Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõna...
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
· Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine
1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas), leidis Pärt, et saladus peitub ühehäälsuses (monoodias). (!) Otsingud jätkusid ja aastal 1976 tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli (ld. k. kellukesed) 1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine
,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli". III sümfoonia Es- duur, op. 55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg
Oli ju Veneetsiast ja kogu Põhja Itaaliast 18. sajandil saanud suurte instrumentalistide ja eriti viiulimängijate tõotatud maa.Esmakordselt pöördus avalikkuse ette triosonaatide autorina nagu teisedki .1705. aastal andis muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12.sonaat op.1. Järgneval aastail pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi , kirjutades neid nii ühele kui ka mitmele instrumendile . (kokku on teada 78 taolist teost) Vivaldi teine oopus mille andis välja Veneetsias 1709.aastal Bortoli kirjastus ,koosnes 12 viiuli- ja tsembalosonaadist . 1711.aastal määrati Vivaldile kindel aastapalk ja tõusis varjupaiga muusikajuhiks.Sellest ajast peale hakkas ta kuulsust koguma kaugemal Veneetsiast.Välismaalased kes olid külastanud Veneetsiat pidid kindlasti kuulama tema orkestrit.Tema teoseid hakati ka välja andma üle piiri . Tema kuulsamaid sonaate esitati esimesena maailmas Amsderdamis
vanusegrupile ja kus muusika imiteerib ka vastavaid tegevusi. ,,Keisri kvartett" patriootlikus meeles kirjtuatud teos, milest sai hiljem Austria ja Saksamaa hümn. ,,Aastajad" üks Haydni kuulsamaid oratooriume, mis koosneb lüürilistest steenidest ja inimese suhtest loodusega. ,,Loomine" üks Haydni kuulsamaid oratooriume, mis kujutab kolmes pildis ette maailma ja eluslooduse sündi 5. sümfoonia c-moll, oopus 67. Beethoveni ja armastatuim kuulsaim sümfoonia. ,,Ood rõõmule" d-moll. Beethoevni 9. sümfoonia 5. osa, Eli hümn Libretist luuletaja või poeet, kes kirjutab ooprile teksti(-->libreto)
sajandil instrumentalistide ja eriti viiu korda pöördus ta avalikkuse ette trisonaatide autorina nagu muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12. S pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi, kirjuta instrumendile. Vivaldi teine oopus, mille andis välja Veneet koosnes 12 viiuli- ja tsembla-sonaadist. 1711. aastal määrati Vi aastapalk ja ta tõusis varjupaiga muusikajuhiks. Sellest ajast peale hakkas ta suurt kuulsust koguma ka kaugemal Veneetsiast. Välismaalased, kes olid peatunud Veneetsias,pidid kindlasti kuulama tema orkestrit. Tema teoseid hakati ka välja andma üle piiri. Tema kuulsamaid sonaate esitati esimesena maailmas Amsterdamis.
vaid Wolfgang ja tema viis aastat vanem õde Maria Anna. Mozart oli imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid ning geniaalne improviseerija. Mozartil oli haruldane kuulmine, fenomenaalne muusikaline mälu ning pulbitsev fantaasia ja väljendustung. Tema isa Leopold Mozart(1719-1787) kuulus 18. sajandi keskel Kesk-Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka. Ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning erakordne muusikapedagoog. Tema tähtsaim ,,oopus" oli tema poeg, kelle arengut juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning kelle kujunemiseks lõi parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Mozartile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti ka parandas neid oluliselt. Wolfgang olevat mänginud esimesi palu õe noodivihikust nelja- aastaselt ja 1761. aasta algul pani isa kirja tema kaks väikest klaveripala. Selle aasta lõpust on
loomingu sisulist haaret. Jätkus heliloojate huvi sakraalmuusika vastu, vaimuliku sisuga teoseid leiame nii vanemate kui ka nooremate põlvkondade loomingust. 1990. aastail jõuab Eesti muusika üha enam maailma kontserdi lavadele, hakatakse osalema ka rahvusvahelistel loomingukonkurssitel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifrimadega, osaletakse UNESCO konkursil. 1.Toivo Tulev (sünd. 1958) Looming: Lühiballett ,,Cruz" (2002) ,,Signum" (1990) ,,Woo" (1995) ,,Oopus 21" (1994) ,,Quella sera" (1996) Viiulikontsert (2001) 2.Margo Kõlar (sünd. 1961) Looming: Teatri ja filmimuusika ,,Kolm musketäri" (1995), ,,Musketärid. 20 aastat hiljem" (2001), ,,Nimed marmortahvlil" (2002) Orkestriteosed ,,Sonaat kongilöögiga" (1984), ,,Muusika sümfooniaorkestrile" (19869 Koorimuusika ,,Sooja toa sõjalaulud" (1985), ,,Kantaat kuningas" (1992), ,,Psalm nr 116" ja ,,Sanztus" (1996), ,,Tagatuba" Vokaalmuusika ,,Öö" (1998) 3.Mari Vihmand (sünd. 1967) Looming:
o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile Oopus- helilooja teos/teoste grupp, mis on märgitud järjekorranumbriga Masurka - Poola külarahva tants, ¾ taktimõõdus, kiire, punkteeritud rütmiga, rõhk 2./3. löögil Polonees - Poola kõrgseltskonna tants, mis rändas 17.-18. saj. ka mujale Euroopasse. ¾ taktimõõdus, aeglane, pidulik sammumine Nokturn- ööpala. 18. saj instrumentaalansambli teos, mida esitati õhtustel/öistel vabaõhukontsertidel Ballaad- lüüriline instrumentaalpala; Chopin tõi kirjandusest
foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja
Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse
annaabi.ee 
