Rootsi (0)

ROOTSI

Referaat

Juhendaja :

RIIGI ÜLDANDMED

Riigi hümn: Du gamla, Du fria
Pealinn: Stockholm
Pindala: 449 964km2
Riigikeel: Rootsi keel
Rahvaarv: 9 234 309 (2008)
Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Kuningas: Carl XVI Gustaf
Peaminister : Fredrik Reinfeldt
Iseseisvus : 6. juuni 1523
Euroopa liiduga
ühinemise aasta: 1995
SKT: 285,1 miljardit USD (2006)
SKT elaniku kohta: 31 600 USD
Rahaühik: rootsi kroon (SEK)
Usk: luterlus
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .se
ROK-i kood: ˇ SWE
Telefonikood : 46
Haldusjaotus : 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks

Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja

loodusvarad : hüdroenergia
Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat

MAJANDUS

Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid ( Taanist ja Saksamaalt).
Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).
Telekommunikatsioonid: Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT- sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst.
Transpordiseadmed : Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid , veoautod, lennukid , rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo , Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale.
Masinaehitus : Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB ( elektrilised - ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000.
Farmaatsiatööstus: On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002. aastal andis lisaväärtust 30 miljardit SEKi ning andis tööd 15 000 inimesele.
Metsatööstus: Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi. Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele.
Toiduainetetööstus: Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEKi ja töötajaid oli 60 000. Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi.
Terasetööstus: Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest.

Rootsis toodetav automark Volvo Rootsis toodetav sõjamasin

JAS 39 Gripen

RAHVASTIK

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased . Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja-Rootsis.
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.
77% rootslastest on luteri usku.
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

HUVITAVAID FAKTE ROOTSI KOHTA

Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta.
Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus.
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.
Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas
Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.
Rootsis on kümneid tuhandeid järvi.
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
16. aprillil 2010 korjati ja müüdi maha Rootsi esimene maasikasaak. Omamaise maasika kilohinnaks kujunes 884 rootsi krooni ehk meie rahas 1414 krooni.
Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul.
Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr.
Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid . Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune .

KOKKUVÕTE

Referaati Rootsi kohta teha oli vägagi huvitav, sest olen seda isegi mitmel korral külastanud. Tööd tehes uurisin riigi üldandmeid, majandust, rahvastikku ning ka huvitavaid fakte Rootsi kohta.
Sain teada, et Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia , kuningas on Carl XVI Gustaf ning peaminister Fredrik Reinfeldt. Rootsi rahvaarv 2008. aasta seisuga on 9 234 309, suur osa riigi rahvastikust ei olegi rootslased (86,7% rootslasi). Majanduslikult on tegemist väga eduka ning jõuka riigiga, mille peamisteks eksportkaupadeks on ravimid, elektroonikaseadmed, lisaseadmed mootorsõidukitele ning teletehnika. Tööd tehes sain meeldiva üllatuse osaliseks , kui avastasin, et kõrgharidus on Rootsis kõigile (veel ka välismaalastele) tasuta.
Olen rahul, et valisin referaadi teemaks Rootsi, sest ta on meie merenaaber ja kasulik on tema kohta rohkem teada. Arvan, et tulevikus oleks kindlasti hea mõte oma tegevus Rootsiga siduda, sest seal on kõrge elatustase ning arukad inimesed.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
http://www.estemb.se/est/rootsi/majandus
www. sweden .se
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et.ht m
http://www.elu24.ee/?id=250721

PILDID

Rootsi lipp Rootsi suur vapp
Pealinn Stockholm Rootsi läänid
9