sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). Kutseharidust oli võimalik omandada õppe- tootmiskombinaatides ja Tallinna Invaliidide Kutsekoolis. Õppida sai näiteks kingsepaks, rätsepaks, kodumasinate remondilukksepaks. (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r3.html)
Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele.
õpilasel paremini hakkama saada ja pöörati tähelepanu ettevalmistuseks tulevaseks iseseisvaks eluks. mitte integreerimisel ühiskonda. Väljendit ,,integreerimine ühiskonda" tõesti siis ei kasutatud. Siis räägiti ,,ettevalmistusest iseseisvaks eluks" Seega : taotlused siis ja nüüd on sisult samad! Eripedagoogika uurimine ja õpe toimus Tartu Ülikoolis ning hiljem ka Tallinna Ülikoolis. Ning seadusandluses oli suur rõhk invaliidide kaasamisel tootmisse. Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski.
keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt.
On ilmne, et kunagi aastasadu tagasi võetigi arveldamisel appi ,,tehnilised abivahendid" sõrmed ja varbad, puu- või luukillud ning teadaolevalt kasutasid peruulased nööride süsteemi, mida nimetati guipuks ning millega sai arvutada juba päris suuri arve. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid aga spetsiaalse arvestustöötaja elukutse tekkimise. Selleks esimesed ettevalmistavad erikoolid olid Egiptuses ja Mesopotaamias. Väidetavalt said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis- ja nõidumisoskus. Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid".
Sellel keskusel on ka kodulehekülg, kus on neli allosa: info spetsialistidele (Kompetentsikeskus), lastevanematele (Vanemate tugikeskus) ja õpilastele (Noortenõukeskus) ja info rehabilitatsiooniteenuste (Rehabilitastioonikeskus) kohta (igas lehekülje osas on oma foorum, just konkreetse inimrühma jaoks). Lapsevanematele, näiteks, seletatakse, mis on erivajadus ning millised on erivajadustega laste eerirühmad lasteaias, milliseid õpilasi toetavaid meetmeid võib rakendada ja millises erikoolid on Tartu linnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Nõukogude ajaloli rõhuasetus ainult sellel, mida erilist tuleb vaimse alaarenguga õpilastele pakkuda, siis tänapäeval on rõhuasetus, sellel, et need õpilased ei jääksilma neist arenguvõimalustest, mis tulevad eakohase arenguga eakaaslastega suhtlemisest. Tartu Kroonuaia Kooli põhieesmärgiks "pakkuda võimalikult kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridusteenust, arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid ja eripära
muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajaid ettevalmistavad erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt
Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks
vahel on õpilasel võimalik teha valikuid (nt sotsiaal-erialadele orienteeritud programm kätkeb endas geograafiat, religiooniõpetust, ajalugu ning sotsiaalteaduseid). Rootsis on kõik lapsed vanuses 7-16 kohustatud koolis käima. Vanemate soovil võivad lapsed alustada oma koliteed ka varem (6-aastaselt). Kohalikel omavalitsustel on kohustus võimaldada alla 6-aastastele lastele kohad koolieelikute rühmades. Kohustusliku koolihariduse alla kuuluvad põhikoolid, Sami koolid, erikoolid ning kohustuslikud koolid erivajadustega õpilastele. Haridus on seejuures antud astmetes tasuta. Tavaliselt ei pea õpilased maksma ka õppematerjalide, lõunasöögi, transpordi ning meditsiiniteenuste eest. Igal omavalitsusel on vastavalt seadusele kohustus võimaldada kõigile õpilastele, kes on lõpetanud põhikooli, pääs keskkooli. Põhimõtteliselt on õpilastel õigus valida ise oma põhiprogramm selles koolis. Analoogset põhikoolile on ka õpingud keskkoolis tasuta.
haridussüsteemi sees, mis on kõigis maades üldjoontes sarnane ning see järel vaatleme Suurbritannia sekkumise alast seadusandlust, erivajaduste märkamist Inglismaa ja Põhja- Iirimaa näitel. 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees 1996 aastal vastuvõetud Hariduse akti (Education Act) alusel peab olema kõigile õpilastele tagatud juurdepääs riiklikule õppekavale ning selle pakutavatele võimalustele. Kõik koolid sh erikoolid on kohustatud õpetama riikliku õppekava järgi, mis peab olema sobilikuks muudetud ka neile õpilastele, kes ei õpi samas tempos või sama stiili järgi kui tava õpilased. Erandkorras on koolidele jäetud võimalus õpetada HEV lapsi muudel viisidel kui seda õppekava ette näeb,, kuid seda võimalust kasutatakse väga vähe, kuna õppekava rakendus sätted on niivõrd paindlikud. Siin kohal toome ära kaasava õppekava neli põhimõtet:
1) individuaalne abi rühmas/klassis (sh IAK ja IÕK) õps püüab anda enda võimete kohaselt lapsele toetust ja abi. Lapsele saab abi pakkuda tavaõpetamise tingimustes ja abi on vähe erinev /või vastavalt palju eirnev tavalapsest 2) tügisüsteem asutuse siseselt laps saab ka siis teistelt spetsialistidelt abi, kes seal asutuses on 3) erirühmad ja eriklassid sarnaste probldaga lapsed on ühte kohta koondatud 4) erilasteaiad ja erikoolid on eriasutused et üht/teist tüüpi HEV-e arendada Viimasel ajal on KAASATUS oluline (ehk 2 esimest punkti). Lapsele peaks pakkuma kohta elukohajärgses asutuses. A) individuaalne abi: milles siis seisneb? Sellel on väga konkreetne sisu, mis see individuaalne abi tähendab+mida vaja teha selleks. a) tuleb lähtuda lapse arengulisele vanusele (juhtiv tegevus ja lähima arengu tsoon) (nt võib käituda mitu aastat nooremana). Toetamist peab
Koolitada vanemaid - et lapsi kasvatataks (olema sallivamad, teistega arvestama, seadma 70 piire...), ehk ka välistada igasugune koduvägivald. Peale laste õiguste tuleb rääkida ka nende kohustustest. Jaburad seadused, reeglid (alates kodus majapidamistööde tegemistest, kodusest karistamisest jm) erikoolid tagasi või mingi muu viis taltsutada koolikiusajaid (kasvõi kohustuslik ühiskondlik töö näiteks koolimajas, mille täitmatajätmine ei oleks võimalus) - hetkel võib laps terroriseerida koolis nii kaasõpilasi kui õpetajaid ning reaalselt saab vaid alandada käitumishinnet ja rääkida - rääkida - rääkida. Samas eas naisterahvas pakkus samuti välja ennetustöö, mida tuleks teha juba lasteaiast alates
põhimõttelisi otsuseid ei või sel moel delegeerida. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus Kommuuni funktsioonid: sotsiaalhoolekanne; elamuehitus; maa; tervishoid; keskkond; (üldine) tervisekaitse; pääste- ja tuletõrjeteenistused; puhkus; sport; noored jne Lääninõukogude funktsioonid: meditsiiniline hooldus ja tervishoid; (väikesed) erahaiglad, psühhiaatriahaiglad; individuaalne tervishoid; ühiskondlik hambaravi; hoolitsus vaimselt alaarenenute eest (erikoolid); sotsiaalhoolekanne (perenõustamine, lastekodud); osavõtt regionaalplaneerimisest koos läänivalitsusega; kutsealane taastusravi (koos riigiga); kohalikud ja piirkondlikud kommunikatsioonid (koos riigiga); kaubandus ja tööstus. Valimised - Parlamendi-, lääninõukogude ja kommuuninõukogude valimised toimuvad iga 3 aasta järel üheaegselt. Valimisõigus: need Rootsi ja teiste EL liikmesmaade, samuti Islandi ja Norra kodanikud, kes on end registreerinud kohalike
annaabi.ee 
