Referaat - Bangladesh (Majandus, keskkond, turism, transport) (0)

Miina Härma Gümnaasium
Referaat
Bangladesh
Siim Karel Koger
Klass: 10B
Kool: MHG
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Tartu 2013

Sisukord

BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3
1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND ............................................................................................................ 4
2) KUULUMINE SUURREGIOONI (LÕUNA- AASIA ) .................................................................................. 5
3) BANGLADESHI ARENGUTASE ............................................................................................................. 6
4) MAJANDUSORGANISATSIOONID ....................................................................................................... 7
5) RAHVASTIK ........................................................................................................................................ 8
6) LINNASTUMINE .......................................................................... ..................................................... 10
7) ENERGIAMAJANDUS .................................. ................................... ................................................. 11
8) PÕLLUMAJANDUS .................................. ................................... ..................................................... 12
9) METSAMAJANDUS .................................. ................................... .................................................... 14
10) TÖÖSTUS .................................. ................................... .................................................................15
11) TRANSPORT .................................. ................................... ............................................................ 16
12) TURISM .................................. ................................... ................................... ............................... 17
KASUTATUD ALLIKAD .................................. ................................... .................................................... 18

Bangladesh (üldandmed)

Riik: Bangladeshi Rahvavabariik
Rahvaarv: 162 221 000 (2009)
Pindala: 147 570 km²
Aja tsoon: UTC +6
Pealinn: Dhaka
Lipp :

Riigi geograafiline asend

Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas ja omab piiri Birma ja Indiaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast , millest tulenevalt ka nimi Bangladesh e. Bengali maa. Riigi pindala on vaid 147 570 km², aga rahvaarv ulatub üle 160 miljoni, mis teeb Bangladeshist rahvaarvu poolest 8. suurima riigi. Lõunasse jääb Bengali laht, mis on suurim laht maailmas. Vesi on lahes magedam kui ülejäänud India ookeanis kuna sinna suubuvad Brahmaputra ja Ganges .
Asetsedes India laama äärealal ning lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on elutingimused Bangladeshis rasked. Kliima kõigub täiesti kuivast talvest kuni igapäevase vihmase suveni. Seal toimub palju maavärinaid, laastavaid tsükloneid ning üleujutusi. Enamus ala Bangladeshist on alla 12 meetri maailmamere piirist ja seetõttu on Bangladeshist saanud üks ohustatumaid riike kliima muutuse suhtes. Usutakse, et umbes 10% riigist oleks vee all kui maailmamere tase tõuseks vaid meetri.

Bangladeshi kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia

Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani , Sri Lanka , Nepali, Bhutani ja Maldiivid.
See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme tüüpilised mullad on küll väheviljakad, aga vulkaanilisel pinnasel või jõgede orgudes ja deltades leidub ka viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegelemiseks on väga head.
Peamiseks majandusharuks on põllumajandus, mis on ikka veel vanamoodne ja uueneb väga aeglaselt. Seetõttu on tootlikkus madal ja arvuka rahvastiku toitmisega on probleeme. Ülekaalus on taimekasvatus , veiseid ja pühvleid peetakse küll väga palju, kuid ainult tööloomadena kuna veis on hinduismis püha loom.
Loomulik iive on veel kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti. Indias elab üle 1 miljardi inimese ja varsti jõuab see riik rahvaarvult Hiinale järele. Bangladeshis elab umbes kolme Eesti suurusel territooriumil üle 160 miljoni inimese. Suurem osa rahvastikust elab maal, kus käsitöö- ja kaubanduskeskuste võrk on tihe.

Bangladeshi arengutase

Bangladesh kuulub arengumaade hulka, mis tähendab, et haridus ja majandustase on madalad ning rahva pealekasv on kiire. Rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi on Bangladesh 146. kohal ja väga madalalt arenenud riikide hulgas. 2012. aasta järgi on Bangladeshis inimese kohta aastane sissetulek US$743 või umbes 572€, mis maailma keskmisega ( $8,985 või umbes 6900€ ) võrreldes on üle 10 korra madalam. 30 aastaga on see kasvanud üle $500 ning $200 sellest on kasvanud viimase 5 aastaga, mis näitab, et Bangladeshi arengutase on hakanud just viimasel dekaadil kiiresti tõusma.

Majandusorganisatsioonid

Põhilised majanduslikud organisatsioonis kuhu Bangladesh kuulub on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO-ga liitus Bangladesh 1. jaanuaril 1995. aastal.

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO - World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon , mis reguleerib liikmesriikide omavahelist kaubandust. Organisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust.

Rahvusvaheline Valuutafond

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF - International Monetary Fund) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal. IMF loodi kokkuleppest 11 aasta pärast 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.
Nüüdseks on Valuutafondil 188 liikmesriiki ning organisatsiooni prioriteediks on praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine.
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire , finantsabi ja tehniline abi:

• IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
  
• Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel , et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
  
• Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
  

Rahvastik

Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik , kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat. Tema naaberriigi, India populatsioon on küll kordi suurem, aga rahva tihedus on 3 korda väiksem. Teises naaberriigis, Birmas , elab vaid 63 inimest kilomeetri kohta.
Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta.
Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli . ( Imikusuremus on Bangladeshis 65 promilli).
Bangladeshi viimase 110 aasta populatsiooni muutust on näha ülal toodud diagrammilt.

Rahvastiku vanuseline/sooline koosseis

0-14 aastased: 32,9% (M 24 958 000 / M 23 534 000)
15-64 aastased 63,6% (M 47 863 000 / N 45 918 000)
Üle 65 aastased 3,5% (M 2 732 000 / N 2 361 400) (2006 aasta andmed)
Meeste keskmiseks elueaks on 62 ja naistel 61 aastat, mis kattub keskmise elueaga maailmas.
Järgnev graafik näitab vanuselist ja soolist koosseisu Bangladeshis 2000 aastal ja ennustatavat kooseisu 2025-ja 2050-ks aastaks.

Linnastumine

4 suurimat linna Bangladeshis:

1) Dhaka ( ~12 miljonit inimest), Bangladeshi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal .
2) Chittagong ( ~4 miljonit inimest), Asub Bengali lahe rannikul Karnaphuli jõe suudmes . Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja üks tähtsamaid majanduskeskuseid.
3) Khulna ( ~1, 5 miljonit inimest), Asub Lõuna- Bangladeshis ja on asutatud Rupsha ja Bhairab'i jõe kaldaile. Sealne jõesadam on Bangladeshi vanimatest.
4) Narayanganj ( ~1,5 miljonit inimest), Asub Shitalakshya jõe kaldal ja seal olev jõesadam on nagu Khulnaski, üks Bangladeshi vanimaid . Üks tähtsamaid äri ja tööstuse keskuseid Bangladeshis, eriti taimede ja teravilja müük ning tekstiilitööstus.
1961. aastal elas Bangladeshis natuke rohkem kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on aga tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Nüüdseks elab Bangladeshis 24% rahvastikust linnades. Linnad on enamasti rajatud jõe või harvemal juhul ka mõne muu veekogu lähedale kuna seal on parem suuremaid tööstusi ja kaubandusettevõtteid rajada tänu sadamate lähedusele. Lisaks käib Bangladeshis põhiline transport mööda jõge, seega on hea liigelda.
Rahva tihedus ruutkilomeetri kohta.

Energiamajandus

Bangladeshi energia infrastruktuur on küllaltki väike ja madalal tasemel korraldatud. Bangladeshis kasutatav energia inimese kohta on üks väiksemaid maailmas (136kWh) ja ka sellele energia kogusele on saadavus ka vaid 40%-le elanikkonnast. Bangladeshil on väga väiksed õli ja söe varud , aga väga suured maagaasi varud (184 miljardit kuupmeetrit, mis viib Bangladeshi selles osas Aasias 9. kohale ), mis täidab umbes 70% riigi energia vajadusest. Oma väikese osa annavad juurde ka õli, hüdroenergia ja süsi. (Kuigi naftat ja sütt on ka Bangladeshil endal vähesel määral, imporditakse neid teistest riikidest sisse. Imporditavate energiaressursside seas on ka petrooleum ). Kuna Bangladesh on niigi energiamajanduses madalas seisundis, siis ta ise energiavarasid ei ekspordi.
Bangladeshi suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit kagu pool.
2015-ks aastaks plaanib Bangladesh saada 5% ja 2020-ks aastaks 10% kogu energiast taastuvatest energiaressurssidest milleks oleks tuuleenergia, jäätmed ja päikeseenergia.
Kaardil (paremal) on näha Bangladeshi energiavarade kasuta-mine üle riiki)
Graafik (vasakul) näitab Bangladeshi energia tootlikust 1971 -2005. aasta.

Põllumajandus

Bangladesh on peamiselt põllumajanduslik maa. Põllumajandus on suurim tootev majanduslik sektor , tootes 18,6% (2010. aasta andmed) riigi SKT-st ning hõlmates umbes 45% kogu tööjõust ja 55% maal elavast tööjõust. Haritavat maad on Bangladeshis 55%. Enamus haritavast maast on loodud jõgede äärealadele (eriti riisi ja džuudi maad), kuna nii on ka kuival talvel, tänu arenevatele niisutussüsteemidele, võimalik saaki saada.
Kõige suuremat ala haritavast maast kasutatakse riisi ja džuudi kasvatamiseks (Bangladesh on üks maailma suurimaid džuudi ja riisi tootjaid), kuid nisu kujutab endas suuremat tähtsust riigi sissetulekule. Tänu Bangladeshis leiduvale viljakale pinnasele ja küllaldasele veevarule saab riisi saaki paljudes kohtades kolm korda aastas. Tänu hiljutistele abinõudele on ka Bangladeshi ettearvamatus kliimas teraviljakasvatus ja juurvilja kasvatus kiirelt ülesmäge tõusnud. (Abinõudeks oleks siis paremad üleujutuste vältimise moodused, uuenevad niisutussüsteemid kuivadel talvedel , kasutusele on hakatud võtma ka hoolimata vanamoelisest põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud).
Karjakasvatus ei ole Bangladeshis väga tähtsal kohal. Veiseid ja pühvleid kasvatatakse küll suurtes kogustes , aga vaid tööloomadeks, kuna veis on hinduismi pühaloom.

Põllumajanduse ohud keskkonnale

Tootes 35.8 miljonit tonni (2000.a.) aastas, on riis Bangladeshi põhiline viljasaak. Viimasel ajal on hakatud aga kasutama liialt insektitsiide, mis on suureks ohuks nii põhjaveele kui ka õhule. ( Hiljuti avaldatud artiklis kirjutati ka, et liigne putukatõrjete kasutamine peletab mesilasi , kes väidetavalt tolmutavad 1/3 maailma põllumajanduslikust viljasaagist). Bangladeshi Riisi Uurimise Instituut töötab praegu aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiiremas korras putukatõrjevahendeid põllumajanduses vähendada.

Keskkonna ohud põllumajandusele

Suurimad ohud põllumajandusega ( ja kogu riigiga) on Bangladeshis seostatud kliima muutusega. National Geographic ' u andmetel on Bangladesh esimene kliima muutusega ohustatav riik järgnevatel aastakümnetel. Enamasti oleks kliima muutusega kaasnevad füüsilised mõjud seotud vee liigse külluse või puudumisega.
- Kuivad talved võivad muutuda kuivemaks ning vihmarohked suved veerohkemaks.
See muudaks taimede kasvuperioodi, mis omakorda muudaks täielikult praegust taimekasvatus süsteemi Bangladeshis. Sellega kaasneb madalalt arenenud ja rahvaarvult suurenevas riigis nälg ning kui ei ole sööki inimestelegi, siis jääb ka kariloomade saagi kasvatamine pooleli . Karjaloomad hakkaksid tõenäoliselt levitama erinevaid parasiite, mis alguses hävitab nende arvukuse ja halvemal juhul jõuab mõni halvem parasiit inimeseni.
- Kuigi see on ka praegu probleemiks, muutuksid tsüklonid, põud ja üleujutused veel sagedamaks.
1 meetrise merevee taseme tõusuga oleks 10% Bangladeshist vee all. Osad arvavad , et see soodustaks kalastust, aga teised väidavad, et kui mere tase liialt tõuseb, siis ujutatakse soolase veega üle ka magevete kalastuskohad. Paljude teadlaste väitel kaoks veetaseme tõusuga ära ka mangroovid , mida on lihtsalt ilus vaadata ja mis paljudes kohtades praegu erosiooni takistab.

Metsamajandus

Metsaga on kaetud Bangladeshist 17%, mida on suhteliselt vähe (Nt. võrreldes Eestiga , kus on metsaga kaetud umbes pool territooriumist). Ja metsamajandus on väga väikese tähtsusega, mis hõlmab vaid 2% riigi inimtööjõust.
- 40% metsadest on kaetud mangroovipuudega, mis paiknevad rannaäärses alas, Sundbarnis. Mangroovid on aga tõsiselt ohustatud merevee taseme tõusuga.
- 44% metsadest on kaetud troopiliste igihaljaste puudega mis paiknevad Teknafi poolsaarest, mööda Põhja- Birma piiri kuni Chittagongi mägedeni ja madalate mägedeni Sylhet piirkonnas.
- 7.8% moodustavad troopilised heitheinalised taimed, mis paiknevad peamiselt nendes piirkondades: Gazipur, Tangail, Sherpur, Jamalpur, Naoga, Rangpur, Dinajpur ja Panchagar.
Kaartilt on näha metsakate Bangladeshis (rohelisega)
Mets on Bangladeshis uuenev energiaallikas . Mets annab puitu, puukütet (mis talurahva seisukohalt on üks olulisemaid asju), taimi meditsiini tarbeks ning mõjutab temperatuuri (Mangroovid aitavad paljudes kohtades ära hoida ka erosiooni). Põlisrahvas saab ka metsast jahtides söögi lauale ning sealne loodus meelitab palju turiste. Kuna metsa on Bangladeshis niigi vähe siis puitu ei ekspordita ning ka ise kasutatakse võimalikult väheses koguses.
Metsamajandust juhib Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP)

Tööstus

Nagu paljud teised madalalt arenenud riigid, sõltub ka Bangladesh väga palju ekspordist, et jõuda suurt rahvastikku ülal pidada. Eksport on hea kuna välisturul saadakse palju kõrgemat hinda kui samu tooteid riigisiseselt müüa. Seetõttu on Bangladeshis pandud palju suuremat rõhku ekspordile kui kohalikule turundusele.
Bangladeshis soodustab tööstuse arengut usaldusväärne ja odav tööjõud. Tööstused asuvad põhiliselt pealinnas Dhakas ja teistes suuremates linnades Khulnas ja Rajshahis, kuna seal on hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele (hea kaubanduslik võrgustik), lisaks on need linnad hästi asustatud ja leidub palju tööjõudu. Importimiseks on riigile oluline raudtee ja väljaveoks vetetee, mis on hea ja odav transportimise viis.

Import ja eksport

Rohkem kui 3/4 Bangladeshi väljaveost saadud rahast tuleb rõiva- ja tekstiilitööstusest. Bangladeshi tekstiilitööstustes leiavad tänapäeval tööd rohkem kui 3 miljonit inimest kelles 90% on kusjuures naised. Bangladeshi rõiva- ja tekstiilitööstus hakkas 1980-el meelitama välismaiseid investoreid kuna siin oli väga odav tööjõud. Aastal 2002 eksportis Bangladesh välja tekstiilitooteid US$5 miljardi eest ja 10 aasta hiljem juba US$18 miljardi eest. Bangladesh on maailmas 4. suurim tekstiili ja rõivaste eksportija (Mõnede andmete kohaselt ka 3.).
Lisaks põhilisele rõivaste ekspordile viiakse välja ka mereande, teed, suhkrut, käsitööd, keraamikat, puuvilju , lilli ja köögivilju. Viimastel aastatel on hakanud kiiresti arenema ka Bangladeshi laevatööstus, millest paljud juba teiste riikide ( Saksamaa, Taani, teised Euroopa riigid ) poolt ära ostetud on, kuna sealne turundus on palju odavam kui kodumaal.
Bangladesh impordib kemikaale, metalle , piimatooteid, petrooleumi, elektroonikat ja masinaid. Impordib veel ka puuvilla edasimüügi eesmärgil (Bangladesh on viies suurim puuvilla varustaja USA-le).

Transport

Transpordil on Bangladeshi majanduses suur osa. Peale iseseisvumist on infrastruktuur suure tempoga kasvanud ning riigi majandus on tänu sellele kõrgele tasemele jõudnud (võrreldes eelneva ajaga ). Tänapäeval on pealinnas Dhakas juba tihe liiklus probleemiks saamas.

Raudteed

Raudteed on Bangladeshis olulisemaks meetodiks massveoks. Enamus linnad Bangladeshis on raudteedega seotud seega rongid kujutavad olulist osa nii riigisiseses kaubanduses ja transpordis kui ka võõramaiste toodete importimisel. Bangladeshi raudteede keskus on lõuna Chittagong-is.
2005. aasta andmetel on kogu raudtee pikkus Bangladeshis 2,706 km. Kaardil kujutatud raudtee võrgustikku Bangladeshis (Paremal)

Veeteed

Kuna Bangladeshis on tohutul arvul jõgesid siis jõetransport on kõige tavalisem ja populaarsem viis liiklemiseks. Laevatatavate veeteede pikkus ulatub 5000-st kuni 8500 km-ni olenevalt kas on kuiv periood või vihmane mussooni periood. Kuigi mõnel perioodil on kohalikel kaupmeestel raske väikeste paatidega jõgedes liigelda, on riigi asukoht ja ajalugu sellel viisil liiklemise traditsiooniliseks kaubaveo viisiks muutnud. Jõgedel on turistide atraktsiooniks mööda riiki jõe praamiga sõit (seda kasutavad ikkagi ka kohalikud liiklemiseks), aga see on üpris ohtlik tänu nõrgalt korraldatud liiklusele jõgedel ja faktile, et praamid sõidavad ka halvima ilmaga. Seetõttu saab iga aasta praamide õnnetustes surma sadu inimesi.
Mereliiklus on Bangladeshile samuti tähtis osa kuna riigi sissetulekule annab eksport suure panuse, ja kaupa eksporditaksegi just nimelt põhiliselt laevadega.

Turism

Turism ei ole Bangladeshis kindlasti kõrgel kohal sisemajanduslikust kogutoodangust moodustades vaid umbes 3% SKT-st, aga ka see on vaikselt arenev majandussektor , millel on kõrged eeldused olemas. Riigil on paljut pakkuda nii välismaalastele kui ka oma riigi kodanikele . Turism on hakanud seal viimasel ajal arenema kuna on aru saadud, et see on üks odavamaid riike kuhu minna ja ikkagi hea elamus saada (2011. aastal hääletati Bangladesh odavaimaks turismimaaks).
Bangladeshi vaatamisväärsusteks on arheoloogilised paigad , ajaloolised mošeed ja monumendid, erinevad rannad, metsad , kohtumisvõimalused vanade hõimkondadega, loodus ja erinevad loomaliigid. Bangladesh pakub ka laialdast ja odavat võimalust kalapüügiks, veesuusatamiseks, matkamiseks, sõudmiseks, purjetamiseks ning merevannideks. Lisaks tehakse veel jõe kruiise ja on võimalus minna puutumata loodusesse .

Kuulsaimad paigad Bangladeshis

Cox's Bazar- Seda kohta peetakse Bangladeshi turismi pealinnaks. Kilomeetrites kuldset liiva, kõrged kaljud, surfamise võimalus, värvilised pagoodid, Buddha templid ja hõimud ning eksootilised toitud. Seal on ka üks maailma pikimatest randadest (120km).
Kukata- Kukata asub Bengali lahel 320 km pealinnast Dhakast ja seda kohta peetakse üheks maailma vaatamisväärseimaks rannaks. Sealt on võimalik nautida punast päikese tõusu ja loojumist rahulikus keskkonnas.
Sundarbans- Sundarbans'i delta Gangese suudmes on maailma suurim mangroovi mets ulatudes nii Bangladeshi, Lääne- Bengalisse kui ka Indiasse . Seal on keeruline veeteede võrgustik, padurand ja väikesed saared. See koht on kuulsust kogunud lisaks suurimale mangroovimetsale ka laialdase loomariigi rikkusega (ka bengali tiiger , kes on Bangladeshi rahvusloom).

Takistused edukaks turisminduseks

Suurimaks takistuseks Bangladeshile, positiivse turismisektori rajamiseks, on Majbritt Thomseni sõnul järjekindluse puudus, puuduvad nägemused edukast turismindusest, liiga vähene koostööoskus ja teadmised. Lisaks sellele on praegu veel enamustel inimestel jäänud Bangladeshist mulje kui väheste võimalustega maast ja reisitakse pigem uhkematesse ja rohkem arenenud paikadesse.

Kasutatud kirjandus

http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-22335520
http://www.tradingeconomics.com/bangladesh/indicators
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_Bangladesh
http://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_Bangladesh
http://www.discoverybangladesh.com/meetbangladesh/env_issue.html
http://www.discoverybangladesh.com/meetbangladesh/land_resources.html
http://www.discoverybangladesh.com/meetbangladesh/agriculture.html
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/51736/Bangladesh/277572/Manufacturing
http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh#Manufacturing
http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_change_in_Bangladesh
http://cmsdata.iucn.org/downloads/agriculture.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Bangladesh
http://www.gistnet.com/cidb-sample/bd.import.html
http://countries.bridgat.com/Top_Products_Imported_by_Bangladesh.html#.UZNo87WePuZ
http://www.dewhirst.com/en/locations/bangladesh/
http://businessinnovationfacility.org/profiles/blogs/assessment-and-sector-mapping-on-the-biscuit-manufacturing
http://www.researchersworld.com/vol4/vol4_issue1_2/Paper_13.pdf
http://www.viewsontourism.info/2010/bangladeshi-tourism-has-so-much-potential-%E2%80%93-if-the-right-actions-are-taken/
http://et.wikipedia.org/wiki/Padumere_rannik
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4hisekvatoriaalne_kliimav%C3%B6%C3%B6de
http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Bangladesh#Climate
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Bangladesh
CIA-the World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ ,
U.S. Census Bureau - http://www.census.gov/ipc/www/idb/ ,
http://www.census.gov/ipc/idbsum.html andmed riikide soolis -vanuselise koosseisu kohta
Population Reference Bureau http://www.prb.org/
http://www.theplaceswelive.com/
www. opec .org
www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html Energiamajandus riikide lõikes
Rahvusvahelised firmad http://www.investmentsandincome.com/investments/multinational-corporation.html ,
Transpordigeograafia veebipõhine õpik http://people.hofstra.edu/geotrans/
Maailma Turismiorganisatsioon: http://www.unwto.org/index.php
Inimarengu indeksi statistika koduleht : http://hdr.undp.org/en/statistics/
ilma- ja kliimakaardid, kliimadiagrammid, kliimaandmed kogu maailmast: http://www.worldclimate.co m; http//klimadiagramme.de;
FAO kodulehekülg põllumajandusstatistikaga http://www.fao.org/
EL portaal http://europa.eu/pol/agr/index_et.ht m
FAO kodulehekülg metsatööstuse statistikaga http://www.fao.org/
http://www.world-tourism.org Maailma Turismiorganisatsioon
http://www.wttc.org Maailma Reisi ja Turismi Nõukogu
24