Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond Iseseisevtöö tööseadusandluse alused Palga arvutamine Juhendaja: Jaanika Erne Koostaja: Martin Tali Tartu 2008 Palga arvutamine 1) päeva palga arvutamine: kuupalk : tööpäevad = päevapalk 400 : 8 = 50 kr 2) tunnipalga leidmine: kuna ületunnitöötasu on 50 % suurem, siis 50 + 25 = 75 kr on ületunnihind ületunde oli 2, seega 75 * 2 = 150 kr päevapalk : tööajaga päevas 3) töötaja palk sellel päeval: 400 + 150 = 550 kr ületöö palk + päeva palk Vastus: sellel päeval oli töötaja palk 550 kr
marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor ja mosaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d'Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel. Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat ongi Pala d'Oro ja pronkshobused. Pala d'Oro Esimese kuldse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju täiendatud ja uuendatud. Pronkshobused Katedraali tulevik See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava
vaid laulust laulu toimub erinev situatsioon, kus kirjeldatakse armastusest pettunud noormeest. Pettumuses kogeb ta mitmeid erinevaid negatiivseid emotsioone. „Võõrana ma tulin ja võõrana lähen taas.“- nende värssidega algab „Talvine teekond“, üks tuntumaid romantismiajastu laulutsükkleid, millega Schubertil õnnestus inimese valu väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu.
Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte,
Smuuti retsepte Ananassi-spinati smuuti 1 suur peotäis ananassitükke 1 suur peotäis spinatit 1 küps banaan 1 klaas vett või taimset piima Kookose-mango smuuti 1 mango 1 porgand 1 banaan peotäis mustikaid 3 spl maitsestamata jogurtit Kookosvesi Banaani-mustika smuuti 1 banaan peotäis külmutatud mustikaid 1 spl mett 1 väiksem pirn 2-3 jääkuubikut Banaani sokolaadi smuuti 1 banaan 1 spl sokolaadi siirupit 1 klaas piima ½ klaasi jääd
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult s...
Muusikaarvustus ,,Così fan tutte" Wolfgang Amadeus Mozart Sõprade ja perega kontserditel käimine on üks meeldivamaid vaba aja sisustamise võimalusi , kus lisaks heale seltskonnale ja rutiinist välja kiskumisele on ka hea võimalus ennast harida ja avastada uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai...
Kirjutan muusika retsensiooni sügisel toimunud Mihkel Polli klaverikontserdi ,,Peterburi sillad" kohta. Kontsert toimus 10.10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõppeks, kuid tegelikult oli peale paari traagilist nooti väike paus ning siis
Auhindade seas on Piia pälvinud viis korda parima kontsertmeistri preemia. Mõlemad esinejad olid väga heal tasemel ja suhtlesid publikuga. Samuti paistab nende hea tase välja nende auhindadest. Ei pannud tähele ühtegi viga kontserdis. Iga esitus avab helilooja stiili- ja mõttemaailma, antud paladest arvan, et mõlemale esinejale andis kõige rohkem juurde A. Vivaldi ,,Guarda in quest’ occhi e senti’’ ooperist ,,Ottone in Villa,’’ kuna see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks. Enamus palad olid kurva alatooniga. Esitus oli minu jaoks tavapärane, mõned lood olid kahjuks minu jaoks väga sarnased ja kuna kontsert oli pikk, siis sarnasus väsitas. Parema meelega oleksin vaadanud mõnda muusikali või ooperit
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas
motiveeritumad ja andekamad kandidaadid. 2007 Kaks noorteansamblit luuakse ka Tartusse, andmaks Arsise Kellade Kooli lõpetanud Tartu noortele võimalus jätkata harjutamist, esineda publikule ja arendada oma muusikalist võimekust. Kontsert algas sellega, et EELK Kuressaare Laurentsiuse kiriku krikuõpetaja Anti Toplaan räägib lühidalt Arsise ajaloost ja loeb ühe salmi. Siis tuleb lavale ansambel koos dirigendi Aivar Mäega. Esimene pala oli Bachi sümfooniast, teine pala oli Boccherini menuett, kolmas pala oli Griegi ,,Hommik", neljas pala oli samuti Griegi ,,Mäekuninga koopas", viies pala oli Schuberti ,,Ave Maria", kuues pala oli Tsaikovski ,,Pähklipureja" avamängu üks osa, seitsmes pala oli (Tsaikovski) ,,Krepak", kaheksas pala oli Leone ,,Adadzo", üheksas pala oli Tõnu Kõrvitsa ,,Mu süda ärka üles", kümnes pala oli Karuse rahvalaul ,,Maga, maga matsikene, üheteistkümnes pala oli Andersoni ,,Fill water" ja kaheteistkümnes pala oli
Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud oli riietatud must-valgesse ja poisid pintsakutesse. Kõigil mängijatel olid käes valged kindad, et kaitsa oma instrumente. Kontserdil esitatud laulud olid enamus klassikalisest muusikastiilist. ,,Helesinine Doonau" Johann Strauss II Pala oli valss. Algas tagasihoidlikult, veidi kartlikult ning muutus järjest valjemaks ja julgemaks. Lõpus läks pala aina kiiremaks. Pala oli suursugune, kujutasin endale ette suur ballisaali 19. sajandil, kus naistel on seljas barokk-stiilis kleidid ning meestel uhked ülikonnad. Kõigist teistest lugudest tundus see pala, kõige uhkem ja kuninglikum. Käsikellade esituses oli pala iga detaili teravalt kuulda, mis mulle meeldis, seega jättis esitus väga hea mulje. ,,Mäekuninga koobas" Edvard Grieg Pala algus oli väga salapärane ning alguses vaikne, järjest valjenedes, tekitades pinge. Pala oli äkiline
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam
Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud pala oli saksa helilooja Robert Schumanni teos „Widmung“ (eesti keeles„Pühendus“). Mulle meeldis selle pala meloodia oli rahulik, kuid siiski rõõmsameelse kõlaga. Teine esineja oli Marlene Keine, kes tõi kuuldavale aaria „Rejoice“ Handeli ooperist „Messias“. Pala tundus kuidagi tuttavana ning pakkus äratundmisrõõmu. Ilmselt olin seda varem kuulnud juba muusikatunnis või varem külastatud kontserditel. Teos oli ilus ning tõi välja ka artisti hääle võimekuse. Itaalia komponisti V. Bellini kirjutatud „Elvira aaria“ ei kuulunud just minu lemmikute hulka
suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning alguses oli meeleolu üsna nukker. Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna ilus ja huvitav kuulata, kui vaid tahmist on. Siiski läbib teost ühtne teema. Teiseks esitati kolme prelüüdi järjest kergete pausidega. Esimene neist oli üsna hoogne ja tumedamates toonides
ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti pärast jõudis saali esimene pianist, maani punases kleidis Kadri-Ann Sumera. Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd ,,Metsakohin". Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast.Teos oli üpriski kiire meloodiaga, lühike ja kõrges registris.Teose lõpu poole meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli Franz Schuberti Ekspromt nr 2 As-duur op.142. Seekord oli antud teose meloodia
sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918. aastal Peterburis kirjutatud klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp 1950. aastate algul juhuslikult oma õpetaja käsikirjade seast. Heljo Sepa pandud on ka pealkiri. Nüüd on see viimane, 5. osa tsüklis "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953). Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas loodud juba Peterburi-ajal. Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit", "Videvik", "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis",
Juhendaja Tuuliki Jürjo 2011.õ.-a. 24,oktoobril toimus Tallinna Mustamäe muusikakoolis kontsert,mis oli pühendatud vene heliloojatele P.Tsaikovski,N.Rimski-Korsakov ja M.Glinka.Esinesid muusikakooli orkester. Kontserdi alguses esines kirikukoor. Nad laulsid kahehäälselt ning koor koosnes kahest meeslauljast ja kolmest naislauljast. Edasi ilmus lavale orkester ning esimeseks palaks, mida nad esitasid oli M.Glinka teos "Kamarinskaya". Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid
improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine kõige loomulikum viis, siis on ta nii ülemiste kui alumiste kehasildadega otse klaveriga kontaktis ning suhtlemine nende vahel toimub tõrgeteta. Kõige rohkem meeldis mulle esimene lugu, mlleks oli Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981". See pala oli kindla tulemisega ning märkis eluringis sündi. Küllaltki tasane, ent jõuline avapala andis mõista, et tulemas on veel paljutki. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et esitaja esitas seda niivõrd suure emotsiooniga, et kõigi vaatajte pilgud olid suunatud ainult talle. Põnevust ja ootust jätkus terveks kontserdiks. Huvitav ja omamoodi mõnus oli ka see, et pärast kuuendat pala toimud paariminutiline vahemõtisklus, mille jooksul pianist mängis
kontserti tsellole ja orkestrile, mis oli esitatud Es-duuris ja pärineb oopusest number 107. Ta oskas kuulata seda, mida ta mängis ning tema mänguviis oli kindlasti väga silmapaistev ja väga heliloojale iseloomulik. Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus. Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta näpud liikusid ka väga oskuslikult et kõik selle pala nüansid ilusti välja mängida. Tema esitas H. Villa-Lobose kontserti kitarrile ja orkestrile ning sealt mängiti esimest Allegro preciso osa. Ja saksofonist, no kuna mulle endale väga meeldib saksofon, siis ühtegi halba sõna kohe ei oskagi öelda. Pala oli väga meeldiv ja erines kindlasti oma meloodia poolest teistest just ka selle poolest et autoriks oli eestlasest Hillar Kareva, kes
Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks
kirjeldan ma teost üldiselt. Esimene osa ,,Andante" on küllaltki rahulik ning arvan, et kõige olulisem roll selles osas oli klarnetil. See tekitas maheda kõla, mis meenutas mulle aega, kui kevadel hakkavad saabuma ilusad ilmad- hommikuti päike juba paistab ja linnud laulavad. See osa tundus eriline, kuna hoolikalt kuulates see poleks nagu ühtegi korda ennast korranud. ,,Andante" on väga maheda ja ilusa kõlaga pala. Teine osa ,,Menuetto" on küllaltki intensiivne ning selles osas on minu arust väga hästi kuulda klaveri dünaamilisi noote. Samuti meeldis mulle selles osas viiulil esitatu. See tekitas natuke õudustunnet, meenutab võib-olla lapsepõlves ,,Tom&Jerry" multikast pärit tagaajamisi. Pala polnud võrreldes esimesega enam nii rõõmsameelne, kuid kindlasti säilitas see teose ilusa kõla. Kolmandas osas ,,Rondeaux-Allegretto" on tagasi tulnud jälle õrnem kõla, nagu seda oli tunda
Heine tekstidele.Schumanni loomingus on 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat , instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad: ,,Kevad sümfoonia'' , ,,Reini sümfoonia'' Klaveritsüklid: ,,Liblikad'' , ,,Karneval'' , ,,Kreisleriana'' , ,,Lastestseenid'', ,,Novelletid'', ,,6 fuugat teemale BACH orelile op.60'' Vokaaltsüklid: ,, Naise elu ja armastus'' , ,,Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem'' , ,,Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks''. 2. Helilooja ja pala nr.1 J.Brahms Symphony No.4 E minor- J.Allegro non troppo Helilooja ja pala nr.2. -Felix Mendelssohn- Symphony No.4 ,,Italian'' I mov- Allegro Vivace Helilooja ja pala nr.3 F.Liszt Chasse-neige (Andante con moto)12 Helilooja ja pala nr.6- F.Schubert Ave Maria Helilooja ja pala nr.7- F.Chopin - Raindrop; Prelude in D flat Major Op.28 NO.15 Helilooja ja pala nr.8- F.Schubert- Erlkonig, Op.1 D.328 Helilooja ja pala nr.9- J.Brahms- Hungari
My Heart's in the Highlands Loo pealkiri on ’’My heart’s in the highlands’’. Pala muusika autor on 82 aastane Arvo Pärt, kes on kogunud maailmas tuntust juba aastast 1984, mil ilmus ECMi egiidi all Pärdi autoriplaat „Tabula rasa”. Teose sõnade autor on šotimaa rahvuspoeet Robert Burns, kes on kõige tuntum šoti keeles luuletaja, ehkki suurem osa ta teoseid on inglise keeles. Vokalist on Taani lauljatar Else Torp, kes laulab häälekõrgusel sopran. Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent
märtsil kell 14,00 käisin Tallinnas kontserdil "Maagiline duo".Kus esinesid kaks naist,Jelena Gritsenko ja Julia Aleksandrova. Jelena mängis klaveril,aga Julia flöötil. Kontsert toimus Tallinna Keskraamatukogus. Jelena ja Julia on andekad muusikakooli õpetajad. Esimene lugu oli Albert Franz Doppler`i (1821-1883) kirjutatud Popurrii ,,La Barbier de Sevilla". Algas ta rahulikus tempos ning jätkas kiiremini, hüplevalt. Kui tempo läks kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded. Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i (1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel kellele kuulub see teose,kas pojale või isale. Sonaadi algus on aeglane ja rahulik, pikkade rütmidega. Vahepeal tulid sisse korged noodid. Siis mängis Jelena üksinda ja flöödi sisseastumisega algas kiirem ja mazoorsem pala osa. See oli hüplev, tempo oli kiire ning rütmid teravad
Arvo Pärt analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab muusikapala väga eriliseks.
popmuusika töötlusi. Keelpillikvarteti ja Rannapi kontsert koosnes viiest osast. Peale esimest kahte osa oli väike vaheaeg. Esimesena kõlas keelpillikvarteti esituses Rannapi 1992. aastal kirjutatud lugu „Prodigal Son”. See lugu ei puudutanud mind sügavamalt. Loo esimene pool oli kiire ning sünge, meenutades õudusfilmi taustamuusikat. Loo teine pool oli aeglasem ning malbem, meeldides mulle rohkem, kui kvarteti esimene osa. Kohati mind isegi häiris antud pala juures, et pille ei mängitud terve aeg poognaga, vaid vahepeal ka sõrmitseti. Lugu kõlas üldjoontes kuidagi dramaatiliselt ja kohati isegi süngelt. Igatsesin kuulda seal kõrval malbet klaverit. Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas
Tsello mängijal oli must ülikond, pruunid juuksed ja mustad prillid, mees oli kõige pikkem. Esimesel klaveri mängijal oli must pluus punaste lilledega, pikkad pruunid juuksed ja tukk ees, mustad viigipüksid, palju põsepuna, naine ise oli ilus, tema kõrval istus pikk mees kes keeras noodiraamatu lehte, mehel oli hall kampsun, püksid olid ka hallid ja prillid. Teine klaveri mängija oli üleni mustas (kleit), pruunid juuksed. Muusika oli üpris valju. Pala 1 Allegro ma non troppo oli väga vali, äkiline ja natuke kurva võitu vahepeal, 2 Andante oli kurva algusega, päris valju, lühem kui eelmine aga päris pikk. 3 Allegro oli äkilise algusega, alustas pala klaveri mängija, tore, palas oli palju äkilisi kohti. Ja 1 Molto moderato quasi lento oli jällegi väga äkilise algusega, ja terve pala oli üldse väga äkiline muidu oli päris tore. Vaheaeg oli 10 minutit.
Kuulsa filmi ´siin me oleme´ laul ´tagametsa tango´ kõlas täpselt nagu filmis endas. Isegi hääl kõlas sarnaselt- daamilikult uhkelt ja enesekindlalt. Vürtsi lisasid esitajate emotsionaalsed pilgud ja tangolikud käeviiped. Sarnase peomeeleoluga kontsert ka jätkus. Esitati hoogne laul, kus kordus fraas ´tsa.tsa.tsa sa tantsi sambat'. Kohati tundus, et laval on rohkem kui kaks inimest, kuna Kaido lisas juurde arvutil loodud muusikat ja erinevaid trummipalasid. Järgmine pala, mida esitati, oli traditsiooniline, rahulik ja mõtlik jõululaul. Pala 'Jõulukell, Jõulukell pühad on saabunud linna´ Järgnesid Laulud 'Jingle bells' ja ´Aisakell´ salme esitati vaheldumisi nii eesti kui inglise keeles. See laul oli eelnevast väga erinev, kuna pala esitati väga hoogsalt. Laulja hääldus oli väga hea, sest isegi ülikiire tempo puhul sai sõnadest hästi aru. Kuigi kontsert oli lühike, oli see hea vaheldus sügisele meeleolule, sest elav
"Komarovskaja". Kuna ma pole varem Narva Sümfooniaorkestrit mängimas näinud,oli mulle suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng. Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", "Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut" ja Pjotr Tsaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen juba maininud, et ooperit ja vokaalset esitamist mulle kontserditel kuulata ei meeldi hakkasin sellest tüdinema juba pärast esimest pala. Kuigi Olga Sosnovsjakat saatis orkester oli saali akustika niivõrd hea, et laulja hääl kostis niivõrd valjusti, et koguni tundus, et ta summutas oma häälega ära kogu orkestri.See ei ole muidugi halb, vaid näitab hoopis laulja suurt potentsiaali ja oskust laulda.Esimene pool tundus siiani kuidagi mage, kuid kuna Tsaikovski mulle väga meeldib oma voolavuse, kergluse ja kaasakiskuvuse pärast oli vähemalt see osa vokaalsest esinemisest põnev kuulamiseks.Tsikovski
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad...
kogu aeg publikuga suhtles. Peale igat laulu oli tal rääkida mõni huvitav lugu, mis rahvast kaasa haaras. Vürtsi lisasid tantsutrupi Frikar meeliülendavad esitused. Minu lemmikpalaks oli "Funny Little World", mis on samuti tema enda kirjutatud. Laul on pop stiilis. Esituse tase oli suurepärane. Lugu oli esitatud väga puhtalt. Lavaline liikumine oli huvitav ja Rybakil jäi aega ka veel publikuga suhtlemiseks. Pala haaras kõiki kaasa ja lauljal õnnestus rahvas muusika taktis liigutusi tegema panna. See laul tekitas minus palju emotsioone. Tunded olid vaid positiivsed. Laul meeldis mulle juba ennem kontserdi külastamist ja pala suurepärane live esitus tekitas seoses selle looga veel suuremaid emotsioone. Lugu oli meeldejääv oma erilise rütmi ja huvitavate sõnade poolest. See lugu oli väga kaasahaarav. Pala oli natuke rahulikuma tempoga, kui
Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh.Nelson ,, Tants" ja ,, Püha öö". Seejärel sai publik lasta oma silmal puhata solistil, kes esitas flöödil J.S. Bachi ,,III osa flöödikontserdist nr.1". Nüüd astus lavale tagasi viisikoor, kelle esituses lauldi H. Hindpere pala ,,Lumi langes". Esinemisjärg anti üle pärimusmuusikaansambile, kes esitasid Kihnu Labajala. Jällegi seadsid end lavale flöödimängjad. Kõlas A.L.Webberi ,, Maarja Magdaleena laul" . Flööditrio esitus oli väga meeldejääv ning ilus. Kord mängisid nad koos, kuid leidus ka soolohetki. Peale imeilusat pala astusid lavale kanneldajad, kes mängisid taustaks solistile rahvale tuntuid palu nagu ,, Ära koo mu käpikuisse päikest" ja Metsatölli ,, Oma laulu ei leia ma üles"
Spetsialisti tase MAGIX Music Maker Algtase Corel Draw TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Tugev huumorimeel, sõbralik, hea suhtlemisoskus Nõrgad küljed Ebapiisav keele oskus, lühike LOOMING 106 sümfooniat, 104 nummerdatud, tuntuimad on 45 72-78 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 21 keelpillitriot 52 klaverisonaati 12 klaveripala ja kaks pala neljale käele 3 oratooriumi 14 missat, tuntumad 10 16 ooperit 16 avamängu 58 divertismenti 12 teost baritonile 273 šoti ja 60 walesi rahvalaulu seadet 32 pala mängutoosile 29 tantsu 7 marssi
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest sei...
Teost esitavad Leonard Roczek, kes mängib tšellot ning Herbert Schuch, kes mängib klaverit. Antud teos esitataksegi nende kahe pilliga. Antud lugu on väga ilus, kohati isegi kurb. Teose kompositsiooniks on Pärdi enda loodud tehnikat- tintinnabuli (sulanduvad kaks ühehäälset liini üheks tervikuks). Teost on kasutatud paljudes kuulsates filmides ja telesaadetes. „Spiegel im Spiegel“i pikkuseks on 10 minutit ja 27 sekundit. 2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad pikalt kõlama. „Für Alina“ on tintinnabuli üheks parimaks näiteks. Antud teose pikkuseks on 6 minutit ja 7 sekundit. 3. „Fratres“ Teoses mängib tšellot George Durham ning harvi Kihwa Lee. Pala esitataksegi tšello ja harviga. „Fratres“ algab energilisemalt kui
ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu. Conan ja Andy nõustusid sellega ning tegid selle ära. Minu arust oli see väga naljakas. Elizabeth Warren on on Ameerika Ühendriikide teadlane ja poliitik. Ta kuulub Demokraatide parteisse ja esindab Senatis Massachusettsi osariiki. Ta rääkis oma elust ja poliitikast. Minu arust oli see väga huvitav. Saate lõpus esines bänd ''Awolnation''. Nad esitasid üht pala ja mulle meeldis see pala. Mina soovitan teistele seda vaadata, sest see on väga naljakas ja huvitav ning põnev ka. Seda saab vaadata kanal 12-l argipäeviti kell 23.30, nädalavahetustel kell 10.50 ja 11.40.
Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello. Kontsert muusikateoste avalik ettekanne. Koorilaul koor + saade. Madrigal emakeelne laul, tekkis vastukaaluks ladina keelsele gregooriuse koraalile.
Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata. Kooride esinemised olid head, ei ole midagi halba öelda tublid noored on. Õe ja venna duett oli väga lahe. Oli näha, et nad olid vaeva näinud selle esitusega. Esitus kõlas väga hästi. Laul oleks võinud rohkem viidata jõuludele ja see oleks võinud olla Eesti keeles. Veel esinesid kaks noormeest kes esitasid enda loomingut klaveril. Andekad poisid, see pala meenutas veidi meloodialt ühte välismaa artisti pala aga laulu nimi ei tule meelde. Nad võiksid sõnad ka juurde kirjutada sellele loole. Konsert lõppes ühise lauluga. Soolo osad esitasid 12. klassi õpilased. See oli väga lahe aga mõned hääled ei kostunud välja. Võibolla olid veidi närvis. Aga lõppkokkuvõtteks oli väga vinge kontsert. Kontsert oli tore ja lahe. Muusika valik olu väga hea see tekitas jõulu tunde. Esitsed olid toredad ja meeldejäävad
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga
Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli vaadata, kuidas solist sisse elas. See pala haaras endaga kaasa kõik saalis viibinud. Esitusele järgnes enesest mõistetavalt lausa meeletu aplaus ning mitmekordne Pille Lille lavale tagasi kutsumine. Lugu tekitas minus väga palju erinevaid emotsioone, kohati oli pala niivõrd võimas, et külmavärinad jooksid mööda selga võidu ülesse ja alla. Tosca aaria jäi mulle meelde oma väga kõrge heli ulatuse poolest ja oli kahtlemata parim osa sellest kontserdist. Ma ei ole just muusikaspetsialist, kuid
ARVO PÄRT 3 kuulamisteost 1) ,,Perpetuum Mobile, op.10,, Kestvus: 4 min Esitaja: Bamberg Sümfooiaorkester Neeme Järvi juhatamisel Analüüs: Pala algus on rahulik, kuid on tunda kasvavat põnevust. Küllaltki hirmuäratav ja pingesatud algus, mis meenutab mulle tseeni õudusfilmist. Iga hetkega lisandub orkestrist pille juurde. Pala on kogu aeg kiirnev ja aina valjemaks minev. Sünge kõlaga, otsiva sisuga ja kiire teos. Umbes kolmandal minutil on loo kulminatsioon, kui muusika on muutunud väga jõuliseks, kiireks, valjuks pinge on laes. Seejärel muusika rahuneb, vaibub ägistav pinge, pille jääb aina vähemaks, kuni on kuulda vaid ühe pilli heli. 2) Cantus in Memory of Benjamin Britten Kestvus: 7. 26 Esitaja: Westminster Chamber okester Brandon Derfleri juhatamisel
Edvard Grieg 1843-1907 Elulugu: Ta oli Norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamas...
Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski teisiti. See pala on väga tempokas, jõuline ja sisaldab palju kõrgeid noote. Armastuse väljendamine on näiteks stseenis, kus don Quijote esmakordselt kohtab Aldonzat ning hakkab teda oma südamedaamiks Dulcineaks nimetama. See pala on aga hoopis rahulik ja Dulcinea nime laulab don Quijote ülistavalt. Vaadates, et Aldonza naudib laulu otsustavad ka muulaajajad muusikapala laulda proovida, kuid nende hääl kõlab hoopis kõrist karjuvalt ja ei ole kuigi meeldiv ega romantilise alatooniga
(tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul". Selle pala kandis ette Mari Adachi (vioola). Eriti huvitav selle teose juures oli see, et Adachi esitas seda pala kontserdimaja rõdul. Algselt oli see teos kirjutatud sooloks tséllole, aga 2009. aastal valmis ka soolo vioola seade. Viimasena kõlas aga Eduard Oja "Klaverikvintett". Kirjutatud 1935. aastal. See lugu võitis Eesti Akadeemilise helikunsti seltsi kammermuusikavõistluse. Selle komponeerimisega tegi ta aga algust juba siis kui ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis
väga mõnus kuulata, arvestades, kui rahulik ja helge see teos on. Sellest teosest peale üritasingi kavasse panna ühel sajandil loodud teosed, mille autoriteks on päris kuulsad heliloojad. Oma muusikaliselt sisult on palad erinevad, mõned rohkem rahulikumad, mõned hoopiski väga tempokad . Kava alustada otsustasin rahulikult, kuid palaga, kus on esitavad seda suur hulk inimesi ning saab kuulda nii pillimängu, kui ka laulmist. Osad palad, nagu näiteks ka pala, mis on kavas nr 2 oli sünge ning tiheda vahetuva tempoga , milles võib mingi hetk isegi väga järsk vahetus tulla. Ka pala nr 4 on eriline selle poolest, et esitatakse seda klavessiinil ning selle pillil on väga omapärane kõla Lõpetada kava W.A.Mozarti teosega tuleneb sellest, et teos on väga kiire ning särtsakas, mis lõpupoole kuulaja äratab ning erksuse siise toob.
Flamenco tipp Kontsert toimus 17. september Paide Ühisgümnaasiumis. Seal esines Myrddin De Cauter, kes mängis kitarri. Myrddin esitas Nuevo flamenco palasid. Ta on pärit Belgiast. Kontserdit oli minu jaoks liiga raske kuulata, sest ma ei ole sellist muusikat harjunud kuulama. Kontserdi kava oli hästi üles ehitatud, sest alguses tutvustati Myrddinit ja siis esitas ta enda lugusid. Myrddin esitas kontserdil 6 pala. Need kõik lood olid esitatud minu meelest väga hästi. Tema tehnika oli suurepärane. Iga loo lõpp oli selline, et tema mängimisrütm läks aina kiiremaks. Minule isiklikult meeldis tema kolmas pala kõige rohkem, sest see tekitas minus hea enesetunde. Mulle tundus, et flamenco mängimine väsitab päris palju, sest peale kolmandat lugu pühkis mees otsaeest higi. Myrddin on pärit Belgia muusikute perekonnast, kus kõik mängisid pilli. Tema isa on mustlasjazzi ringkondades tuntud üle
Stiil on lärmakas ja keeruline) kuulis, hakkas teda džassmuusika huvitama. Siis läks ta õppima kitarri. 16-aastaselt omandas ta filosoofia hariduse. Ta mängis džässi oma sõpradega nädalavahetuseti, kui tal ei olnud kooli. Ta hakkas katsetama asjadega, et tekitada häält. 1960ndad See oli esimene kord, mil Steve Reich kuulis sellisest asjast nagu kaheteisthelitehnika ehk dodekafoonia. Dodekafoonia on 12 järjestikusest helist koosnev pala. Toon siinkohal näite dodekafooniast: https://www.youtube.com/watch?v=jn7Ud_8-xk8 Kuuekümnendatel tegi ta ka filmidele tunnusmeloodiaid. Siis kirjutas ta ka oma esimese loo “It’s gonna rain”. Tal tuli esimest korda välja see, et hääled hakkasid koos minema, aga üks hetk olid nad vastupidid ja siis sulandusid jälle kokku. Selle parimaid näiteid on “Piano phase”. Ta hakkas katsetama erinevaid viise, kuidas inimese keha suudab hääli teha. 1970ndad
Laul oli kiire tempoga ning suhtelise kõrge tooniga. Viies lugu oli Tõnu Kõrvitsa poolt kirjutatud laul nimega "Asuur". Lugu oli aeglane ja rahustav mis oli väga uinutav. Kuuenda loo nimi oli "2 saarlast" ning loo autor oli Eduard Tubin. Lugu rääkis röövli pealikust, tema sõbrast ja nende kambast kellel tuli võtta vastu väga julm saatus. Lugu oli eesti keeles ning meenutas väga ooperit ja sele loos mängis ka pianist. Seitsmes pala oli Gustav Ernesaks "Tormide rand". Laulus oli kaks solisti ja pianist mehed trampisid, rütmi tegemiseks oma jalgu, meenutas jällegi ooperit. Kaheksas ja ka viimane laul oli Mark Saare "Leelo" mis oli kontserdi lõppu suurepärane pala. Olin kontserdiga väga rahul ning võiks minna ka järgmine kordki neid kuulama. Kui nad saalis laulsid möödus aeg nii kiiresti . Karl Kaasan 9b
muusika kõrge taseme. * I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille * 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid * Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. loodud juba Peterburi-ajal. * Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast * Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita Tartu muusikakool, 1987. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
