Bioloogia kordamine (0)

lk 50
1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust.
2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop.
3.
4.
5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude.
6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini.
7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1) rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel.
lk 53
1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane.
2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mükoplasma. Ta on nii väike et teda valgusmikroskoobis uurida ei õnnestu.
3. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Seepärast ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured.
4. Hulkraksed organismid on inimesed, loomad, taimed.
5. Bakterid on oma väliskujult erinevad: ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised.
6. Loomarakkude väliskuju sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad.
7. Üherakuline organism, millel on muutuv väliskuju on ntks amööb.
8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.
lk 55
1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure.
2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid , taime-, seene- ja loomariigiks.
3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide , mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped . Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase.
4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks- selles on DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Kõige olulisemaid osasid- kromosoome, enamikus rakkudes ei näe, sest nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud.
5. Rakutuuma tähtsus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
6.
7. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
8. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom .
lk 58
1. Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01 mikromeetrit , siis valgusmikroskoobis seda ei näe.
2. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kakas kihti. Valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel.
3. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained.
4. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transporids. Need juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Lisaks leidub retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone.
5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel.
6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole.
7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised. Need muudavad fagotsütoosi käigus kahjutuks organismi sattunud bakterid ja viirused . Sellega täidavad nad kaitsefunktsiooni.
8. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see siise ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetus põiekeses raku tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid.
lk 61
1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid . Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist.
2. Ribosoomides tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub valkude süntees.
3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.
4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita.
5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure.
6. Mitokonder on kujult ümar või pulkjas. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule.
7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga.
8. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Enamasti jääb aga mitokondrite hulk ühes rakus tuhande piiresse.
lk 63
1. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle.
2. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
3. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. See on küllaltki keerukas reaktsioonide ahel, mille toimumiseks vajatakse täiendavat energiat.
4. Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss , rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu.
5. Tsetrioolid koosnevad mikrotuubulitest.
6. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, mis koosnevad miksrotuubulitest. Tsentrosoomil on oluline osa raku jagunemisel.
lk68
1. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid , mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad.
2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid.
3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Rakukestal on samuti oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Rakukestad täidavad ka transportfunktsiooni.
4. Kloroplastis on rohelised plastiidid , nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplast on kahe membraaniga organell , milles on lamellidekogumikud.
5. Erksavärvilised kollased ja punased õied on neid tolmeldavatele putuaktele paremini nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorkav värvus kujunenud teiste organismide ligimeelitamiseks.
6. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldvad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid.
7. Vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale.
8. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, siserõhk langeb ja taim närbub.
lk72
2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel.
3. Kandseened- puravikud , riisikad, pilvikud, šampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik .
4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad.
6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid.
7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda.
8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm.
lk76
1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised.
2. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma.
3. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kkaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest . membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega või mitme viburiga.
4. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad ladundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.
5. Patogeensete bakterite tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest.
6. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda .
7. Bakterid paljunevad pooldumise teel.
8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore . Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu .
lk80
1. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Autotroofideks nim. baktereid kes sünteesivad orgaanillisi aineid anorgaanilistest ühenditest. Need võivad olla rohe-, purpur- ja tsüanobakterid.
2. Orgaanilise aine laugndajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel.
3. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringetes.
4. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
5. Bakteritega seonduvaid protsesse on edukalt rakendatud toiduainete, farmaatsia - ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias, meditsiinis.
6. Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. Vajalikud bakteritüved eraldatakse loodusest või konstrueeritakse insenergeneetiliste meetoditega. Viimasel juhul viiakse sobivatesse bakteritesse geenid , mille toimel hakatakse sünteesima taimeparasiitidele toksilisi ühendeid.
7. Patogeensete bakterite tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest.
8. näiteks jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda.
mõisted:
bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks
biotõrje- ühte liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil.
eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse
homoloogiline kromosoom- kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit
karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisus
kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. klorofülli sisaldav plastiid
kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente
leukoplast- taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. sisaldab tihti varuaineid.
lüsosoom- ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatatkse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi.
mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse.
mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. tmea ülesandeks on rakuvarustamine energiaga.
mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum
plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõndasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell
polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine.
ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb mRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valkude sünteesimine
rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutignimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.
tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel
tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist.
tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv memraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda - ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor.
viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.