite korral u ¨ldiselt ei kehti. Arvutussea- dused 1) - 9) kehtivad ka ratsionaalarvude ja reaalarvude korral. Need arvutusseadused v~ oetakse aluseks abstraktse korpuse defi- neerimisel. Seda k¨ asitleme hiljem. 10 Ruutv~ orrand kompleksarvude korpuses 10.1 Idee selgitus Osutub, et ruutv~orrandi ax2 + bx + c = 0 lahendusvalemi -b ± b2 - 4ac x= 2a tuletamisel kasutatakse vaid (korpuse) omadusi 1) - 9) (vt ala- punkt 9.1) ja ruutjuuure m~ oistet
Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule; loodusluule või kodukohaluule – oluline ja populaarne baltisaksa kirjanduses 19.saj II poolel ja lõpus; koduluule – keskendub lapsepõlve- ja nooruse tunnetele. Vaadatakse nostalgiliselt tagasi muretule karjasepõlvele; armastusluule; (sotsiaal)kriitiline luule – ühiskondlik probleem (nt maarahva ja sakslase suhe); religioosne luule;
isikute liikide kaudu. Terminid on eraõiguse terminid ja allutatud eraõiguse regulatsioonile. Juriidline isik on õiguskorra poolt loodud abstraktne õigussubjekt, mis võib omada kõiki õigusi ja vabadusi ning kanda kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas juriidilise isiku üldiste eesmärkide ja nende õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik ei saa osaleda õiguskäibes abstraktse mõistena, vaid oma konkreetsete alaliikide kaudu, millele on seaduse alusel tagatud õigussubjektiks olemine. Liigitus: füüsiline isik on füüsiliselt olemas, kuid juriidiline isik eksisteerib vaid juriidiliselt. Juriidiline isik on õiguslik nähtus. Fiktsiooniteooria - juriidilist isikut ei ole tegelikkuses olemas. Tegemist on ettekujutusega. Fantaasia alusel kujutatakse ette, et juriidiline isik on olemas. Kõik
haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Teise protsessi puhul võib isiklik mõiste tekkida abstraheerimise teel, esimese protsessi puhul võib õpitud mõistet abstraheerimise kaudu enda jaoks täiendada. Kui mõisteid keeles väljendatakse ja suheldakse, kujuneb välja (või täieneb) ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida üks või teine mõiste peaks sisaldama. Samade objektide põhjal kujunenud isiklikud mõisted on nii lähedased, et neid saab asendada üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga kokkuleppelise mõtlemise vormiga kokkuleppelise mõistega. Keelekasutajad eeldavad, et samale kokkuleppelisele mõistele vastavad lähedased isiklikud mõisted. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise mõiste vahel. Nii nagu üldiselt tavaks, kasutame edaspidi väljendi kokkuleppeline mõiste asemel lihtsalt väljendit mõiste ning kui jutt on isiklikust mõistest, siis kasutame väljendit isiklik mõiste.
kohaldamist tema suhtes. Eeldus kui a ei tarvitse H.Kelseni selgitust mööda seejuures olla ühtne akt - eeldus võib omakorda olla mitmekordselt liigendatud ning astendatud. Näiteks: kui a ja kui b ja kui c jne, siis järeldub z. Need liikmed on H.Kelseni järgi eelduse relatiivselt iseseisvad osanormid, kusjuureks kategooriliseks tingimuseks on: terve see tingimuste ehk osaeelduste jada peab olema lõpuks pärast viimast liiget seotud ikkagi sunniakti kui lõppjärelmiga. Siis on täidetud abstraktse elementaarseima õigusnormi avalduse kui a, siis järeldub b tingimus, mis tähendab et b = z. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Selle punkti refereering on algusest lõpuni I.Tammelo järgi, kuid kuna ta kasutab ohtralt neologisme ning nüüdseks käibelt kadunud kõnekeelt, siis
44. Tabeliline korrutamine ja jagamine (O. Stitiliene põhjal). 43 Korrutamine ja jagamine võtab õpiraskustega laste ainekavas Stiliene versiooni järgi enda alla kaks etappi. Esmalt tuleb kujundada teadmisi nii korrutamisest kui jagamisest just uute aritmeetiliste tehete valguses. Teiseks tuleb lapsel omandada korrutustabel ja vastavad jagamisjuhud. I etapp on vaimupuudega lapsele väga raske, sest neil on madal abstraktse mõtlemise tase ning tegelikkus on, et korrutustabel õpitakse pähe mehhaaniliselt. Mitmed uurimused näitavad, et otstarbekas on see, et kõigepealt tuleb igat uut vaimset toimingut kujundada materialiseeritult ja alles seejärel asuda toimingute vaimse arendamise juurde. Selleks tuleb viia uus toiming kõigepealt väliskõnesse, tegevust kõnega saatvasse faasi, ning siis samm-sammult minna sisekõne ja vaimsete toimingute tasemele. Teise
(Bachmann & Huik, 1989) Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema Kogemuse olemasolu. IMIDZ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest).Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. ,,Imdz on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund,kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
