(Valsi autorid olid nt. Lehar ja mõlemad Straussid) nt J.Strauss-"Emperore valss" Ooper 19.Sajandil -Tähtsaim muusikazanr, juhtivad maad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa *Itaalias: Gioccini Rossini(1792-1868)-tähtsamaid ooperi heliloojaid ja tuntud muusik · Viimased eluaastad tegeles kokandusega · kirjutas 40 ooperit (Tuntuimad-"Sevilla habemeajaja", "Othello", "Wilhelm Tell") *Saksamaa: Jacques Offenbach(1819-1860) · Tuntuimad ooperid: "Ilus Helena", "Orphus põrgus", "Hoffmanni lood" [tema unistuste ooper...]) · 4 armastuslugu *Prantsusmaa: Jules Massenet(1842-1912) Tuntuimad ooperid "Manon" ja "Thais" -meditasioon-üks osa ooperist, tuntakse rohk. kui Oop. Heliloojad/muusikud *Franz Schubert-Austria helilooja (1797-1828) · sündis direktori perre
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti
oktoober 1825. a surm 3. juuni 1899.a) oli Austria helilooja, kes kirjutas enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti operette ja ballette. Teda tunti ja teatakse siiani kui valsikuningat. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Jacques Offenbach (sünninimi Jakob Offenbach; sünd 20. juunil 1819. a Köln surm 5. oktoober 1880. a Pariis) oli romantiline helilooja ja tsellist. Ta oli Saksamaal sündinud juut, kes sai Prantsusmaa kodakondsuse. Offenbach oli üks 19. sajandi mõjukaimaid populaarmuusika autoreid terves Euroopas. Ta kirjutas peaaegu sada operetti, millest mõned olid tema eluajal ülipopulaarsed ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia
õukonnas. OPERETT Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik väljendub laulu ja kõnetekstide kaudu. Operett tähendab väikest ooperit. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ning Prantsusmaa laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. Operetimuusika on tavaliselt huumoorikas, tihti päevakajaline või ka satiiriline. Operett kujunes välja 19. sajandi keskel Prantsusmaal ning on üks kuulsamaid lavazanre. Helilooja Jacques Offenbach on kirjutanud üle saja opereti. Tuntuimad operetid Jacques Offenbach'i ,,Orpheus põrgus" Johann Strauss noorema ,,Nahkhiir", ,,Viini veri" Ferenc Lehari ,,Lõbus Lesk" BALLETT Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril. See on üheks põhjuseks, miks tänaseni kasutatavad tantsuterminid on Prantsuse keeles.
balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM
Hessen. Hessen ist ein Land in und südwestlich der Mitte Deutschlands und gehört vor allem mit seinen südlichen Landesteilen zu den am dichtesten besiedelten und wirtschaftsstärksten Regionen Deutschlands. Die Landeshauptstadt ist Wiesbaden, die größte Stadt Frankfurt am Main. Das heutige Land Hessen wurde am 19. September 1945 unter dem Namen Groß-Hessen gegründet und hatte als erstes noch heute bestehendes Land der Bundesrepublik eine neue demokratische Verfassung. Seine unmittelbaren Vorgängerstaaten waren der Volksstaat Hessen und die preußischen Provinzen Kurhessen und Nassau, die der Freistaat Preußen am 1. April 1944 durch Teilung der Provinz Hessen-Nassau schuf. Näheres zum Wappen Näheres zum Flaggen Hessen on Saksamaa liidumaa. Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks. Kreisivabad linnad · Darmstadt · Frankfurt (Maini ää...
tõsisemaks muutuvale koomilisele ooperile. Selleks ajaks oli sõna ,,koomiline" zanri nimes saanud eksitavaks: ooper Carmen on näide koomilisest ooperist, mis on traagilise süzeega. Kuigi tavaliselt on tunnustatud Jacques Offenbachi1, kui esimeste operettide kirjutaja, nagu näiteks ,,Ilus Helena" (1864), märkis Ernest Newman, et tunnustus peaks minema hoopis Florimond Ronger'ile (1825-1892), kes oli laulja, helilooja, libretist ja dirigent. ,,Aga see oli Offenbach, kes lõi selle zanri ja andis sellele üüratu populaarsuse Teise Impeeriumi ajal ja peale seda."2 Robert Planquette, Andre Messager ja teised kandsid seda traditsiooni edasi. Kõige väljapaistvam saksakeelne operettide looja oli austrialane Johann Strauss Jr. 3 (1825-1899). Tema esimene teos selles zanris oli ,,Indigo ja nelikümmend röövlit" (1871), siiski tõi talle kuulsuse tema kolmas operett ,,Nahkhiir" (1874) millest sai üks
Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu. Balleti eelkäijaiks olid õukonnatantsud. Koos balletiga kujunes Prantsusmaal välja ka ooper. Kuulusaim helilooja Jean-Baptiste Lully. Prantsusmaa on opereti sünnimaa 19.saj keskel. JACQUES OFFENBACH 100 operetti CLAUDE DEBUSSY impressionismi esindaja (erinevad kõlad) 19.sajandil kujunes Pariisist Euroopa moodsa kunsti keskus, kuhu tuldi õppima ja töötama ning tutvuma uute muusikasuundadega.
Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid husaarirõivaid, primadonna demostreerib etenduse jooksul vähemalt 45
Operett Kujunemine: Zanr tekkis 19 saj-l Prantsm-l itaalia koomilisest ooperist ning prantsuse vodevillist. On kõne, laulu ja tantsuga meelelahutuslik muu-sikaline näitemäng. Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus.
lauljatele: lauljad ei kasuta ole vaja nii meisterlikku ka tantsima. peavad olema, mikrofone, seetõttu vokaalset oskust, kuid suutma, koolitatakse neid oma siiski esitavad laule oskama häält kasutama nii, et professionaalsed see kostaks üle orkestri lauljad. Lauljad ka ka saali kõige tagumiste tantsivad. ridadeni. Kuulsamaid Georges Bizet. Jacques Offenbach Richard Rodgers etendusi: "Carmen" "Orpheus põrgus" "Helisev muusika" G. F. Händel "Julius Ferenc Lehar "Lõbus Jim Jacobs, Warren Caesar" lesk" Casey "Grease"
Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber
Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism. Impressionismi võib määratleda kui muljete kunsti ,muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvidele tuginevat suunda. 19.sajandi lõpus ning 20.sajandi alguses kujunes Pariisist Euroopa moodsa kunsti keskus. Siia tuldi õppima ja töötama ning tutvuma uue muusika ja kuulsate kunstikogudega. Kuulsad heliloojad: Adolphe Adam Charles Aznavour
habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks ● Esimene operett (Jacques Offenbach „Orpheus põrgus“) ● F. Liszt, F. Chopin, R. Schumann, R. Wagner, G. Verdi Hilisromantism (1890-1925) ● Iseloomulikud suured esituskoosseisud ja väga pikad teosed ● Mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias ● Suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss
kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee
Esindajaks Johann Strauss jun. Tõi operetti valsi. Tuntumad operetid: ◦ „Nahkhiir“ Esindajaks Jaques Offenbach. Esimene operett oli „Orpheus põrgus“ (1858). ◦ „Mustlasparun“ Siit alustas võidukäiku kankaan,mis jõudis iseloomuliku numbrina 19. 20. saj ◦ „Viini veri“ vahetusel igasse kabareesse. Tuntumad valsid:
rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10.a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent. Väga nõudliku iseloomuga ja edu oli kõige tähtsam. 1907-1911 elas Ameerikas,
Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K. Zeller ,,Linnukaupleja" Muusikal Sisu on võetud maailmakirjandusklassikast, mille tegevus on toodud tänapäeva. Laul, tants ja näitlemine on võrdsed. Helikeel kasutatakse moes olevat poppmuusikat muusikali loomise hetkel. Kasutatakse lavakõnet. Teosed: R. Rodgers ,,Helisev muusika" J. Styne ,,Naljakas tüdruk" G. Herman ,,Hello, Dolly" Ballett Sisu antakse edasi liikumise kaudu. Algab avamänguga.
2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad? Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma
Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
(Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Klaver on väljenduslikult võrdne lauljaga.) Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, sonaadivormis. klassikaline numbriooper - muusika jagunes lõpetatud osadeks: aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks ja koorideks. Offenbach - opereti rajaja, Prantsuse helilooja Johann strauss noorem - klassikalise Viini opereti rajaja, valsi kuningas
põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja 'Nahkhiir', 'Viini veri', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid
(valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks (Offenbach) ja meloodiliseks Viini operetiks (Strauss,Suppe, Zeller, Kalman).
Eelkäijateks oli Prantsuse koomiline ooper.Operetis räägitakse-on rohkem meelelahutuslik.Kergesti meeldejäävad meloodiad,lõbusasisuline,kasutati kõneteksti.Kõnelaul-retsitatiiv,erladi muusikalõik.Oli seotud balletistseenidega aga polnud keerulist goreograafiat .Luljad tantsisid. 18. Prantsuse operett ja klassikalise Viini operett . Esindajad? Ooperižanris kujunes välja 2 žanri: I prantsuse operett-Arenes välja kankaan(kabaree).esindaja Jacques Offenbach II klassikaline Viini operett-Esindaja on Johann Strauss II. 19. Johann Strauss II – Operetid? Valsid? Valsside popurrii ehk ahelvalss? 20. Kirjutas 500 valssi,tõi need operetitesse,polkad,tantsumuusika,ballett,operett.Kirjutas kokku 16 operetti, millest tähtsamad on: ’’Öö Veneetsias’’,’’Nahkhiir’’,’’Viini veri’’.Valssidel on meeldejääv meloodia,lihtne rütm.Üritati teha tema valssidest popuurid.Popurii nimeks sai ahelvalss. 21
verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid,
Tenorite hääletüübid:
· Kangelastenor on kõige heroilisem meeshääl. Tüüpilised Wagneri ooperid. Itaalia keeles
nimetatakse seda tenore robustoks.
· Lüüriline tenor - (itaalia k tenore spinto, saksa k lyrischer Tenor)
· Tenore di grazia (sõna sõnalt graatsiline tenor) on kerge, paindlik tenori hääleliik.
· Tenor bouffe on eriti kerge tenorihääl eelkõige prantsuse 19. sajandi keskpaiga kergetes
ooperites (heliloojad Offenbach, Lecoq ja Boieldieu).
· Kontratenoiteks on sageli bassid, kes laulavad kõrgemas tessituuris või ulatuses.
Kuulsad tenorid Rahvusooperis Estonia: Hendrik Krumm, Mati Kõrts, Vello Jürna.
Bariton
Bariton (
Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne Haydnit, kes saksa- ja ingliskeelseid laule
meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg) 1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) operetid "Lõbus lesk", "Krahv
Operett Operett väike ooper (itaalia keeles) · Tekkis 19.saj ooperi kõrvale uue meelelahutusliku zanriga · Erineb ooperist: o Operett on peaaegu alati lõbusa sisuga o Operetis kõneldakse ka laulude vahele o Operetis on kergesti meeldejäävad meloodiad o Operetis lauljad ka tantsivad o Tantsitakse seltskonna tantse, ooperis balletti o Kujunes välja prantsusmaal Prantsuse opereti kuulsaim esitaja Jacques Offenbach · Operetiga ,,orpheus põrgus" o Sealt pärineb kankaan · Uus opereti keskus Austria, Viin. o Kuulsaimad loojad olid isa ja poeg Strauss-id o Tähtsamad ooperid: ,,lood viini metsadest" ,,nahkhiir" ,,mustlasparun" o 19. Saj lõpu loojad: Ferenc Lehar Imre Kolman Vene rahvuslik muusika
Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja.
Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati "genre primitif et gai". Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) "Orpheus põrgus". Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. ,,Nahkhiir","Mustlasparun"(J.Strauss jun.) Veel Offenbachi operette: Imeilus Helena 64 , Pariisi elu 66, Hoffmanni lood 81 (tegelikult romantiline ooper). Operetile iseloomulikud jooned: · Meelelahutuslik iseloom · Kerge muusika · Aktuaalse sisuga laulud
Esimene neist on kodifitseeritud õigus, milles väärtused ja standardid on kirjutatud õigussüsteemi ning nendest juhindumine on vajaduse korral jõustatav kohtus. Seaduse tegijad on paika pannud, kuidas inimesed ja organisatsioonid peavad toimima 28 Kotkas, M. Juhtimise alused. Tallinn, 2001, lk. 11 29 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 9. 30 Seiwert, L.J. Das neue 1 x 1des Zeitmanagements: Der Euro-Beststeller. 22. Aufl. Offenbach: GABAL, 2000 31 Rahn, H.-J. Betriebliche Fürung. Kiehl, 1990, lk. 23 32 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 56-61 näiteks suhtuma looduskeskkonda, maksude maksmisse jms. Skaala teises otsas on vaba valiku võimalused, mille raames pole õigusaktidel erilist võimu ning töötaja ning organisatsioon võivad tegutseda oma äranägemise järgi. Valdav osa tegevusi on nende kahe vahel ning neid reguleerivad eetilised printsiibid, väärtused ja normid.
Sest see koht ei kõlba minule, see alandab mind. Kas teate, kes mina olen? Pan!... Pa...an!" Ta venitas seda sõna ja pani n'ile nagu terava tipu peale. ,,Pan! Panna! Kuis see kõlab! Aga teie ei mõista seda, sest teil pole kultuuri." ,,Kas minul ka ei ole?" küsis v. Elbe ja pani oma väikese valge käe vanamehe ette lauale, nagu oleks see mingisugune tõendus. ,,Teie olete sakslane, eks?" küsis Voitinski. ,,Oo, teil on! Olen Viinis käinud. Strauss ja Offenbach! Kui ta ise tuli, Strauss nimelt, viiul käes, nõnda, näete..." Härra Voitinski tõusis toolilt, kergitas oma luisi, koltunud käsi ja liigutas oma nõtru jalgu, püüdes näidata, kuidas Strauss ilmunud estraadile ja kuidas ta siis mänginud. Tema nõrk hääl laulis mingisugust valssi. Poisid seisid poolringis tema ümber, vaatasid, kuulasid ja naersid. ,,Teie naerate," ütles Voitinski ja istus uuesti. ,,Aga kui oleksite teda ennast kuulnud, siis poleks te naernud
annaabi.ee 
