Rootsi referaat (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

AA-10
Rootsi
Referaat
Rannar Jantson
Pärnu 2011

Sisukord

Sissejuhatus 5
Pealinn Stocholm 6
Riigi kaart 7
GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK 8
Tähtsamad linnad 11
Maavarad 12
Pinnamood 12
Kliima 12
Siseveed 12
ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD 13
ENERGIAMAJANDUS 13
Rootsi tööstus: 15
TRANSPORT 17
ROOTSI ETTEVÕTLUSORGANISATSIOONID 19
Kaubanduskojad: 19
Rootsi Kaubandusliit 19
Kommertskolleegium 19
TURISM 20
Pilte Rootsist 21
Kasutatud materjal: 23
Rootsi

Sissejuhatus

Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2.
Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune .
Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr.
Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile.
19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa . 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse.
Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19.sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud ( elektrotehnika -, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid.
Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine , mis viis 1909.aasta üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919.aastal.
Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks .
Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.
1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni.
1 rootsi kroon SEK=100 öör

Pealinn Stocholm

Riigi kaart

GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK

Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon . Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust.
Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur- Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 –ga.
2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma - ja kreekakatoliku kirik ning moslemid .
RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS
VANUS
KOKKU
 
MEHED
 
NAISED
 
 
 
 
 
 
 
 
TOTAL
8924
100,00%
4412
100,00%
4512
100,00%
0-4
461
5,17%
237
-5,37
225
4,99
5-9
596
6,68%
306
-6,94
290
6,43
10-14
596
6,68%
306
-6,94
290
6,43
15-19
514
5,76%
264
-5,98
250
5,54
20-24
516
5,78%
263
-5,96
253
5,61
25-29
584
6,54%
297
-6,73
287
6,36
30-34
623
6,98%
317
-7,18
305
6,76
35-39
642
7,19%
329
-7,46
313
6,94
40-44
584
6,54%
298
-6,75
287
6,36
45-49
585
6,56%
296
-6,71
288
6,38
50-54
633
7,09%
319
-7,23
314
6,96
55-59
609
6,82%
308
-6,98
301
6,67
60-64
450
5,04%
224
-5,08
226
5,01
65-69
380
4,26%
182
-4,13
198
4,39
70-74
362
4,06%
164
-3,72
197
4,37
75-79
334
3,74%
143
-3,24
191
4,23
80-84
256
2,87%
100
-2,27
156
3,46
85-89
139
1,56%
45
-1,02
94
2,08
90-94
50
0,56%
12
-0,27
38
0,84
95-99
8
0,09%
1
-0,02
7
0,16
100+
1
0,01%
0
0,00
1
0,02
sündimus - 10.36 sündi/1,000 inimesest
suremus - 10.36 surma/1,000 inimesest
väikelaste suremus:
kokku 2.77 deaths/1,000 elussündi
meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi
naissoost : 2.59 surma/1,000 elus sündi
Rahvastik:
0-14 aastased: 17.1%
15-64 aastased: 65.5%
65 aastased ja vanemad: 17.4%
Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori.

Tähtsamad linnad

- Stockholm
- Göteborg
- Uppsala
- Kiruna
- Sundsyall
- Örebro
- Kalmar
- Linköping
- Jönköping

Maavarad

Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan , vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks.

Pinnamood

Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi -naavia mäesiku küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida- osa.

Kliima

Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja –ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju.

Siseveed

Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis.

ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD

SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK’i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK’i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK’i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena.

ENERGIAMAJANDUS

Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust , palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt
Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt -tundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel.
2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides.
Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatt-tundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik.
Energiamajanduse tõhustamine- võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks . Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest.
Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis
Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära seisneb selles, et töötute hulka ei arvestata erinevates tööhõiveprogrammides osalevaid inimesi ning parajasti ümberõppel olevaid töötuid. Rootslaste eesmärgiks oleks saavutada nn. täistööhõive, mille elluviimiseks tehakse tõsiselt tööd. Lähemaks eesmärgiks on püstitatud 2004. aastal saavutada 80% tööhõive tööealise elanikkonna seas, kuid ilmselt saab selleni jõudmine olema raskendatud praeguses majandusolukorras. Tööhõiveküsimused on võimuloleva valitsuse üks prioriteetseim valdkond .

Rootsi tööstus:

Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn “võrgustikumajanduse” tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust.
Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse.
Telekommunikatsioonid. Rootsi telekom -i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT- sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st.
Transpordiseadmed . Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad: autod, bussid , veoautod, lennukid , rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale.
Masinaehitus . Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB ( elektrilised - ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000.
Metsatööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi. Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele. 2/3 Rootsi pindalal kasvab mets. Seda on palju. Enamus on okaspuud (männid ja kuused), ülejäänud on lehtpuud ( kased ja haavad). Aga rootsi lõunaosas on lehtpuid rohkem, ja seal on rohkem levinud tammed , pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks.
Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti.
Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine - palju on juba istutatud metsa. Rootsis on suur enamus metsamaad eraisikute käes, riik omab ainult umbes 5%.
Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist . Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 60 000. Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEK-i.
Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest.
Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed , keemiatooted , farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.
Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.
2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i.
Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e.
106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a

TRANSPORT

Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on Lääne-Euroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maa-alaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport.
Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid just-in-time tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline.
 Meretransport- Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee - ja raudteetransport . Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta  seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast suurest maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.
Suurimad sadamad on läänerannikul Malmö, Helsingborg, Göteborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund - idarannikul ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused ka kauba pikaajalisemaks hoiustamiseks. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks on Rootsis nagu mujalgi kahes või kolmes eksemplaris koostatav konossement ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse koostada ka segatranspordi konossement - Combined Transport Bill of Loading. Rootsis vedajalt kauba kättesaamiseks tuleb esitada BL’i originaal . Tavaliselt kasutatakse veoks ISO standardeile vastavaid konteinereid, mis võivad tüübilt olla erilaadsed.
Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aasta algusest avatud ka reisijatele. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink.
 Õhutransport -Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Stockholmi lähedal asetsev Arlanda, Göteborgi lähedal asetsev Landvetter ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Kui riik haldab 19 lennuvälja, siis üldse on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.2001. aasta lõpu seisuga oli Rootsis registreeritud 2500 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennufirmaks on Taani, Norra ja Rootsi ühisfirma SAS. Lennuliikluse tihedus Stockholmi ja Tallinna vahel on kummaski suunas 31 lendu nädalas.
Maanteetransport -Rootsis oli 2002. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 395 tuhat veoautot ja 14 200  bussi . Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 tuhat km, millele lisandub 75  tuhat eramaanteed. Rahvusvahelist autotransporti reguleerib Rootsis CMR- konventsioon . Veose dokumendiks on tavaliselt CMR-dokument (CMR-Truckwaybill).
Raudteetransport -Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2002. aasta lõpu seisuga 17 tuhat km. Kaupade vedu Rootsi raudteel reguleerib rahvusvaheline CIM konventsioon, millele vastavalt võib kaup läbida erinevaid riike ühtse CIM-saatedokumendi alusel.

ROOTSI ETTEVÕTLUSORGANISATSIOONID

Kaubanduskojad:

Rootsis on 11 kaubanduskoda, millest suuremad on Stockholmi Kaubanduskoda, Lääne-Rootsi Kaubanduskoda Göteborgis ja Lõuna-Rootsi Kaubanduskoda Malmös.
Rootsi kaubanduskodade tavapärasteks teenusteks on liikmesfirmadele äripartnerite leidmine, kohtumiste, ärireiside, seminaride korraldamine, juriidiline nõustamine, lobbytegevus jms.
Eraldi tuleb ära märkida Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituuti e. Arbitraaži ( Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce), mis loodi juba 1917. aastal ja on hetkel üks maailma kolmest juhtivast ärivaidluste lahendamise vahekohtust. Stockholmi Arbitraaž tegutseb sõltumatu üksusena Stockholmi Kaubanduskoja juures, mille organisatsiooni, reeglite jms. Oluline aspekt Stockholmi Arbitraaži reeglites on see, et need ei ole otseselt seotud Rootsi seadusandlusega, vaid lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritud vahekohtu korraldamise printsiipidest. Seega, kui eelnevalt on jurisdiktsiooniks valitud mitte Rootsi, vaid mõne teise riigi seadus, ei takista see siiski rakendamast Stockholmi Arbitraaži reegleid ja korraldamast istungeid ka väljaspool Rootsit. Reeglina on Arbitraaži otsus lõplik ja kuulub täitmisele, samas võib eri riikide seadusandlus siiski ette näha ka erinevaid lahendusi.

Rootsi Kaubandusliit

 Rootsi Kaubandusliit (Svensk Handel, Swedish Federation of Trade) on peamiseks Rootsi importööride, jae- ja hulgimüüjate katusorganisatsiooniks, millel on üle 20000 liikme, kes omakorda jagunevad üle 60 haruliidu, 19 regionaalse ja 350 kohaliku tähtsusega liidu vahel. Kaubandusliit aitab oma liikmesfirmasid partnerite leidmisel välismaal ning ka tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli- ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordifirmadele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis.

Kommertskolleegium

Kommertskolleegium (Kommerskollegium, National Board of Trade) e. kaubandusamet ei ole otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud kaubandusküsimuste analüüsi ja administreerimise ametkonda. Kommertskolleegiumi ülesanneteks on Rootsi sise- ja väliskaubandusküsimuste käsitlemine, kaubandusstatistika jälgimine, valitsusele analüüside koostamine, dumpingu ja muude turuhäirete käsitlemine, impordi- ja ekspordilitsentside väljastamine, kaubanduskodade tegevuse kontroll, tehnilised kaubatõkked, standardid-reeglid jms.

TURISM

Turism on Rootsi üks tähtsamatest tööstusharudest. Külastatakse enamasti Stockholmi, Göteborgi and Malmöt. Sinna pakuvad ka eesti turismifirmad reise. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 2,8%. Viimastel aastatel on rootsis sündimus kõvasti suurenenud. Aastal 2004 siis oli 10.36, aastal 2003, 9.71, aastal 2002, 9.38
0-4 aasta vanuseid
mehi 242, naisi 227 ehk siis 1.07 meest iga naise kohta viimase 5 aasta jooksul.
Neljas etapp peaks olema et nagu sama palju sünde kui surmi ja rohkem inimesi jõuavad keskikka. Aga, et Rootsi on libisemas viiendasse etappi , mis oleks see, et on rohkem surmi kui sünde ja et rahvastik hakkab kahanema , kuigi tänu hiljutisele sündide kasvule, on olukord stabiilsemaks muutunud.
Turismi arengueelised on, et arenenud transpordisüsteem, nii laevad kui ka rongid, rääkimata teedest , on haritud töölised, kes oskavad keeli, eriti turismisektoris. On ka rikkumata loodusvarad.

Pilte Rootsist

Rootsi küla
Stocholm Riddarhus
Stocholm

Kasutatud materjal:

http://www.nationmaster.com/country/sw/Energy
http://www.insc.anl.gov/pwrmaps/map/sweden.php
http://strategis.ic.gc.ca/epic/internet/inimr-ri.nsf/en/gr114453e.html
http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/Ene_cou_752.pdf
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=rootsi&src=web
http://www.uneptie.org/energy/projects/cp-ee/docs/chapter1.pdf
http://www.forestenterprises.co.nz/fgen/world.ht m
http://www.eu2001.se/static/eng/facts/turism.asp
http://www.estemb.se/lang_1/rub_807/rub2_812
http://ki.mysearch.myway.com/jsp/GGmain.jsp?st=bar&ptnrS=KI&searchfor=roots i
http://images.google.com/images?hl=en&q=rootsi&btnG=Search
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=SW
http://www.eas.ee/?id=1360
http://www.eksport.ee/pages.php/01010408#Kollased_leheküljed
http://www.swedenabroad.com/pages/general21916.asp