19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte. Nüüd ütles Keskkonnaamet esimest korda välja, et elektrit paisul toota ei saa, sest hüdroenergia tootmine võib vaatamata kalapääsude rajamisele siiski kalastikule negatiivselt mõjuda. 22.September: Nõmmel tähistati autovaba päeva Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel Jaama tänaval. Üleeuroopalist autovaba päeva on korraldatud juba 2000. aastast. 23
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused:
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks
Mis nagu sulatet kuuhõbest valat; Niristab üle mind riiete piim. Ööläbi päike on pidanud pausi Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute, Süda mul mitmeks pudeneb, killub: Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik - sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, Millel on paisul sinine puri. Autori sõnum on see, et iga hommik on nagu uue etapi algus. On antud võimalus edasi elada, teha midagi, mis eile tegemata jäi. Samuti kirjeldab luuletus ka hommiku ilu ja võlu.
roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! Hommik- sild roosidest punt mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. M arie Under Nooruse aeg Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. Gustav Suits
"normaalne" ühiskond "normaalselt" naiselt ja emalt ootab: "ja kõik supermarketid tahavad / et lapsed oma emasid austaksid / tee oma emale rõõmu ja kingi talle midagi odavat / midagi mis maksab vähem kui viissada krooni / sest su ema on selle ära teeninud". Autori irooniline paatos on võimas. Õnneks on Elo Viidingu iroonia piisavalt osav (samas siiski natuke ühekülgselt paljastav ja piitsutav), et olla üksnes vesiveski feminismi paisul. Sekka on raamatus ka isiklikumat, endast ja isast ja luuletajate ("Nende varjud valvasid meeleheitele aetute und") elust. Päris palju on mälestuslikkugi. Ega need tekstid just helged pole, pigem painavad, võitlus vaheldub resignatsiooniga. Elu on "vastupidavuse pidevus": "Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale, / su õdede su vendade peale, / su kodu su keha peale, su verejälgede peale, sinu hingearmidele, / ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud, / laetud lahtise käega
Ühise kollektoriga lülitus 47. pn- väljatransistor, tööpõhimõte, tunnusjooned. pn-väljatransistori moodustab tavaliselt n-juhtivusega pooljuhist kanal, sest elektronid on märksa suurema liikuvusega kui augud. Toodetakse nii n- kui p-kanaliga pn-väljatransistore. Õhukese kanali mõlemale poolele on difundeerimisega tekitatud p-juhtivusega alad. Kanali laius (risti joonise pinnaga) on seotud transistori piirvõimsusega. Transistori normaalsel töörežiimil on paisul lätte suhtes negatiivne pinge. Seega mida suurem on vastupinge, seda kitsamaks kanal muutub ja kanali takistus suureneb. Kanal ei muutu kitsamaks ühtlaselt, nimelt toimub neelupoolses otsas suurem ahenemine. Teatud vastupingel UGS(off) sulgub kanal praktiliselt täielikult. Ongi saadud pooljuhtseadis, kus saab paisupinge muutmisega tüürida neeluvoolu. a) Ülekandetunnusjoon; b) Väljundtunnusjooned. 48
Vee kasutamise liigid (1) Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast mineraalpinnase eemaldamine. Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (edaspidi pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vee kasutamise liigid (2) Veekogu veetaseme alandamine on vooluveekogul olemasoleva veetaseme langetamine rohkem kui 0,3 meetrit. Paisutuse likvideerimisel peab paisu omanik või valdaja korrastama paisutusala. Kui paisutamiseks on vaja vee erikasutusluba ning kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist
elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory) ja Flash. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad põhinevad kõik ujuva paisuga väljatransistoridel. Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja 39 vastava bitiliini väärtus on üks
elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory) ja Flash. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad põhinevad kõik ujuva paisuga väljatransistoridel. Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on
pn-siirdega väljatransistori neelule ja paisule tuleb rakendada vastandpolaarsed pinged. Et seda tüüpi väljatransistori parameetrid sõltuvad temperatuurist vähe (neeluvool temperatuuri tõustes väheneb ülimalt 3% 10° kohta), siis võib kasutada lihtsaimat automaatse eelpingestuse lülitust takisti RS abil, nagu elektronlambi puhul seda katoodtakistiga tehakse (joonis 6.7 a). Siis osutub nkanaliga transistoris pais lättest negatiivsemaks: paisul on takisti RG kaudu üldjuhtme potentsiaal, kuid läte on üldjuhtmest takistil RS tekkinud pingelangu võrra positiivsem. Paisutakisti RG takistuse võib võtta küllaltki suure, sest paisuvool IG < 0,01...0,1 mA. Et paisuvoolu muutus temperatuuri mõjul siiski ei mõjutaks neeluvoolu, siis ei tohiks paisutakisti takistus olla üle 3...10 MW. Lättetakistiga RS võib ühendada vahelduvvoolu-vastuside kõrvaldamiseks rööbiti
ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory) ja Flash. - EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad põhinevad kõik ujuva paisuga väljatransistoridel. Transistorile on paisu juurde on lisatud teine pais kuhu on võimalik kanda laeng. Selle laenguga muudetakse transistori avamiseks (suudme ja lätte vahel suureneb järsult vool) vajaliku paisu pinge suurust. Põhineb sellel, et kui ujuval paisul on laeng, siis alguses tõstes paisu pinget, kulub ta selle laengu kompenseerimiseks ja seejärel alles avab transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks
abil positiivse pinge. Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R2 kondensaator (joon.1.18). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse transistori sisendtunnusjoonelt. JFET (pn-nsiirdega) väljatransistor töötab teatavasti vaesustusreziimis ja ka formeeritud kanaliga F-MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb n-kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel RS lätte vajalikul määral positiivsemaks E g = RC * I D .
reguleerida. Teatud paisupingel (sulgepingel) muutub kanali takistus juba väga suureks ja vool läbi kanali katkeb. Päripingega pn-väljatransistori tüürida ei saa, sest päripingestatud siirde laiuse sõltuvus pingest on tühine. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 27 Joonis 3.21. n-kanaliga väljatransistori ehitus ja tingmärgid. n-kanaliga transistori normaalsel tööreziimil on paisul lätte suhtes negatiivne pinge. Mida suuremat vastupinget pn-siirdele rakendatakse, seda suuremast alast tõrjutakse laengukandjad välja (joonisel 3.21 näidatud punktiirjoonega). Seega mida suurem on vastupinge, seda kitsamaks kanal muutub ja kanali takistus väheneb. Kanal ei muutu kitsamaks ühtlaselt, nimelt toimub neelupoolses otsas suurem ahenemine. Paisupinge muutmisega saab tüürida neeluvoolu ning teatud vastupingel UGS(off) sulgub kanal praktiliselt täielikult. Joonis 3.22
kanal, mis on seda laiem, mida suurem on positiivne paisupinge. Paisu ja lätte vahelist pinget U , mil transistor avaneb, nimetatakse lävipingeks. Selle transistori skemaatiline ehitus on toodud joonisel 7.7. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 59 JOONIS 7.7. Seega saab n-indutseerkanaliga MOSFET transistor töötada ainult lätte suhtes positiivse pingega paisul. Sama selgub ka indutseerkanaliga MOSFET transistori tunnusjoontelt, mis on toodud joonisel 7.8. Indutseerkanaliga MOSFET transistorid on väga laialt kasutusel digitaalsetes integraalskeemides, kuna nende valmistamis-tehnoloogia on lihtsam ja odavam (jääb ära kanali formeerimine). Eriliigiks on kujunenud nn. komplimentaar ehk CMOS loogika, kus kasutatakse ühiselt koos n-ja p-kanaliga väljatransistore. JOONIS 7.8. 7.4
Tema kasutamisel lüliti reziimis töötavates seadmetes on nende kasutegur parem kui MOS transistoride kasutamisel UGS=0 UGS=U1 UGS=U2 UDS ID Takistusreziim 68 JOONIS 5.8 5.6.Tööpunkti fikseerimine väljatransistoridel JFET (P-N-nsiirdega) väljatransistor töötab teatavasti vaesustusreziimis ja ka formeeritud kanaliga F-MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb N-kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel R lätte vajalikul määral positiivsemaks. S A UA UGS JFETUA RG U A RS CS RD E G D S Usis I0T +
U DS JOONIS 5.8 5.6.Tööpunkti fikseerimine väljatransistoridel JFET (P-N-nsiirdega) väljatransistor töötab teatavasti vaesustusreziimis ja ka formeeritud kanaliga F- MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb N- kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel RS lätte vajalikul määral positiivsemaks. JOONIS 5.9
annaabi.ee 
