Ooper 19.sajandil (0)

OOPER, OPERETT 19.sajandil Saksamaa
Romantilise ooperi rajajaks peetakse saksa heliloojat Carl Maria von Weber`it (1786-1826), esimeseks
rom. ooperiks tema “Nõidkütti” – põhineb saksa rahvalegendidel, saksa keeles. Rom. ooperites rohkesti
koore – K: “Jahimeeste koor” – rahvamuusikalähedus on omane paljudele 19.saj ooperitele. Prantsusmaa 
Georges Bizet (1838-1875) ooper “Carmen”- P.Merimee jutustuse põhjal, sisult draama, kuid loodud
koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süžee tundus omal
ajal   kõlvatu   (esietendus   vilistati   välja),   peategelaseks   isekas   ja   vulgaarne   mustlasneiu,   kelle
vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid. Carmenit iseloomustavad tantsuviisid – K:“Habanera” (hisp.
tants).   Don   Jose   on   talupoisist   seersant,   ühiskonna   kuulekas   ori,   kellest   saab   Carmeni   võrgutatud
väejooksik ja tagaotsitav. Talle on iseloomulikud lüürilised meloodiad  – K:“Lilleaaria”.  Toreadoor
Escamillo on uhke ja julm, iseloomustavad marsirütmid – K:“Edasi võitlusse”.    Tervet ooperit läbib
saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu.
Ooperis on väga head muusikalised karakterid. 
Tänapäevalgi üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles   Gounod  (1818-1893)   on  lüürilise   ooperi  esindaja.   Lüürilises   ooperis   väljenduvad
subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, enamasti aluseks klassikalised kirjandusteosed.
“Romeo ja Julia”
 “Faust” 
K: “Juveeliaaria” – Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia 
Gioacchino Rossini (1792-1868) Tema esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. 
Ooper “Sevilla habemeajaja” aluseks on Beaumarchais`  komöödia  (ka Mozarti Figaro pulm, samad
tegelased).   Figaro   on   siin   habemeajaja   ja   tutvub   alles   krahviga,   kelle   juures   ta   Mozarti   ooperis
teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria 
“Wilhelm Tell”  (Šveitsi rahvuskangelane, osav vibukütt, kes oli suuteline õuna oma poja pea peal
noolega läbistama) on helilooja viimane ooper, opera seria.  K: Avamäng Gaëtano Donizetti (1797-1848) – ooperid “Lucia di Lammermoor”, “Armujook” Vincenzo Bellini (1801-1835) – ooper“Norma” 19.saj lõpul tekkis Itaalias  veristlik ooper.  Vero  - it.k tõeline, kujutatakse elu sellisena nagu ta on,
tegelased  igapäevast,   alamrahvas,   rõhutatud  emotsionaalsus   (aariates   kostub  kohati   lausa  nuukseid),
peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid 
Pietro Mascagni (1863-1945) – ooper “Talupoja au” – kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo
(vahemäng)
Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) – ooper “Pajatsid”
Giacomo Puccini (1858-1924) – ooperid “Boheem”, 
“Tosca” – üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria 
“Madame Butterfly”


Operett  tekkis   19.saj   keskpaigas  Prantsusmaal.   Iseloomulik   –   sündmused   kaasajas,   armastuse
keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, meelelahutuslik žanr, lisatud kõnedialoogid,
rohkesti tantsulist muusikat. 
Rajaja  Jacques Offenbach  (1819-1880) – loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette.  Operetid
“Orfeus põrgus”, “Ilus Helena” Operett sai kuulsaks Viinis
Viinivalsi-operette  (viinivalss   -   kiire   valss)   lõi  Johann   Strauss  (poeg)   1825-1899   –   operetid
“Nahkhiir”- K: laul “Mein Herr Marki
“Viini veri” – K: valss “Viini veri 
“Mustlasparun”
20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis elavad ungarlased, uusviini opereti 
viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) – operetid “Lõbus lesk”, “Krahv Luxemburg”  ja 
Emmerich (Imre) Kalman (1882-1953) – operetid “Mariza”, “Silva”. 
Mõlemad heliloojad kasutavad rohkesti ungari rahvamuusikat oma teostes.
Kõik nimetatud operetid on ka tänapäeval teatrilavadel Eraldi teemadena käsitlema tähelepanuväärsemaid 19.saj ooperiheliloojaid – Verdit (Itaalia) ja 
Wagnerit (Saksamaa)

Document Outline

• OOPER, OPERETT 19.sajandil