Raku ehitus ja talitlus (1)

RAKU EHITUS JA TALITUS
RAKUTEOORIA KUJUNEMINE

• Faber- mikroskoop , 17. sajandil
  
• Hook – korgirakkude uurija, cellula e. rakk , 1665
  
• A. von Luuwenhock – 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid
  
• K. E. von Baer – munaraku avastaja , uuris embrüloogiat
  
• Brown – Brown’i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata
  
• Schleiden ja Schwann – sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi
  
• Virchow – 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid , iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
  

Teooria:

• Kõik organismid koosnevad rakkudest.
  
• Rakk tekib rakust raku jagunemise teel.
  
• Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel.
  
• Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas.
  

Kuidas uuritakse?

• Valgusmikroskoop : värvid, ei saa suurendust
  
• Elektromikroskoop: hall, saab palju suurendada
  

Kudede jagunemine

• Epiteelkude : paikneb tihedalt, kaitseb teisi kudesid
  
• Lihaskude: piklik, et saaks tõmbuda kokku
  
• Sidekude: paiknevad hajusalt, ühendab elundis koosnevad koed ühtseks, kaitseülesanne
  
• Närvikude: pikkade jätketega, omane erutuvus ja erutus , ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks
  

• Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus.
  
• Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust.
  
• Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk.
  
• Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga.
  
• Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel naha pindmine osa, sidekude veri , lihas südamelihas, närvikude peaaju .
  
• Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure.
  
• Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas.
  
• Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
  

RAKKUDE MITMEKESISUS
Rakkude ehtius
Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada.
Eeltuumne rakk: bakter

• Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom
  
• Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus
  
• Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida.
  
• Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne.
  
• Millise kujuga on bakterid ? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme.
  
• Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad.
  
• Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb
  
• Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest , mis on jäik.
  

PÄRISTUUMNE RAKK

• Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
  
• Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH
  
• Tsütoplasmas aminohapped , nukleotiidid , moni-ja oligosahhariidid , orgaanilised happed jt.
  
• Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.
  
• Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke)
  
• Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud.
  
• Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub kromosoomidel intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
  
• Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
  
• Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Võib jagada 23 paariks.
  
• Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad kromosoomide samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
  

• Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel – ja päristuumseteks? Rakutuuma olemasolu põhjal.
  
• Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Protistid , taimed, loomad, seened.
  
• Nimetage tsütoplasma peamised koostisained . Peamine vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
  
• Kirjeldage rakutuuma ehitust. Kaks membraani, nendes paiknevad poorid, tuumasisene plasma karuoplasma, kromosoomid, tuumakesed.
  
• Mis tähtsus on rakutuumal? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
  
• Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
  
• Kirjeldage inimese kromosoomistikku. 46 tuumas ja x ja y kromosoomid eraldi
  

RAKUMEMBRAAN

• Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.
  
• Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest.
  
• Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole.
  
• Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis
  
• Fagotsütoos: transpordiliik , mille abil viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makroelemendid .
  
• Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel.
  
• Esineb ka retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga.
  
• Kolesterool : kristalnestruktuur(saame), peenestruktuur( toodame )
  

• Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Ei näe, sest rakumembraani paksus on keskmiselt liiga väike, et seda näha.
  
• Kirjeldage rakumembraani ehitus. Koosneb põhiliselt fosfolopiididest(kaks kihti) ja valkudest. Loomarakud sisaldavad ka kolesterooli.
  
• Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraanis toimub nii aktiivne kui ka passiivne transport. Kaitse.
  
• Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Nad on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja.
  
• Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei vajata. Näiteks osmoos ja difusioon .
  
• Mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest? Aktiivses kulub energiat rohkem.
  
• Mis tähtsus on fagotsütoosil? Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.
  
• Kirjeldage fagotsütoosi käiku. Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, satub tsütoplasmasse.
  

RAKUORGANELLID

• Päristuumsete raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku.
  
• Eristatakse sileda - ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
  
• Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid – ribosoomid .
  
• Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist.
  
• Ribosoomid kaheosalised, koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest.
  
• Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest.
  
• Ribosoomides toimub valkude süntees.
  
• Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks.
  
• Lüsosoom- ühekordse membraaniga põieke, milles lõhutakse mitmesuguseid aineid.
  
• Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises.
  
• Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides.
  
• Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Nii viiakse lõpuni glükoosi lagundamine.
  

• Kirjeldage tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku.
  
• Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Seal toimub ainete rakusisene liikumine ja toimub ainevahetuslikud protsessid.
  
• Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest.
  
• Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita.
  
• Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
  
• Kirjeldage mitokondrite ehitust. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides.
  
• Mis tähtsus on mitokondritel? Raku varustamine energiaga.
  
• Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid.
  

TSÜTOSKELETT

• Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett.
  
• Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest.
  
• Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
  
• Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mirkotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi.
  
• Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Kumbi tsentriool koosneb mikrotuubulitest.
  
• Raku jagunemisel lähtuvad mikrotuubulitest valgulised fibrillid – kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel.
  
• Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
  

• Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Koosneb niitjatest valkudest
  
• Mis tähtsus on tsütoskeletil? Raku tugi- ja liikumissüsteem.
  
• Nimetage liikumisnähtusi, milles osaleb tsütoskelett. Jooksmine
  
• Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Valgulised kiud kas pikenevad või lühenevad.
  
• Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid ? Tsentriool
  
• Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
  
• Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Et saaks liikuda
  
• Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Muutus valkude valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi.
  

TAIMERAKK

• Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide – esinemine.
  
• Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid .
  
• Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga.
  
• Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos . Lisaks veel teisi biopolümeere, jt keeruka ehitusega orgaanilised ained.
  
• Noore taime kest suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne – võimaldab areneda ja kasvada. Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad.
  
• Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad . Seetõttu kest ainetele raskemini läbitav, tsütoplasma ja organellid hävivad.
  
• Rakukesta ülesanne raku ja kogu taime teostamine . Tugifunktsiooni täitmisel tähtis roll tugikoe rakkudel.
  
• Põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad nii vastupidava tugisüsteemi, et kõige suuremate mõõtmetega elusorganismid ongi taimeriigi esindajad.
  
• Tselluloos jt biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaaniliste kui ka kliimateguritele. Suhteliselt vähe organisme toituvad puitunud varrest. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal). Korgikihist ei ole poore. Selleks, et säiliks gaasivahetus, on moodustunud spetsiaalsed avad – lõved.
  
• Teine kaitsekiht korp .
  
• Vereringet asendab juhtkude. Selle osad – trahheed ja trahheiidid – on moodustunud rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised.
  
• Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist – transportfunktsioon.
  
• Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse.
  
• Rohelised kloroplastid , kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid.
  
• Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades – lehtede rakkudes.
  
• Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid. Leidub värviküllaste õite kroonlehtedes.
  
• Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised – lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke( graanid ), seal klorofülli molekulid. Sisaldab ka ribosoome. Toimub fotosüntees – suhkrute moodustumine CO2-st ja veest valgusenergia abil. Sisemuses plasma, mida nimetatakse stroomadeks.
  
• Võivad vastavalt vajadusele üksteisele üle minna
  
• Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgo kompleksis või tsütoplasmavõrgustikus.
  
• Raku vananedes mitu vakuooli ühineb suureks tsentraalvakuooliks.
  
• Vakuoolid on taimeraku veemahutid, võivad sisaldada erinevaid varuaineid. Võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid.
  
• Et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja – kestale. Taime siserõhku nimetatakse taime turgoriks. Kui turgor vee vähenedes väheneb, siis taim närbub.
  

• Millised organellid on taimedele ainuomased? Plastiidid, kloroplast
  
• Kirjelda rakukesta ehitust. Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks veel teisi biopolümeere, jt keeruka ehitusega orgaanilised ained.
  
• Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Sõnajalgseemnetel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu – ja niinekiudusid; toestavad taime. Tselluloos ja biopolümeerid vastupidavad – kaitsefunktsioon, koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist – transportfunktsioon.
  
• Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised – lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke(graanid), seal klorofülli molekulid. Sisaldab ka ribosoome.
  
• Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Nad meelitavad teisi organisme ligi, kes levitaks seemneid.
  
• Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on taimeraku veemahutid, võivad sisaldada erinevaid varuaineid. Võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid.
  
• Kuidas tekib taime turgor? Et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja – kestale. Taime siserõhku nimetatakse taime turgoriks.
  
• Miks taim veepuudusel närbub? . Kui turgor vee vähenedes väheneb, siis taim närbub.
  

KOED

• Taimekoed jagunevad: algkoed (asuvad juure, varre jne kasvukohas, rakud väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed.
  
• Püsikoed jagunevad: kattekoed , juhtkoed, põhikoed, tugikoed , erituskoed.
  
• Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem (põhjustab pikkuskasvu)
  
• Kõrresõlmedes – vahemeristeem
  
• Hajusalt lehtedes – hajusmeristeem
  
• Varre ja juure juhtkimpudes – külgmine meristeem e. kambium
  
• Vigastatud kohtades – kallus e. haavameristeem
  

KATTEKOED

• Epiterm – noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel.
  

JUHTKOED

• Floeemis – sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud
  
• Ksüleemis – trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud
  
• Trahheiidid – eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud.
  

TUGIKOED

• Kollenhüüm – ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel
  
• Sklerenhüüm - puidukiud , otstest teritunud, puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega, surnud rakud(niinekiud), rakuseinad koosnevad tselluloosist, ei ole puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk.
  

PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM

• Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti;
  
• Säilitskude – paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites
  
• Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes jne.
  

ERITUSKOED

• Toodavad tahkeid või vedelaid aineid: piimanäärmed, nektaariumid, näärmekarvad
  
• Orgaaniline aine: laskuv vool, taimeelusosa ehk sümplast, tsütoplasma väet ehk plasmodesm ühendab taimerakke; liigub mööda niineosi(sõeltorud).
  
• Anorgaanilised ained: tõusev vool, apoplast(rakuvaheruum), puiduosa , trahheed, trahheiidid
  
• Kutiikula- lipiid , mis katab kogu taime
  

SEENED

• Kõik seened on eukarüootsed, sest nende tsütoplasmas paikneb üks või mitu rakutuuma.
  
• Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik hetetroofsed – kasutavad teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid.
  
• Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli.
  
• Paljunevad eoste abil kas sugulisel või mittesugulisel teel. Viljakehad arenevad sugulise paljunemise teel.
  
• Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke , riisikaid, pilvikuid ja šampinjone. Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel.
  
• Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente kulka kuuluv pintselhallik , millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin.
  
• Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine.
  
• Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat – pagaripärmi – kasutatakse taigna kergitamiseks . Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe.
  
• Plastiidid rakkudes puuduvad, ka vakuoole ei esine.
  
• Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised.
  
• Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
  
• Membraanist väljaspoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, koosneb kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimerakul. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel.
  
• Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest – seenhaigused .
  
• Tselluloos ja ligniin on orgaanilise aine allikad.
  
• Põhjustavad ka nahahaigusi.
  

• Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Kasvavad, paljunevad jne
  

• Missugustest osadest koosneb kulkrakne seen? Hüüfid, mütseel, viljakeha.
  
• Tooge kand - ja kottseente näiteid. Puravik , riisikas ja pintselhallik
  
• Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Rakuvaheseinad puuduvad, kitiinist rakukest
  
• Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad.
  
• Missugust kahju toovad seened looduses? Hallitus, seenhaigused
  
• Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimestele. Majavamm, nahahaigused .
  
• Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Pärm
  

BAKTERID

• Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma.
  
• Üherakulised organismid
  
• Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga(koosneb valkudest ja lipiididest )
  
• Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele ), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli.
  
• Ohtlikud bakterid patogeensed. Tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest – bakteritoksiinidest.
  
• Bakteritel pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond , milles paikneb rõngasjas kromosoom . Bakteritel on vaid 1 kromosoom, milles geenide arv ulatub 6 tuhandeni.
  
• Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus.
  
• Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid. Puudub ka tsentrosoom ja tsütoskelett.
  
• Toimub valgusüntees ribosoomides.
  
• Mõnedes bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Aitavad vee keskkonnas veekogu pinnale tõusta või sügavamale liikuda.
  
• Bakterid paljunevad pooldumisega. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine – 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 umbes ühesugust tütarrakku.
  
• Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore . Vesi tsütoplasmas ja organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu ( kaitsekohastumus , kuna sobivas keskkonnas tuleb bakter spoorist välja ja alustab normaalset elutegevust).
  

• Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisut. Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli.
  
• Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Puudub tuum.
  
• Kirjeldage bakteriraku ümbrise ehitust ja ülesandeid.Membraan- kaitse, ainevahetus , kest- kaitse
  
• Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus.
  
• Millest tuleneb mõnede bakterite patogeensus? Eritavad mürkaineid.
  
• Mida sisaldavad bakterivakuoolid? Gaase
  
• Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumine , üksikutel pungumise teel.
  
• Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Kaitsekohastumus
  

BAKTERITE TÄHTSUS

• Täpse bakterite arvu leidmist raskendab asjaolu, et bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Kohastuvad ka kergesti.
  
• Valdav osa bakteritest on heterotroofid . Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse, mida saab hiljem kasutada.
  
• Tähtsad mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete org. eriti seentega moodustavad nad laguahelaid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud.
  
• Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli – looduslikes ringetes. Enamik baktereid ei kujuta ohtu. Jämesooles aitavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda.
  
• Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda.
  
• On ka patogeenseid liike. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise.
  
• Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Bakteritega seonduvaid protsesse on edukalt rakendatud toiduainete-, farmaatsia - ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias ja meditsiinis.
  
• Biotehnoloogia põhineb toiduainete hapendamisel.
  
• Taimekaitses olulisel kohal biotõrje, sest keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained on tihti kas inimesele kahjulikud või hävitavad parasiitputukate kõrval ka kahjutuid selgrootuid . Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine.
  
• Mitmeid metalle saab toota bakterite abil.
  
• Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega.
  

• Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Vihmauss, bakter. Autotroofsed on tsüanobakterid.
  
• Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud.
  
• Mis tähtsus on bakteritel looduses? Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli – looduslikes ringetes. Aineringe ; lagundajad.
  
• Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
  
• Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, biotõrje, metallide tootmine, valguliste ensüümide tootmine.
  
• Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Vajalikud bakteritüved eraldatakse loodusest või konstrueeritakse insenergeneetiliste meetoditega – hakatakse sünteesima taimeparasiitidele toksilisi ühendeid.
  
• Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest märkainetest – bakteritoksiinidest.
  
• Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme. Tekstiilitööstuses – puuvillane riie , mis sisaldab tärklist. Farmaatsitööstuses näiteks insuliini tootmiseks.