· Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis Valguslembelised Suur-Käsitiivalised Dillenia suffruticosa Koerpeamadu Cerebus rynchops Päevaloomad Mangroovi skink Varjulembelised Sunda rähn (Todirhamphus chloris) Piai lasu (kõrreline) Hapniku hulk vees · Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem, kui avatud meres. · Kohastumused Taimedel on lisaks õhujuured Hingavad, koores asuvate pooride abil pH · Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne
ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://makanature.blogspot.com/2007/03/mangroovi d.html http://vesimaismaa.weebly.com/lisamaterjal- huvilistele2.html http://www.mesa.edu
niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. 6 Maatik 7 Taimestik Maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure. On väga mitmekesine Kõrbealadel on taimkate napp Maa kesk-ja lõunaosas laiuvad savannid ja leherikkad troopikametsad Kasvab papüürust, palme, mangroovi, sandlipuid ja igihaljaid tammesid. 8 Loomastik Rikkalik, Rajatud palju kaitsealasi, Ohustav on jätkuv salaküttimine, (elevantide, ninasarvikute) Elab karjadena lõvisid, kaelkirjakuid, sebrasid, eksootilisi linde ja madusid. 9 Import Põllutööinventaari, Toornaftat, Tööstusmasinaid, Mootorsõidukeid, Transpordiseadmeid, Rauda ja terast, Ravimeid,
Kuna aurustumine on palju suurem kui sademete või juurdevoolava magevee hulk, siis soolsustase aina suureneb. Elustik Pärsia lahe elustik on mitmekesine ja unikaalne oma geograafilise jaotuvuse tõttu. See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin. Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased. Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad, putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga
tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets. Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased
Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe. Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets. Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid. Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus. · Tööstuse areng
naftat ja petrooleumi. Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda- miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Bangladesh on üks dzuudi suuremaid tootijaid. Samuti on seal linnukasvatus. Peale üleujutust maad arvatavasti kuivendatakse. Bangladeshis on 17% maast kaetud metsaga. Seda on suhteliselt vähe. 40% metsadest on kaetud mangroovipuuga, 44% on kaetud troopiliste igihaljaste puudega. 7,8% on kaetud troopiliste heitlehiste taimedega. Mangroovi puud paiknevad rannaäärses alas, Sundbarnis. Troopilised igihaljad puud paikbevad Teknafi poolsaarest, mööda põhja Birma piiri kuni Chittagongi mägedeni ja madalate mägedeni Sylhet piirkonnas. Heitlehised taimed paiknevad peamiselt Gazipur, Tangail, Mymensingh, Sherpur, Jamalpur, Netrokona, Naoga, Rangpur, Dinajpur and Panchagar. Mets on väga uuenev energiaaallikas Bangladeshis. See annab nagu puitu, puukütet, meditsiini taimi, loomadele ja lindudele kodu, hapnikku ja
mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil. Välismaisest kapitalimahutusest langeb USA arvele üle 50%, suuri investeeringuid on teinud ka Jaapan ja Saksamaa. Puuviljad : suhkru õunad, banaanid, kookos, sidrun,mango, papaia, ananass, ja paljud teised troopilised puuviljad . 7.Metsamajandus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe. Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets. Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid. Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus 8.Transport
lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8. Transport India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksasid
mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15 India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid
Kilomeetrites kuldset liiva, kõrged kaljud, surfamise võimalus, värvilised pagoodid, Buddha templid ja hõimud ning eksootilised toitud. Seal on ka üks maailma pikimatest randadest (120km). Kukata- Kukata asub Bengali lahel 320 km pealinnast Dhakast ja seda kohta peetakse üheks maailma vaatamisväärseimaks rannaks. Sealt on võimalik nautida punast päikese tõusu ja loojumist rahulikus keskkonnas. Sundarbans- Sundarbans'i delta Gangese suudmes on maailma suurim mangroovi mets ulatudes nii Bangladeshi, Lääne- Bengalisse kui ka Indiasse. Seal on keeruline veeteede võrgustik, padurand ja väikesed saared. See koht on kuulsust kogunud lisaks suurimale mangroovimetsale ka laialdase loomariigi rikkusega (ka bengali tiiger, kes on Bangladeshi rahvusloom). Takistused edukaks turisminduseks Suurimaks takistuseks Bangladeshile, positiivse turismisektori rajamiseks, on Majbritt Thomseni sõnul järjekindluse puudus, puuduvad nägemused edukast turismindusest, liiga
Ainult kaht Jaapani 30 000 jõest võib pidada looduslikuks – s.t. neid ei ole paisutatud ega nende voolusängi oluliselt mõjutatud. Mangroov. Mangroovtihnikud kuuluvad tähtsaimate troopiliste märgalakoosluste hulka. Nad koosnevad vähestest puittaimeliikidest, mis taluvad soolase vee üleujutusi, ning on levinud mudasel rannikualal merevee tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovisood on väga olulised kudemis- ja toitumisalad paljudele koorikloomadele ja kaladele. Vaatamata mangroovi suurele majanduslikule tähtsusele raadatakse neid siiski sageli riisipõldudeks või töönduslikeks krevetikasvandusteks. Mangroovisoid on tõsiselt kahjustatud ka puidu varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud umbes 10% korallriffidest ning veel ligi 30% on paari lähema aastakümne jooksul hävimisohus
Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele. Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele. Mangroovi peetakse bioomide hulka kuuluvaks. Padur on soojalembeliste taimedega madal rannikuala?*** Vesi on kõigis organismides ning kõik keemilised protsessid toimuvad vesikeskkonnas. Vee erisoojus on 1 cal =4, 17 J, mis tõstab 1 grammi vee soojust 1 kraadi ( C ) võrra. Kividel on erisoojus 0,83 kraadi ning temperatuur tõuseb 5 kraadi. Vees elavatel organismidel pole suuri kohastumusi, sest veetemperatuur kõigub vähe. Vee tihedus on max puhta vee puhul 1000 kg kuupmeetri kohta
annaabi.ee 
