BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad
BANGLADESH Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma esikümnesse (rahvaarvu poolest).
Bangladeshi rahvastik ARVUTITUND Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks
AserbaidzaanVabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaaga, lõunast Iraaniga (Lõuna- Aserbaidzaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga Praegune Aserbaidzaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Bahrein Bahrein on saareriik Pärsia lahes. Tänapäeval asustavad saart ja riiki peamiselt araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Pealinn on Thimphu Riigikeel on dzongkha Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Birma Birma (eesti keeles on
Referaat Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka.
..................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 3.3. Loodusvarad..................................................................................5 3.4. Taimestik ja loomastik......................................................................6 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10
India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid,
vahetati ära Mali ja Saudi-Araabia rahvastikupüramiid. SA Innove (osaülesanne 4) Millises demograafilise ülemineku etapis asub Mali rahvastik? Õige vastus märkige X-ga. A. 1. etapp B. X2. etapp Sagedasemad eksimused: 18% vastajatest pakkus 3. etappi ja 16% C. 3. etapp pakkus 1. etappi. D. 4. etapp (osaülesanne 5) Kui suur oli loomuliku iibe kordaja (loomulik iive) Saudi-Araabias 2011. aastal? 16‰
Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks maapinnalõhesse, üks oli paisatud puu otsa ja neljas leiti tasaselt maalt. Enim purustanud rahetorm. Juulis 1894 vallandus Saksamaal Münchenis tugev rahetorm, mis kahjustas puid, hooneid ja autosid. Kindlustusfirmadel tuli kinni maksta 500 miljonit USD kahju. Muidugi purustas torm ka kindlustamata ehitisi, kahjude kogusumma ulatus miljardi USD-ni. Enim inimesi koduta jätnud üleujutus. Septembris 1978 tõusid Indias Bengali osariigis mussoonvihmade tõttu jõed üle kallaste ning kohutava üleujutuse tagajärjel kaotas 44 miljonist inimesest kodu 15 miljonit. Seda on kaks korda rohkem, kui on Londoni elanikkond. Uppus 1300 inimest ja 26 687 veist, majanduslik kogukahju oli 11,3 miljonit USD. Võimsaim maad tabanud löök. 30. juunil 1908 leidis Venemaal Podkamennaja Tunguska jõgikonnas aset koletu plahvatus. Ilmselt vabanes selle põhjustanud energia, siis kui 45
2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade,
................................................................. 10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%)
korda aastas suvel merelt maale, tuues sademeid, ja talvel maalt merele. Mäenõlvadel võib aastas sadada isegi 6000-12000 mm. Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22
Naftat 5. Liiklusvahendeid RAHVASTIK, LINNASTUMINE Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Saarel kõneldavad põliskeeled on inglise, kõmri, soti, gaeli ja korni keel 0 4 aastesed moodustavad rahvastikust 19% 15 65 aastased moodustavad rahvastikust 65 % üle 65 aastased moodustavad rahvastikust 16 % Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Saare suuremad linnad on London, Birmingham, Manchester ja Liverpool.
viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president. Kohtusüsteem on jagunenud kolmeks osaks:Ülemkohus,21 kõrgkohtut ja palju väiksemaid kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Islamimaad Mõiste Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Eestis elab umbes 10 000 moslemit, see teeb umbes 0,7% rahvastikust. Mis riigid kuuluvad islamimaade hulka? Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, I
Ülerahvastatus Ülerahvastatus on olukord, milles rahvastiku suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaalmajanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi [1]. Ülerahvastumise põhjuseid on mitmeid: suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste ja elutingimuste paranemine ning pereplaneeringu puudumine. Tegu on globaalprobleemiga, mis on rohkem või vähem varjatult praktiliselt kõigi globaalprobleemide põhjus. Olgu selleks siis vihmametsade pindala vähenemine ja sellega kaasas käiv bioloogilise mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, erosioon ja kõrbestumine, mageveevarude puudus, osoonikihi hõrenemine, märgalade hävimine või õhusaaste [2]. Maailmas on praegu üle 7 miljandi inimest ning see arv kasvab iga aastaga, peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Näiteks praegu elab 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, vaid 13 protsenti Aafrikas j
umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit.
suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist. ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma
järgimisest, tööst riigiasutustest ja alkoholis ega ostetud ka inglise kaupu. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust lõpuks vabaks ning sõltumatuks riigiks. Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani tekkeni ( mis on omakorda jagunenud lääneks ja idaks), mis on moslemite kodumaa. Ida- Pakistanist sai lõpuks sõltumatu Bangladeshi riik. Kuid hindude ja moslemite konflikt jätkus ning pinged Indias endas ( kus on siiski veel rohkem moslemeid kui Pakistanis) peegeldasid India ja Pakistani vahelist varjatud vaenu. Sisepoliitika India Vabariik on mitmeparteiline liitriik. Valitsusjuhiks on peaminister ja riigipeaks president. Parlament koosneb kahest seadusandlikust kojast. Osariikide Nõukogus ei tohi olla üle 250 koha. Rahvakojas on 545 kohta. 1920
6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri
• Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud riikidesse; • Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse; • Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe.
2. Gangese jõe iseloomustus Ganges, indiapäraselt Ganga, on ligi 2,525 km pikkune Hindu kõige püham jõgi. Kuid samuti kuulub see jumalanna staatusesse tõstetud jõgi alatest aastast 2007 maailma 5 kõige reostatuma jõe hulka. Ganges saab alguse Himaalaja lääneosast India Uttarakhand'i osariigist kahe jõe, Bhagirathi ja Alakanda ühinemispunktist ning voolab lõuna ja ida suunas läbi Põhja- India Gangese tasandiku ja läbi 29 linna Bangladeshi. Sealt suubub Ganges Bengali lahte. Alakanda jõe vesi on pärit Himaalaja lume sulaveest ning pärit sellistest tippudest nagu Nanda Devi, Trisul, Kamet ning Bhagirahti jõgi saab alguse Gangotri liustike, mis asuvad 3,892 m kõrgusel, sulveest. Bengali lahe poole voolates liitub Gangesega mitu lisajõge. Gangese aastane vooluhulk on ligikaudu 20 000 m³/s, maksimaalne vooluhulk aga kuni 70 000m³/s, millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1]
Kuna praeguses reziimis puudub õigusjärgsus ja piiratakse inimõigusi, ei kasutata riiginimetust Myanmar Liit väljaspool riiki. Birma on üks ilus maa Aasias. 4 2.Asukoht ja geograafia Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Riigi pindala on 678 034 km². Birma on ümbritsetud Bangladeshiga läänest, India ja Hiinaga põhjast ning Laose ja Taiga idast. Lõunas asuvad Bengali laht ja Andamani meri. Birma keskosas asub Irvadi jõe madalik, mis lõunas laieneb suureks Irvadi deltaks. Enamus põllumaast ja rahvastikust asub Irvadi jõe ääres, jõgi ise on laevatatav umbes tuhande miili ulatuses. Birma on valdavalt mägine maa. Lääneosas järgnevad üksteisele põhjast lõunasse Patkai (kõrgeim tipp Sarameti, 3826 m), Chini ja Arkani ahelik, idas kõrgub Shani mägismaa. Birmalased elavad enamasti riigi keskosas asuvatel madalikel, muud etnilised
põllukultuuride kasvatamisele ja ekstensiivsele põllumajandusele. Portugali põllukultuuridest peamised on oliivid, viigimarjad, tsitrusviljad, seened, päevalilleõli, tomatid, teraviljad (nisu (Pilt8.2)), banaanid (Madeira saarel) ja ananass (São Migueli saarel). Veel konkureerivad nendega viinamarjad, lehtköögiviljad, korgipuud, töötlemiseks mõeldud tomatid, riis ja suhkrupeet. Loomakasvatuses on enim arenenud veiste ja sigade kasvatamine. 8.8.Eksport ja import Peamised ekspordi artiklid on veinid, õlu, oliivi õli, tomatipasta, suhkruroog, värske lehmapiim, pirnid, piimavõi, tubakas, sealiha vorstid, sojaoa õli, lehelised köögiviljad, röstitud kohvioad, puuviljad, apelsinid. Peamised sisseveo artiklid on sojaoad, nisu, mais, pagaritooted, veiseliha, oliivi õli, toorsuhkur, lehmapiim, sealiha, raps, toidujäätmed, sojaõli.
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad,
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas
Enamik jaapanlastest on koondunud veekogude äärde, kuna see on väga soodne koht sadamate rajamiseks ja kauba eksportimiseks naaberriikidesse. Kuid ka Honsju saar pole igal pool asustatud tihedalt. Saare keskosas paikneb mäestik ning seetõttu pole seal tihe rahvastiku asustus mõeldavki. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Lapsed moodustavad rahvastikust ligikaudu 14%, vanemaealised inimesed umbes 17% ja tööealised ligikaudu 69% kogu Jaapani rahvastikust. Selle riigi rahvastik vananeb ja see kujuneb Jaapanis viimastel aastatel aina suuremaks probleemiks. Rahvastiku vananemine on tingitud jaapanlaste tervislikust eluviisist ja heast meditsiiniarengu tasemest. Arvatakse, et mitmekümne aasta pärast võib vanurite arv väga kõrgeks kujuneda ja tööjõuliste inimeste maksud hakkavad minema suures osas pensionäride ülalpidamisele. Naiste keskmine eluiga on 85,6 aastat. Meeste keskmine eluiga on aga veidid madalam 78,8 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
