Romantismiajastu muusika ja heliloojate iseloomustus (0)

1. Romantismiajastu muusika

• üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus
  

• uuendused muusikas:
  
  • Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis.
    
  • Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad.
    
  • Puhkpillid hakkasid domineerima
    
  • Orkestriteosed muutuvad pikemaks.
    
  • sümfooniaorkester suurenes
    
  • Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente .
    
• olulisemad žanrid
  
  • vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud
    
  • klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn , etüüd, prelüüd, tantsužanris muusika - valss (armastatuim seltskonnatants ), masurka , polonees jne.
    
  • orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem – üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos.
    
  • lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.
    

2. Heliloojate uuendused muusikas.

• Schubert
  
  • laulud on loomingu tähtsaim osa
    
  • Tänu tema laululoomingule hakati Lied `i ( kammerlaul ) suhtuma kui arvestatavasse kontsertžanrisse
    
  • hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse
    
  • Võttis klaverimuusikas esimesena kasutusele pealkirjad eksprompt ja muusikaline hetk;
    
  • tema “lõpetamata süfoonia” on esimene romantiline sümfoonia.
    
• Chopin -
  
  • klaverivirtuoos Poolast
    
  • esimene instrumentaalballaadide meister,
    
  • prelüüdi kujundaja, see pole enam eelmäng vaid eraldi muusikateos
    
  • kasutas loominug poola rahvusmuusikat
    
  • Chopin tõi poola tantsud kontserdilavale.
    
• Liszt -
  
  • klaverivirtuoos, dirigent Ungarist
    
  • Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest teemast) ja sellega kaasnevad vormid: üheosalise kontserdi ja üheosalise sonaadi,
    
  • üheosalise sümfoonilise poeemi looja.
    
  • Liszt oli programmilise muusika pooldaja ja arendaja.
    
  • pani klaveri kõlama nagu orkester , kasutas madalaid ja kõrgeid noote .
    
  • tõi etüüdid konterdilavale
    
• Verdi -
  
  • Itaalia ooperi suurkuju , ooperikuningas, 26 ooperit
    
  • ( ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, Ooperite tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ja elutruud isiksused )
    
  • Tähtsal kohal ooperite libretod(tekst), mille aluseks suurte näitekirjanike teosed,
    
  • Uudsed peategelaste tüübid: süütult kannatav neiu , eluheidikud.
    

• Wagner -
  
  • Saksamaa ooperi helilooja , 13 ooperit, tegi oma ooperimaja
    
  • ideaalseks ooperiks = muusikaline draama ,
    
  • hakkas kasutama juhtmotiive,
    
  • Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest,
    
  • Oluline osa ooperis on orkestril
    
  • Orkestri koosseis erakordselt suur
    
  • (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel)
    
• Tšaikovski -
  
  • Vene ooperiklassik, 10 ooperit, sümfonist, 6 sümfooniat
    
  • esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju.
    
  • Vene muusika psühholoogilise suuna esindaja,
    
  • üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest,
    
  • Vene rahvusliku balletimuusika rajaja, maailma balletiklassika.
    

3. Olulisemad väikevormid klaverile. 19.sajandi klaverivirtuoosid.

• Väikevormid - instrumentaalminiatuurid:
  
  • sõnadeta laulud
    
  • nokturn - ööpala, õhtu- ja öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur
    
  • etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile
    
  • prelüüd - eelmäng, tänu Chopinile prelüüd pole enam sisejuhatus, vaid eraldi teos.
    
  • tantsužanris muusika- valss, masurka, polonees jne.
    
• Virtuoosid - Chopin ja Liszt
  

4. Muutused sümfooniaorkestri koosseisus 19.sajandil.

• Sümfooniaorkestri koosseis kasvas
  
• Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju
  
  • vaskpillidele ventiilid
    
  • puupillidele klapisüsteem
    
  • keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen
    
• Võeti kasutusle uusi pille -
  
  • inglisarv,
    
  • pikolo- ja bassklarnet
    

5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused).
Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp).
6. Balletižanri areng 19.sajandil.

• Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus
  
• Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik
  
• Kasutusele võeti varvastants , balletikingad( varvas ) ja kahar tüllseelik
  
• muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid
  

7. Romantismiajastu muusika iseloomustus ja võrdlus klassitsismiajastu muusikaga.
8. Tšaikovski elu ja looming.

• Sündis uurali mägedes, mäeinseneri perre
  
• Õppis Peterburi konservatooriumis, lõpetas hõbemedaliga (õigusteadus)
  
• homoseksuaal, aga kolm nädalat naisega abielus, lahutusest tekkis hingeline kriis
  
• Rikka kaupmehe lesk toetas materiaalselt
  
• tegeles euroopas dirigendina
  
• Kolis Moskva lähistele
  
• pedagoog Moskva konservatooriumis
  
• Vene muusikaühingu direktor
  
• Sai eluaegse pensioni
  
• esines Ameerikas
  
• Cambridge ülikooli muusikadoktor
  
• Ei pidanud hügieenist lugu ja suri koolerasse (arvatakse et meelega) 53 aastaselt
  

LOOMING

• 10 ooperit,
  
• 3 balletti,
  
• 6 sümfooniat,
  
• 3 klaverikontserti,
  
• 1 viiulikontsert ,
  
• 100 romanssi,
  
• klaveripalade tsüklid
  

• Muusika tundeküllane ja südamlik, meloodiline.
  
• sügavalt psühholoogilise sisuga.
  
• kasutas rahvuslikke viise
  
• palju kontraste
  
• pidas end ise sümfooniatega kõige lähedasemaks
  

9. Heliloojate sünnimaad.

• Schubert- Austria (viin)
  
• Chopin- Poola (Varssavi)
  
• Liszt- ungari
  
• Verdi- Itaalia
  
• Wagner- Saksamaa (leipzig)
  
• Tšaikovski- venemaa
  
• Sibelius - Soome
  
• Grieg - Norra
  

10. Mõisted:

• Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos.
  
  • Tšaikovski, Sibelius
    
• Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile.
  
  • Chopin, Liszt
    

MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS:

• Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus)
  

• Orkestratsioon
  
• Programmiliste pealkirjade panemine
  

• Programmilisus – Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust.
  
• rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos
  
• novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala
  
• väikevormid klaverile - (musitseerimise kasvavast populaarsusest tingitud) lihtsam, harrastus muusikutele jõukohane repertuaar.
  
• Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul . (Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus . Klaver on väljenduslikult võrdne lauljaga.)
  
• Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, sonaadivormis.
  
• klassikaline numbriooper - muusika jagunes lõpetatud osadeks : aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks ja koorideks.
  
• Offenbach - opereti rajaja, Prantsuse helilooja
  
• Johann strauss noorem - klassikalise Viini opereti rajaja, valsi kuningas