Referaat - Rootsi (0)

Kuressaare Põhikool
R O O T S I
Referaat
Koostaja : Ott Levisto
Juhendaja : Tiia Kuusk
Kuressaare 2005
S I S U K O R D
Sisukord.................................................................................................................................lk 2
Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3
1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4
1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4
1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4
1.3 Vetevõrk...........................................................................................................................lk 4
2. RAHVASTIK ....................................................................................................................lk 5
3. MAJANDUS......................................................................................................................lk 6
3.1 Põllumajandus.................................................................................................................lk 6
3.2 Tööstus.............................................................................................................................lk 7
3.3 Majandussidemed...........................................................................................................lk 8
Kokkuvõte...........................................................................................................................lk 10
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk 11
S I S S E J U H A T U S
Lühidalt riigist:
Riigikord : Konstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia.
Haldusstruktuur : 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust
Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil.
Riigipea : Kuningas Carl XVI Gustaf , kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega.
Peaminister : Göran Persson
Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag ( parlament ), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on parteil vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest.
Valitsemine: Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusese poliitikutest ja amenikest koosnevasse sotsiaaldemokraatliku valitsuskabinetti kuulub 22 ministrit - ministeeriumi juhti või portfellita ministrit (meeste-naiste osakaal: 11-11).
Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on seaduste ja määruste väljatöötamine ning ligi 250 ametkonda, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine .
Poliitiline kliima: Rootsi poliitilist kliimat kujundavad juba 1932. aastast alates domineerivad sotsiaaldemokraatlikud valitsused lühemate mittesotsialistlike koalitsioonivalitsuste intervallidega. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.
Teisalt on Rootsi läbi sajandite olnud suhteliselt liberaalse keskvõimu ja indiviidi osa rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva osalusest riigile oluliste küsimuste arutamisel.
Valisin referaadi tegemisesks Euroopa riikidest Rootsi, sest ta on meie naaber ning kuna viibisin just klassireisil Rootsis ning soovisin riigi kohta rohkem teada saada.
S I S U

LOODUS

Reljeef
Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust.

Kliima
Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon . Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas.

Vetevõrk
Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga .

RAHVASTIK
Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur- Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 –ga.
2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma - ja kreekakatoliku kirik ning moslemid .
Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled.
Keskmine kuupalk kuus kõigub sõltuvalt majandusvaldkonnast 16 000 ja 22 000 SEK-i vahel. Üle 25% täiskasvanutest omavad kõrgharidust.
Seaduse järgi on töönädala pikkuseks 40 h nädalas ning aastas saab töötaja viis nädalat täispalgaga puhkust (paljudel juhtudel ka rohkem). Keskmine palk täiskohaga tööstustöölisel on 240 000 SEK-i aastas. Umbes 30-35% nominaalsissetulekust läheb maksudeks , seetõttu viib tööline koju ligi 160 000 SEK-i aastas.

MAJANDUS
Rahvusvaluuta: Rootsis käibivaks rahaühikuks on ujuva vahetuskursiga Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga.
Vahetuskurss : Viie viimase aasta jooksul on SEK’i vahetuskurss EEK’i suhtes kõikunud vahemikus 1,49 EEK/SEK kuni 1,93 EEK/SEK. Septembris 2003 oli Rootsi krooni vahetuskursiks 8,09 SEK/USD ning 9,07 SEK/EUR.
Maksebilanss : Rootsi on väike riik, mistõttu sõltub ta suuresti väliskaubandusest. Arvestades Rootsi suhteliselt väikest elanike arvu (0,2% maailma elanikkonnast), langeb samas selle arvele üllatavalt suur osa (ligi 2%) maailma kaubandusest. Peale üheksa aasta pikkust jooksevkonto defitsiiti jäämist ja finantskriisi 1990’ date alguses, näitas jooksevkonto 1994. aastal esimest korda ülejääki ning on püsinud seal kuni tänaseni.
Välisvaluuta reservid : Välisvaluuta reservid olid 2003. aasta oktoobri seisuga 181 miljardit SEK’i, olles viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud.
Riigieelarve : Varasemad raskused seoses kulude/tulude tasakaalu viimisega ei ole tänu valitsuse rangele fiskaalpoliitikale ja kasvavale majandusele Rootsis enam probleemiks, mistõttu on viimaste aastate eelarved projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades.
Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEK’ise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEK’i ja 2000. aasta lõpuks 102 miljardit SEK’i, mis moodustas ligi 5% SKP’st.
SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK’i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK’i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK’i.)
3.1 Põllumajandus
Rootsi põllumajandus koosnes 1993. aastal umbes 92 000 ettevõttest, mis hõlmasid ligi 2,8 milj. Ha põllumajandusmaad. Tänu tootmise kasvanud efektiivsusele ja ratsionaliseerimisele on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on arenenud nii teravilja kasvatavatest kui loomi pidavatest väiketaludest teraviljakasvatusele või loomapidamisele spetsialiseerunud majanditeks. Umbes 14% majapidamistest toodab peamiselt teravilja, 42% tegeleb peamiselt loomakasvatusega, 8% annab segatoodangut ning 36% on väiketalud. Veiseid on 50% talumajapidamistest ning umbes pool neist toodab peamiselt piima. Lambaid kasvatab 12%, sigu 13% ning kanu 12% taludest. Talu keskmine suurus on 30 ha ning lüpsikarjas on keskmiselt 26 lehma. Kokku on veiseid 1,8 miljonit, nendest 525 000 on lüpsilehmad. Uttesid ja jäärasid on kokku ligi 190 000, sigu 2,2 ning kodulinde 11,5 miljonit. Loomad jagunevad üle maa väga ebaühtlaselt. Sea- ja linnukasvatus on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas veetarbija: 4,7% kogutarbimisest. Vett kasutatakse loomakasvatuses ja kultuuride niisutamiseks. Umbes 80% kasutatavast veest on pinnavesi . Niisutusvett kulub kõige enam Rootsi lõunaosas ning sademevaestel aastatel. Põllumajandusmaastikus olevaid märgalasid on tugevasti mõjutanud muutused põllu-majanduses. 1800ndate lõpust kuni 1900ndate keskpaigani kuivendati suur hulk märgalasid haritavaks maaks. Voolusängide
õgvendamine ja nende kaldavööndite ülesharimine on vaesestanud elustiku
mitmekesisust ning suurendanud veekogude taimetoitainekoormust. Alates 1980ndatest on arengusuunad muutunud ning põllumajanduspiirkondades on mõni märgala ka juurde loodud.
3.2 Tööstus
Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn “võrgustikumajanduse” tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust.
Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse.
Telekommunikatsioonid. Rootsi telekom -i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT- sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st.
Transpordiseadmed . Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid , veoautod, lennukid , rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale.
Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB ( elektrilised - ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000.
Farmaatsiatööstus. On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer´i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002. aastal andis lisaväärtust 30 miljardit SEK´i ning andis tööd 15 000 inimesele.
Metsatööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi. Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele.
Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 60 000. Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEK-i.
Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest.
3.3 Majandussidemed
Rootsi kümme peamist väliskaubanduspartnerit aastatel 2002-2003
(vaatlusperiood jaanuar-juuli):
Riik
Rootsi ekspordist (mld SEK)
2003
2002
1. USA
55,4
55,6
2. Saksamaa
48,1
46,5
3. Norra
39,4
39,6
4. Ühendatud Kuningriik
37,3
38,6
5. Taani
29,5
27,9
6. Soome
26,8
26,3
7. Prantsusmaa
24,0
24,7
8. Holland
22,9
23,7
9. Belgia
21,1
21,2
10. Itaalia
16,5
16,0
22. Eesti
3,2
2,8
KOKKU
468,7
461,4
Riik
Rootsi impordist (mld SEK)
2003
2002
1. Saksamaa
70,9
68,7
2. Taani
34,6
33,0
3. Norra
31,9
28,2
4. Ühendatud Kuningriik
29,8
32,2
5. Holland
26,2
25,6
6. USA
15,7
19,2
7. Soome
21,2
19,2
8. Prantsusmaa
20,5
21,1
9. Belgia
16,4
14,1
10. Itaalia
13,7
13,0
20. Eesti
3,9
3,4
Kokku
382,1
370,8
Allikas: Rootsi Statistikaamet
Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed , keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.
Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.
2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i.
Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e.
106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a.
K O K K U V Õ T E
Minu esimene kokkupuude Rootsi riigiga oli siis kui ma olin väike ja isa luges mulle õhtuti A. Lindgren-i raamatut „Karlsson katuselt “. Lisaks raamatu tegelastele iseloomustas see ka Rootsi elu. Kui ma hiljuti klassireisil Rootsis käisin nägin riiki ja seal valitsevat elu oma silmaga. Rootsi linnad on väga puhtad ja ilusalt üles ehitatud ning leidub ka loodust kuhu linnast põgeneda. Vee puudust riigis ei ole ning kliima on sarnane Eesti kliimaga (Lõuna-Rootsi). Kuigi Rootsi on suur ja rikas riik, ei valitse ülerahvastatus, mis on omakorda hea, et on ruumi järelkasvuks.
Kui ma peaksin tulevikus kuhugi teise riiki elama minema, siis läheksin ma Rootsi.
Gripsholmi loss Rootsis
K A S U T A T U D K I R J A N D U S

• http://www.estemb.se/lang_1/rub_807/rubviide_811
  
• http://www.vm.ee/eng/kat_209/
  
• http://www.envir.ee/vesi/H%FCdroloogia.pdf
  
• http://www.envir.ee/vesi/P%F5llumajandus.pdf
  

11