Kes teostavad? Taimed protistid (vetikad), bakterid-> tsüanobakterid ---------- SINIVETIKAD Millal tekkis? 3,4 miljardit aastat tagasi. Kloroplastid tekkisid ENDOSÜMBIOOSI TEOORIAL. Toimub nähtava valguse käes (kus on kõige intensiivsem) sinine, punane ala. Taimed on rohelised, sest neist peegeldub roheline valgus tagasi. Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed. Graanid kogumikud, mis on moodustunud üksteisega kohakuti paigutunud tülakoididest. Strooma kloroplasti sisemus. Fotosünteesi võrrand: CO2 + 6H2O + Päikesevalgus = 6 C6H12O6 + 6O2 FOTOSÜSTEEM II Toimuvad kloroplasti membraanis. Valgus ergastab pigmentide molekule, FS reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. Chl molekulid võtavad kaotatud elektoni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb nüüd H+-ioonideks ja O2-ks. Hapnik eraldub õhulõhede kaudu
põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d Mitokonder:ovaalse kujuga , ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud , sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Kloroplast: Topeltmembraaniga, rõngas kromosoom, graanid, strooma, Talitlus: Fotosüntees, sünteesida org. Ainet ja hapniku
ja peegeldab rohelise pigmendi tagasi mida meie näeme oma silmaga) - sobib vaid nähtav valgus - karotenoidid (punased kollased, oranzid, pruunid pigmendid) *kui klorofülli molekulid on lagunenud näemegi sügisel just neid toone - kloroplastid on kahekordse membraaniga rakuorganellid, mille sees on tülakoidid (kambrikesed) - seal toimuvad valgus vajavad etapid - need moodustavad graanid mis on omavahel ühendatud - kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ning DNA molekul 1. Valguststaadium - - vajatakse valgusenergiat - reaktsiooid toimuvad tülakoidi membraanis - vaja on vett (laguneb fotooksüdatsioonil) - väljub hapnik (õhulõhede kaudu) 2. Pimedusstaadium - - reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas - vajaminev energia saadakse valgusstaadioumis tehtud ATP molekulidest
3) Leukoplastid värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor
-) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem. -) Mitokondri sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse kristadeks ehk harjakesteks. -) Kloroplastide lammellid (graanid) sisaldavad pigmenti klorofülli. -) Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad tuumad ja membraanidest koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. -) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. -) Valgu ja rRna molekulidest koosnevaid kehakesi rahu tsütoplasmas nimetatakse ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan.
tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus – ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis – vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor
Arvatakse, et alguses olid esimesed eeltuumsed DNA-ga ja aja jooksul sõi üks rakk teise ära. Mitokondri ülesandeks raku varustamine energiaga ja selleks läheb vaja hapnikku ja glükoosi = raku hingamine. Mitokonder loomarakus energia tootmine. Kloroplastid kahekordse membraansüsteemiga, kehtib endosüsteemihüpotees. Paljuneb iseseisvalt, oma DNA, RNA ja ribosoomid (rakust sõltumata) ja 2 membraani. Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad:
vesiniku veemolekuli asemel väävelvesinikust →tsüanobakterid kasutasid väävelvesiniku asemel vee ning hapniku konsentratsioon tõusis atmosfääris. →u miljard aastat tagasi arenes protistidel välja võime raku sees tsüanobakterid enda kasuks tööle panna. →algloomade sümbioosts tsüanobakteritega kujunesid välja fotosünteesivad organellida, kloroplastid. klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaoliseid graanid. Klorofüll võimaldab valgusenergiat sünteesides lähtainetest CO ja H O orgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: →valguse tugevusest →süsihappegaasi konsentratsioonist õhus →taimede varustatus vee ja mineraalainetega →taime füsioloogilisest seisundist →temperatuurist →lehe vanusest →taimeliigist
· Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades lehtede rakkudes. · Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid. Leidub värviküllaste õite kroonlehtedes. · Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke(graanid), seal klorofülli molekulid. Sisaldab ka ribosoome. Toimub fotosüntees suhkrute moodustumine CO 2-st ja veest valgusenergia abil. Sisemuses plasma, mida nimetatakse stroomadeks. · Võivad vastavalt vajadusele üksteisele üle minna · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgo kompleksis või tsütoplasmavõrgustikus.
*Plastiidid saavad üksteiseks üle minna! Leukoplast tärklisega = amüloplast. Kartulis asuv amüloplast + päike > mürgine solaniin (idud, mugulad) KLOROPLASTID asuvad raku membraani ääres. Neil on kahekordne membraan (sisemine, välimine) ja neid samuti seostatakse endosümbioosi hüpoteesiga. Paljunevad iseseisvalt, oma DNA ja RNA. Sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud lamellid e. tülakoidid. Lamellikogumikud moodustavad graanid, mis on omavahel seotud klorofülli sisaldavate stroomatülakoididega. Strooma ise on neid ümbritsev vedel sisekeskkond. Ülesandeks fotosüntees VAKUOOLID on rakumahla mahutid ( membraaniga ümbritsetud põikesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ja liitudes moodustavad tsentraalvakuooli. Ülesanded: · Vee ja rakumahla säilitamine · Turgori e. siserõhu tagamine
Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid
molekuli. 2 6)Fotosüntees ja selle tähtsus. Kus toimub, etapid, lähteained ja produktid. Fotosüntees on protsess, mille tulemusena valmistatakse veest ja süsihappegaasist valgusenergiat kasutades glükoos ja hapnik. • Fotosüntees toimub rohelistes taimedes. • Fotosünteesivõimelised on ka tsüanobakterid. • Klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaolised graanid. • Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida lähteainetest CO ja H O orgaanilis 2 2 ühendeid. Etapid: 1. Valgusstaadium • Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidi mebraanides ainult valgusenergia mõjul. • Ergastunud pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.
neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 112. Kloroplastide suurus. 2 - 10 micrometers in diameter 113. Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Membraanid - Välismembraan, sisemembraan ja tülakoidide (lamellide)membraanid. Kompartmendid - Tülakoidid (väikesed lamedad vesiikulid), graanid (tülakoidide virnad), graanitülakoid (üksikud tülakoid graanis), stroomatülakoid (ühendab graanid üksikute hõredamalt paiknevate tülakoididega), strooma (kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond), luumen (tülakoidide siseruum). 114. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. Lähteained: süsihappegaas ja vesi Produktid: glükoos ja hapnik Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanidel (tülakoidmembraanidel).
taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a
annaabi.ee 
