Bangladeshi rahvastik (0)

Bangladeshi rahvastik ARVUTITUND
Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume.
Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad:
The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
The Wolrd Bank http://data.worldbank.org/?display=default
United Nations (ÜRO andmed) http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.ht m
Coutries of te World http://www.theodora.com/wfb/about.html
U.S. Census Bureauhttp://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php
1. Iseloomustage riigi rahvaarvu.
Kasutage The World Factbooki veebiaadressil https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ ( Peole and Society).

Kui palju inimesi elab valitud riigis?
Bangladesh on 164 miljoni elanikuga riik.
b) Vaadake riikide reastatust rahvaarvu alusel ( country comparison to the world, lingi leiate riigi rahvaarvu juurest).
Bangladesh on edetabelis rahvaarvuga kaheksandal kohal.
c) Nimetage 3–4 riiki, kus elab enam-vähem sama palju inimesi kui valitud riigis.
Enam-vähem sama palju elanike on Venemaal, Jaapanis , Nigeerias ja Pakistanis.
d) Võrrelge valitud riigi rahvaarvu teiste riikide näitajatega ning otsustage, kas tegemist on rahvaarvult suure, keskmise või väikeriigiga? Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriikides on inimesi paarkümmend miljonit või vähem.
Bangladesh on rahvaarvult suur riik.
2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis.
a) Vaata rahvastiku keskmist tihedus oma riigis. Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Anna hinnang.
Bangladeshis on rahvastiku tihedus 1165 elaniku ruutkilomeetri kohta. Sarnaste näitajatega on Bahrein, Bermuda ja Malta ehk väga väikeste pindaladega riigid. Bangladeshi pindala see-eest nii väike ei ole. Suurriikidest on Bangladeshi elanike tihedus kõige suurem.
http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.html
b) Leia internetist http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp
oma riigi rahvastiku tiheduse kaart, kopeeri see ja tõsta oma faili.
Iseloomusta ja analüüsi kaardi põhjal rahvastiku paiknemist. Rahvastiku paiknemist võid iseloomustada ja analüüsida ka atlase kaartide põhjal.
Rahvastikku paikneb kõige tihedamalt riigi põhja- ja keskosas. Bangladeshi edala ja kaguosades on rahvastiku tihedus mõnevõrra väiksem.
c) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades?
Linnades elavad inimesed on Bangladeshis vähemuses, nad moodustavad 29 % kogu elanikkonnast.
http://data.worldbank.org/indicator/SP.URB.TOTL.IN.ZS?display=default
3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950–2025.
Võite kasutada rahvastiku andemete kogumiseks ÜRO rahvastiku kodulehte http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.ht m
http://esa.un.org/unpd/wpp/Excel-Data/population.ht m
Andmeid saab ka:
http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php
a) Analüüsige, kuidas on rahvaarv vaadeldaval perioodil muutunud.
Rahvaarv on perioodil 1950 -2012 pidevalt kasvanud. Pideva kasvu tulemusel on rahvaarv peaaegu neljakordistunud.

Kuidas on muutunud kasvutempo ( growth rate ) 1950–2012?
Bangladeshi rahvastiku kasvutempo on alates 1950. aastast kõikunud kahe protsendi ümber , kuid viimasel ajal on see hakanud langema. Aastaks 2012 oli see langenud 1,6 protsendile.

Kuidas muutub see prognoosi järgi tulevikus käesolevast aastast aastani 2025?
Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile.
4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb.
a) Koosta tabelid oma riigi ja kultuur-geograafilise regiooni rahvastiku andmete kohta. Andmed leiad: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php või
http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.ht m
Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon (2010-2015)
 
Births per 1,000 popula- tion
Deaths per 1,000 population
Net Number of Mig-rants per 1,000 popula-tion
Rate of natural increase ( percent )
Growth rate (percent)
Births
Deaths
Net Number of Migrants
Natural Increase
Population Change
 
Sündi-mus (‰)
Suremus (‰)
Migrat- sioon (‰)
Loomu-lik iive (%)
Rahva-arvu kasv (%)
Sündi-de arv
Surma-de arv
Rände- saldo
Loomu-lik iive
Rahva-arvu muutus
Bangladesh
22,1
 5,7
 -0,5
 1,64
 1,59
 3,612mln
 0,928mln
 -85000
 2,684mln
 2,6mln
Lõuna- Aasia
 18,5
 6,3
-0,7 
 1,22
 1,15
 11,6mln
 3,95mln
 -422000ml
 7,69mln
 7,26mln
Allikas:
Tabel 2. Imikusuremus , oodatav keskmine eluiga ja laste arv
 
IMR Both Sexes
Life Expectancy: Both Sexes
Life Expectancy: Male
Life Expectancy: Female
Total fertility rate per woman
 
Imikusuremus (‰)
Odatav keskmine eluiga
Odatav keskmine eluiga M
Odatav keskmine eluiga N
Keskmiselt lapsi naise kohta
Bangladesh
 47,3
 70,4
 68,5
 72,3
 2,50
Lõuna-Aasia
 25,1
 71,4
 68,8
 74,2
 2,27
Allikas:
b) Analüüsi, võrdle ja tee põhjalik järeldus, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Mida väiksem on imikusuremus, seda rohkem rahvaarv kasvab. Seda mõjutab meditsiinitase. Mida suurem sündimus ja väiksem suremus, seda suurem on rahvaarvu kasv; mida väiksem on sündimus ja suurem suremus, seda väiksem on rahvaarvu kasv. Mida väiksem on immigrantide arv, seda suurem on rahvaarvu kasv ja vastupidi. Rahvaarvu kasvamise muutumist mõjutab ka viljakas eas naiste arv. Mida suurem see on, seda suurem on rahvaarvu kasv ja vastupidi.
Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS’iga? Anna hinnang ja võrdle mõne teise riigiga.
Kuna juba HI-viirusesse ja AIDSi nakatunute arv Bangladeshis on 0,1% rahvastiku koguarvust, võib öelda, et Bangladeshis ei ole AIDSi ega HIV levik suur probleem. Eestis on see näitaja 1,2% ja seda juba ainult 19-49 aastaste seas.
5. Analüüsige rahvastiku soolis -vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutusi.
http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids_percentage.ht m
 Kopeerige valitud riigi rahvastikupüramiidid (Population by age groups and sex (percentage of total population))
http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N=%20Results%20&T=12&A=separate&RT=0&Y=2013&R=-1&C=BG – kui ei näita püramiidi word’i dokumendis
 Kirjutage World Factbookist https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
käesoleva aasta rahvastiku vanuseline jaotus (lapsed 0–14-, 15–64- ja üle 65aastased). Lapsed(0-14) 54mln ehk 33%, Tööealised (15-64) 101,6mln ehk 62,1% ja vanurid (65+) 8mln ehk 4,9%
a) Selgitage, mis muutused on toimunud ja toimumas rahvastiku soolis-vanuselises koosseisus . Vanurite ja tööealiste arv hakkab ühiskonnas suurenema, sündimus ja laste arv aga vähenema. Naiste osakaal ühiskonnas on natukene suurem meeste omast(51,4%), kuid meeste osakaal hakkab vaikselt naiste omaga võrdsustuma.
b) Tehke järeldused rahvastiku vanuselise jaotuse kohta riigis. Kas riigis on noor või vananev rahvastik? Bangladesh on vananeva ühiskonnaga riik.
c) Riigi majanduse seisukohast on tähtis teada ülalpeetavate määra, mis näitab töötegijate ja ülalpeetavate suhet. Arvutage see. Vanuserühmade andmed leiate World Factbookist.
lapsed 0–14 + üle 65aastased
Ülalpeetavate määr = x 100 = 61%
tööealised 15–64
Arvutage ka vanadussõltuvuse määr ehk kui palju on pensionäre ühe tööealise kohta.
üle 65aastased
Vanadussõltuvuse määr = x 100 = 7,9
tööealised 15–64
6. Millises demograafilises arenguetapis on riik?
Tehke eelneva kokkuvõtte põhjal kindlaks, millisesse demograafilise arengu etappi on jõudnud valitud riigi rahvastik. Põhjendage. Bangladesh on jõudnud vananemise demograafilisse arenguetappi, sündimus langeb, madal suremus, tööealised domineerivad, lapsi võrdlemisi vähe, vanureid veel väga pole.
7. Migratsioon.
a) Leia valitud riigi migratsioonisaldo andmed ja jälgi, kuidas see näitaja on muutunud pikema perioodi jooksul (vali kuni 30-50 aastane periood). http://esa.un.org/unpd/wpp/Excel-Data/migration.ht m Aastatel 1955-1960 oli rändesaldo veel positiivne ehk oli umbes 1000 sisserändajat, alates sellest asjast on hakatud rohkem väljarändaja. Aastast 1985 on järjest rohkem riigist väljarändajad, ning vahemikus 2005-2010 on väljarändajaid juba 350000 kanti . Võib oletada, emigratsiooni läheb tõusvas joones ülesmäge.
b) Tee kindlaks, kui palju elab riigis välismaal sündinuid (sisserändajaid) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ (vaata rahvastiku alt ethnic groups).3,3% (2010)
c) Leia, mis riikidest on pärit sisserändajad http://www.migrationinformation.org/datahub/wmm.cf m (lehekülje lõpus võimalus valida riikide andmed). India ja Pakistan
d) Tee andmetest järeldused (Kas sisse-või väljaränne on riigi jaoks tõsiseks probleemiks? Mis probleemid tõenäoliselt kaasnevad arvuka sisse- või väljarändega?) Pigem on probleemiks rahvastiku väljaränne, kuna neid on rohkem kui immigrante. Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, mis avaldab suuremat survet teenindussfäärile, tööealiste koormusele. Lahkuvad ka aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, tekivad riigis disproportsioonid. Kaotatakse ka haridusinvesteeringud.
Abiks õpiku tabel lk 49.
8. Rahvastikupoliitika
Milline võiks olla tõenäoline rahvastikupoliitika selles riigis (koosta arvamus nii õpiku teksti abil kui ka Interneti materjale kasutades). Bangladeshi loomulik iive on positiivne (1,6%), siis suure rahvaarvu juures on aasta juurdekasv 2,6mln inimest, mis on tohutu hulk inimesi. Selle vähendamiseks võidaks reguleerida lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavust. Äärmisel juhul võidaks kasutada ka trahvisüsteemi. Bangladeshi võiks sisse- ja väljarännet kindlasti piirata kvootidega. Peamine väljarände põhjus on töökohtade puudus, mis on omapärane vananeva rahvastikuga riigile. Sellega seoses võiks luua uusi töökohti, et inimesed ei peaks välisriikidesse tööle siirduma.
KASUTATUD MATERJALID
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bg.html
http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp
http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.html
http://data.worldbank.org/indicator/SP.URB.TOTL.IN.ZS?display=default
Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 7