TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud
Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiline kaart TOOTE NIMETUS Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga KOGUS 8 portsjonit KAAL 1,450 BRUTO NETO KOOND KOOND RETSEP KÜLM RETSEP TOORAINE NIMETUS PÕHI TÄIDIS KATE T KAO % T
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav
aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub õhtuseks etenduseks valmistuma. Kahuripauk kindlusest annab märku, et Angelotti põgenemine on avastud. Cavaradossi ja Angelotti lahkuva kiiresti kirikust. Kirikuteener teatab , et võit Napoleoni üle tähistatakse täna õhtul kontsertiga Farnese palees, kus esineb ka Tosca
võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli vaadata, kuidas solist sisse elas. See pala haaras endaga kaasa kõik saalis viibinud. Esitusele järgnes enesest mõistetavalt lausa meeletu
Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta)
Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro
rahvusvahelistele ooperilavadele. Ühtlasi algas selle teosega Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja unustusele määratud teoseks. Ajalugu näitas siiski, et just sellest ooperist sai üks Puccini enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". Veristlikus "Toscas" tõi Puccini oma muusikasse palju uusi elemente, selle teine vaatus sisaldab ekspressionistlikke jooni. "Tosca" sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel Jaapani-ainelise "Madama Butterfly", mis kukkus esietendusel läbi. Puccini tegi teose pisut ümber, see tuli
Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992. aastal publiku auhinna Violetti- Valsesia võistlusel. Aastal 1991 pääses ta Modenas toimunud Pavarotti-nimelise võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca".
särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5 Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks
Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly" 3 lühiooperit (ühevaatuselised) triloogia 1) ,,Mantel"; 2) ,,Õde Angelika"; 3) ,,Gianni Schicchi" ROSSINI BIZET VERDI WAGNER MASCAGNI LEONCAVA PUCCINI LLO ,,Tuhkatriinu ,,Carme ,,Rigoletto ,,Rienzi" ,,Talupoja ,,Pajatsid" ,,Boheem"
Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta laulis Mexico Citys 1964 nagu Massenet 'Manon. Allikad:http://et
Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J.Strauss), Straussi loodud ooperist ansambel operetist ,,Öö Veneetsias". Teises osas tulid ettekandele Buonafede aaria ooperist ,,Elu kuu peal"(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist ,,Figaro pulm"(W.A.Mozart),Don Basilio aaria ooperist ,,Sevilla habemeajaja"(G.Rossini),Tosca aaria ooperist ,,Tosca"(G.Puccini) ja sama helilooja teos ka Calafi aaria ooperist ,,Turandot". Kõla oli enamus aariate puhul väga täpne ja kindel esines huvitavat,rahulikku,meheliku, pehmet,mahedat,head kõla. Dünaamikas esines kõiki vorme oli nii rahulik,kiirenev,aegluvstuv kui ka vaheldusrikas. Esinejatel ei tulnud kindlasti puudu artistlikusest ja ka mitte tantsimis oskusest.Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda.Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill,
o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893) o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853) o "Traviata" (La traviata; Veneetsia 1853) o "Don Carlos" (Pariis 1867)
8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a
Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester.
Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”,
kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Tähelepanu väärib ka, et alates sellest teosest algas Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja hukkumisele määratud teoseks. Ajalugu on aga näidanud, et just see ooper on Puccini üks enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". See ooper sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Selles ooperis tõi Puccini muusikasse hulgaliselt uusi elemente, eriti teises vaatuses võib märgata impressionismi algeid. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel jaapani-ainelise "Madame Butterfly", mis kukkus esietendusel pidulikult läbi. Puccini tegi teose pisut ümber ja see tuli
Opera's 1969, Philadelphia Lyric Opera Company's aastal 1970 ning Covent Gardeni's aastal 1971- Nüüdseks on ta laulnud peaaegu kõikides olulisemates ooperiteatrites ja festivalidel maailmas. In 1971, he sang Mario Cavaradossi in Puccini's at the Metropolitan Opera, and continued to sing that part for many years, singing it, in fact, more than any other role. Aastal 1971 mängis ta Cavaradossi osa Puccini ooperis "Tosca". Seda rolli on ta esitanud rohkem, kui ükski teine ja seda peetakse üheks tema parimaks tõlgenduseks. Kuigi tema repertuaar koosneb peamiselt prantsuse ja itaalia meistrite 19. sajandi teostest, kuulub tema repertuaari ka suurepärane valik Mozarti ja Wagneri teostest. Domingo on ka haritud dirigent. Aastal 1996 sai temast Washington Opera House'i kunstiline juht. Plácido Domingo on rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Tema välimus ja karismaatiline iseloom on
Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane. Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti. Kokkuvõttes koosnes kontsert väga paljudest erinevatest lauludest, mis kõik pärit ka erinevatest teostest
MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus.
3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi -
(Ranshofenis), vaske (Brixleggis) ja pliid (Gailitzis). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz, Sankt Pölten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), kunstkiud (Gmunden) ja plastmassid. [redigeeri] Teenindus Linzi lossimuuseum "Tosca" etendus Bregenzi festivalil 2007/08 Hinterthal talvel Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus. Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga.
etendatakse, näiteks 7 lifti, kolm tagalava(suured ruumid kummalgil pool lava ja lava taga, igasse neisse mahub kogu lavadekoratsioonistud) ning lava keskel on 60 jalase(18m) diameetriga pöörlev osa.Suur ja paljude mehaaniliste abilistega lava lubab etendada kuni nelja erinevt ooperit nädalas. 4 Praegune repetuaar Hetkel on mängitakse järgmiseid etendusi: Tosca Eugene Onegin Rigoletto Arabella The Magic Flute La Bohème L'Elsir d'Amore Cosi Fan Tutte Andrea Chénier La Cenerentola The Enchanted Island Falstaff Die Fledermaus Madama Butterfly Prince Igor I Puritani
muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse
1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast. 1998 - balletijuhi kohale asus Mare Tommingas. 1999. aastal sai Vanemuise draamajuhiks Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson. 2004. aastal asus muusikajuhi kohale Hendrik Vestmann, 2006. aastal vahetas ta välja Toomas Vavilov. 2003
Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G. Verdi "Traviata", "Aida","Rigoletto", "Trubaduur", "Nabucco" Puccini "Madame Butterfly", "Tosca","Boheem" NB! ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE! 1. Koosta ooperi definitsioon! 2. Kuidas valmib ooper? 3. Millised muusikalised numbrid on ooperis, kuidas jaguneb etendus? 4. Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid? 5. MiLlised etendused olid juba olnud enne ooperi sündi? 6. Millise etendusega on tegemist :kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala renessansiaegsetes õukonnapidustustes?
Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks
Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats kloun. · Giacomo Puccini (1858-1924) Puccini Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas. Innustust sai teiste ooperitest. Lõpetas Milano konservatooriumi. Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid: · ,,Boheem" 1896 · ,,Tosca" 1900 · ,,Madame Butterfly" 1904 · ,,Turandot" 1926 Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma". 3 tenorit Pavarotti, Domingo ja Carneras. Puccini loonud ka triloogia: 3 ühevaatuselist ooperit, 1918. 1. ,,Mantel" 2. ,,Õde Angelika" 3. ,,Gianni Schicchi" koomiline ooper. Sealt pärit Lauretta aaria ,,O mio babbino caro". KT-s vaja tunda oopereid
"Saatuse jõud" 62, "Don Carlos"67, "Aida" 71, "Othello"87, "Falstaff"93. 1. Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad 2. Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) 3. Orkestri osatähtsuse tõus 4. Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a.
) Poco a poco, llevé a Catherine hasta la edad de dos años, pero no recordó nada importante. Le di instrucciones firmes y claras: --Vuelve a la época en que se iniciaron tus síntomas. No estaba en absoluto preparado para lo que sucedió a continuación: --Veo escalones blancos que conducen a un edificio, un edificio grande y blanco, con columnas, abierto por el frente. No hay puertas. Llevo puesto un vestido largo... un saco hecho de tela tosca. Tengo el pelo rubio y largo, trenzado. Yo estaba confundido. No estaba seguro de lo que estaba ocurriendo. Le pregunté qué año era ése, cuál era su nombre. 12 --Aronda... Tengo dieciocho años. Veo un mercado frente al edificio. Hay cestos... Esos cestos se cargan en los hombros. Vivimos en un valle... No hay agua. El año es 1863 a. de C. La zona es estéril, tórrida, arenosa. Hay un pozo; ríos, no. El agua viene al valle desde las montañas.
By his character, Kull was joyous, vital, merry but also discussing more serious and psychological problems. In the theatre, he was a popular figure, always bringing good humour with him. Maybe it was due to his character that he was less submerged in the finer details, but he always had a firm vision of his work as a whole. From his theatre repertoire we can mention operas of Verdi (The Masked Ball, La Traviata, Rigoletto, Aida), Tchaikovsky, Bizet, Puccini (Tosca, Madame Butterfly), Wagner (The Flying Dutchman, Tristan and Isolde, Lohengrin), Gounod, Mozart (Don Giovanni), Mussorgsky (Boris Godunov), and several Estonian operas. In the orchestral music his repertoire was versatile and varied: Messiah by Händel, symphonies of Haydn, Schumann, Franck and Tchaikovsky, works of Berlioz, Rimsky-Korsakov, Estonian symphonic music (Tubin, Lemba, Eller, A. Kapp, Aav and others). Kull was an amateur-composer himself
annaabi.ee 
