Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p)
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees.
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil
generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest
15.Kuidas teevad omavahel koostööd tsütoplasmavõrgustik ja Golgi kompleks? Golgi kompleks töötleb ning pakkib vlagud põiekestesse ja lüspsoomidesse mis on tsütoplasmale hädavajalikud. 16.Kirjeda tuuma ja kromosoome ehitust ning ülesandeid! Tuuma ülesanne on säilitada ja edasikanda geneetilist materjali. Tuum on kattetud kahekihilise membraaniga 17.Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? Taimerakkul on vakuool ja kroloplast. 18.Mõisted: plasmodesm, turgor. 19.Võrdle plastiide! Kloroplast-Roheline värv Kromoplast-Kollaseid või punaseid värve Leukoplast-värvusetuid 20.Mille poolest sarnanevad ja erinevad omavahel mitokonder ja kloroplast? Mitokonder annab energjat ja kloroplast värvi..... 21.Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakkku! Looma-on tsentrosoomid Taime-vakuool ja plastiidid(kloroplast) Seene- rakukest on kitiinist Bakteritakk-pole tuuma vaid on rõngaskromosoon 22.Millest koosneb seen?
Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine Plasmodesm- membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel Vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid, kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli Turgor- taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli
(Kui rakud poolduda ei saa, pole võimalik enam kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma) · Mälu: lühimälu (sensoorne, primaarne) ja püsimälu (sekundaarne, tertsiaarne) · Taimede liigutused: tropismid (ärritaja suunast sõltuvad), nastiad (ärritaja suunast sõltumatud) · Membraansed organellid taimerakus: Golgi kompleks (valkude transport), mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk
· Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti; · Säilitskude paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites · Aerenhüüm paikneb õhujuurtes, veetaimedes jne. ERITUSKOED · Toodavad tahkeid või vedelaid aineid: piimanäärmed, nektaariumid, näärmekarvad · Orgaaniline aine: laskuv vool, taimeelusosa ehk sümplast, tsütoplasma väet ehk plasmodesm ühendab taimerakke; liigub mööda niineosi(sõeltorud). · Anorgaanilised ained: tõusev vool, apoplast(rakuvaheruum), puiduosa, trahheed, trahheiidid · Kutiikula- lipiid, mis katab kogu taime SEENED · Kõik seened on eukarüootsed, sest nende tsütoplasmas paikneb üks või mitu rakutuuma. · Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik hetetroofsed kasutavad teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid.
Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob, rakusisu hävineb. Rakumembraanid Õhukesed kilejad moodustised rakus, mis ◦ Moodustavad tsütoplasma ja organellide pinnakihi ◦ Jagavad tsütoplasma eraldatud osadeks ◦ Kujundavad tsütoplasma ja organellide sisestruktuuri ◦ Sisaldavad lisaks fosfolipiididele kolesterooli ja glükolipiide Plasmalemm – membraan, mis eraldab rakukesta tsütoplasmast Tonoplast – membraan, mis eraldab vakuooli tsütoplasmast Plasmodesm – rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest. Kahes kihis – keskel fosfolipiidid (hüdrofoobne osa), kummalgi pool välisküljel valgu molekulid (hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas