Bangladesh (0)

BANGLADESH
Uurimustöö
X a
2008
Bangladesh
Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna „Bengali maad”. See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi.
Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi.
See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga . Iga-aastased „normaalsed” üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast.
Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban). On mõningaid silmapaistvaid mosheesid, hindu templeid ja budistlikke monumente.
Bangladesh on madala sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) riik. ÜRO inimarengu indeksi kohaselt on ta (2004 aasta andmed) keskmise arenguga riik ning asub pingerea tabelis 137. kohal.
Bangladesh kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF) ja ka Maailma Kaubandus-organisasooni (WTO), viimasega liitus 1. jaanuar 1995.
2007 aasta andmete kohaselt elab seal 150,4 miljonit inimest. Rahvaarvu poolest on see suurriik , kuna omab pingereas seitsmendat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku iive on 1,9. 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat.
Tema naaberiigis, Indias, elab 344 inimest ruutkilomeetri kohta. Teises naaberriigis, Birmas, elab 63 inimest kilomeetri kohta. Kõige hõredamalt on asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta.
Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 promilli ja suremus 8 promilli. Imikusuremus on 65 promilli. Iga naise kohta on kolm last.
Top of Form
Bottom of Form
Rahvastiku vanuseline koosseis on:
0-14 aastased: 32,9% (meessost 24 958 000 / naissoost 23 534 000)
15-64 aastased 63,6% (meessoost 47 863 000 / naissoost 45 918 000)
Üle 65 aastased 3,5% (meessoost 2 732 000 / naissoost 2 361 400) (2006 aasta andmed)
Meeste keskmine eluiga on 62 ja naistel 61. See on keskmine eluiga maailmas.
1961 aastal elas natuke rohkem kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega.
Rahvastikust elab linnas 24%. Suuremad linnad on:
Dhaka (pealinn, kus elab umbes 8 miljonit inimest),
Chittagong (1,5 miljonit)
Rajashahi (0,7 miljonit).
Kõik linnad asuvad kas jõe või veekogu lähedal. Seal asuvad suuremad tööstused. Inimestele leidub tööd ja tööstustel on hea ligipääs sadamatele ja raudteedele, ehk siis hea transport.
Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on suur hulk töötuid, leiavad siiski enamus endale töö näiteks suurtes tehastes .
Maagaas on Bangladeshi peamine enerigavara. See täidab 70% riigi energia vajadusest. See on viimaste aastakümnetega kahekordistunud.
Imporditakse pertrooleumi, sütt ja toornaftat. Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru.
Ise ta energiavarasid ei ekspordi.
Suurim elektrijaam on Meghnaghat,
kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub
pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit lõuna-ida
pool, põhjapoolsele pangale Meghna jõest.
Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005).
Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile.
Haritav maa Bangladeshist on 55%. See moodustab päris suure osa ka sisemajanduse kogutoodangust – 30%. Samuti, see hõivab 60% tööjõust.
Bangladesh asub väga viljakal pinnasel . Himaalaja
mäestikust uhutakse kogu aeg alla muda .
Eksporditakse dzuuti, teed, nisu, suhkruroogu , nahka,
külmutatud kala ja mereande. Imporditakse masinaid
ja varustust, kemikaale, rauda ja terast, tekstiile, toor -
naftat ja petrooleumi.
Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda-
miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid.
Bangladesh on üks dzuudi suuremaid tootijaid. Samuti
on seal linnukasvatus .
Peale üleujutust maad arvatavasti kuivendatakse.
Bangladeshis on 17% maast kaetud metsaga. Seda on suhteliselt vähe.
40% metsadest on kaetud mangroovipuuga,
44% on kaetud troopiliste igihaljaste puudega.
7,8% on kaetud troopiliste heitlehiste taimedega.
Mangroovi puud paiknevad rannaäärses alas , Sundbarnis.
Troopilised igihaljad puud paikbevad Teknafi poolsaarest,
mööda põhja Birma piiri kuni Chittagongi mägedeni ja
madalate mägedeni Sylhet piirkonnas.
Heitlehised taimed paiknevad peamiselt Gazipur, Tangail,
Mymensingh, Sherpur, Jamalpur, Netrokona, Naoga,
Rangpur, Dinajpur and Panchagar.
Mets on väga uuenev energiaaallikas Bangladeshis. See
annab nagu puitu, puukütet, meditsiini taimi, loomadele ja lindudele kodu, hapnikku ja mõjutab sademeid. Metsa kasutatakse samuti jahipidamiseks ja ilus loodus köidab alati turiste. Välja puid ei ekspordita.
Praegusel ajal ei kasutata Bangladeshi metsi ainult puidu ja puukütte saamiseks, vaid ka hapniku ja puhta vee tootmiseks, samuti lindude ja loomadele keskkonna hoidmiseks. Praegu juhib metsamajandust Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP).
2% riigi inimtööjõust kasutatakse metsamajanduses. – saekaatrites, mööbli valmistaminel jms.
Bangladeshis leidub mineraale nagu gneiss , graniit , kivisüsi, gaas , õli, turvas , valge savi, liivakivi , jne.
Metalle (vasemaak, galeniit jms) leidub põhja-lääne Bangladeshis.
Mineraalset liiva (rutiil, raudtitaanoksiid, magnetiit, monatsiit) leidub ranniku aladel.
Kivimeid (liivakivi, kilt ) leidub Dhakas, Faridpuris, Noakhalis, Sylhetis, Comillas ja Chittagongis.
Type of Deposit
Number
Hardrock
1
Coal
1
Limestone
1
White clay
11
Glass sand
21
Gravel
77
Construction sand
337
Peamiselt eksporditi teed ja nahku. Tänaseks on riik oma eksporti laiendanud. Riigist viiakse välja näiteks kalu, krevette, tekstiili, teed, suhkrut, käsitööd, keraamikat, värskeid puuvilju , lilli ja köögivilju. Eksport on palju kasvanud.
Imporditakse puuvilla, petrooleumitooteid, masinaid, autosid, piimatooteid, sütt.
Bangladesh on viies suurim puuvilla varustaja Ameerika Ühendriikidele. Ta on ka hakanud eksportima Lääne-Euroopa turgudele.
Tööstuse arengut Bangladeshis soodustab odav ja usaldusväärne tööjõud.
Põhiliselt asvuad tööstused Dhakas, Chit -Tagongis, Khulnas ja Rajshahis, sest seal on hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele, samuti on seal palju tööjõudu.
Riigi sisevedudes on oluline raudtee, välisvedudes oluline aga veetee, mis on hea ja odav transportimise viis.
Bangladeshis on vasakpoolne liiklus. Autotransport on keeruline, eriti idast läände, kuna teel on palju jõgesid ja suuri sildu on vähe. Teed on samuti kehvas olukorras.
Parem süsteem on mööda sisevett, jõgedel ja kanalitel praamidega. See on paindlik ja odavam võimalus transportimiseks. Aga transporditav maa on ainult 10% Bangladeshist.
Õhutransport algas kohe peale iseseisvumist. Lennujaam asus Dhakas. Rahvusvahelised lennuväljad on tänaseks Dhakas, Chittagongis ja Stylhetis. Teised lennujaamad korraldavad ainult riigi siseseid lende. Zia lennujaam Dhakas on suurim lennujaam Bangladeshis. Tänaseks on kokku 11 lennujaama.
Raudteedega on kaetud 32% maast. See teeb kokku 2706 kilomeetrit raudteed . Seal töötab 60 000 inimest.
Bangladeshis on kaks peamist sadamat . Chittagong on vanim sadan. Mongla sadam Khulnas teenindab lääne pooleset Bangladeshi osa.
Bangladesh ei ole tuntud turismimaa . Vahest võib aga mõni seljakotirändur sinna siiski sattuda. Maa on täis põnevaid ekstreemsusi. Turismimaa eelduseks oleks aga odav kohalik elu turistile.
Tõenäoliselt külastatakse pealinna Dhakat, kus asub seitsme kupliline moshee ja hindu templid. Samuti Chittagongi, kus saab tutvuda mosheede ja Zia memoriaaliga. Cox Bazaari piirkonnas saab näha birma budismi monumente. Sundarbansi rahvuspargis on mangroovitihnikud ja tiigrid. Katkasse korraldab reise näiteks PeeterPaanMaailm. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 4%
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Bangladesh
http://www.britannica.com/eb/article-33427/Bangladesh
http://prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=137®ion_type=2
http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh
http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_pingerida_inimarengu_indeksi_j%C3%A4rg i – kasutatud 18.04.08
http://www.studentsoftheworld.info/pageinfo_pays.php3?Pays=BNG&Opt=population
http://www.bforest.gov.bd/type.php kasutatud 27.04.08
http://earthtrends.wri.org/images/country_profiles/cp_FOR_14_chart2.GIF
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/141
http://www.discoverybangladesh.com/trans_comm.html
http://www.travel.state.gov/travel/cis_pa_tw/cis/cis_1011.html
http://www.bforest.gov.bd/act.php
http://www.eoearth.org/article/Energy_profile_of_Bangladesh
http://www.census.gov/cg i- bin/ipc/idbpyry.pl?cty=BG&maxp=12443381&maxa=80&ymax=250&yr=2008&. submit =Submit+Query
http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh - kasutatud 04.05.08
Maailma teatmeatlas, kirjastus Otava , Suur Eesti Raamatuklubi