India vabariik (0)

INDIA
India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma , Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks : põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik , kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus .
India pealinn on New Delhi . India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil  on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president . Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner.
Kliima on Indias troopiline , mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji.  India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger.
Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku ( budism ). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad ( islam ) hõivasid 9.–12. sajandil India põhjapoolsed alad. Põhjas rajati ka Mogulite riik, mis arenes jõukaks riigiks. Seal ehitati silmapaistvaid templeid, näiteks Tāj Mahal . Riigi hiilgus tõmbas ligi Euroopa kaupmehi ja vallutajaid ning 1858. aastaks oli Indiast saanud Briti impeeriumi osa. India iseseisvusvõitluses oli otsustava tähtsusega Mohandas Gandhi tegevus. Riik iseseisvus 1947. aastal. Iseseisvumise järel eraldusid Indiast kirde- ja loodeosa islamiusulised piirkonnad ning moodustasid Pakistani riigi, mis 1970 jagunes kaheks, Ida-Pakistanist tekkis Bangladesh . India sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik olukord on olnud ebapüsiv. Vaesus ja korruptsioon raskendavad tõhusate poliitiliste meetmete kasutuselevõtmist ning mõrvatud on mitu juhtivat poliitikut. India kirjanduses on tugev suuline traditsioon.