Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-siire 3.3 Pooljuhtdioodid 3.4 Bipolaartransistorid 3.4.1 Bipolaartransistor n-p-n transistori näitel 3.4
Patareidena ühendatuna kinnitatakse hoonete katusele ja kasutatakse kohaliku elektritoiteallikana. Päikesepatareidega on varustatud kõik tehiskaaslased. Keskkonnasõbraliku fotoelementide eelised energiaallikana seisnevad liikuvate osade puudumises, hooldamise lihtsuses ja kõrges töökindluses. Puuduseks on suur erimaksumus ja väike kasutegur. Türistor Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks.
Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14...17%. 39) Türistorid - Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema
Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks
30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1. Tüüritavate alaldite väljundpinget juhitakse türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurga muutmisega. Vahelduvpingega toitmisel saab türistor avaneda positiivse anoodpinge olemasolu korral, s.t. pinge positiivse poollaine ajal. Türistor sulgub pärast seda kui vool türistoris on vähenenud allapoole hoidevoolu väärtust
6 siirdel seda laiem on vaesunud ala. Mida laiem on vaesunud ala, seda kitsam on kanal ja seda väiksem vool läbi voolab. 1.13. Mis on türistor? Vahendid voolu sisse-väljalülitamiseks, kasutusel jõuelektroonikas (energeetikas). Vool katkeb toitepinge mahavõtmisel.Keskmine np-siire vastupingel on ~0,7V. Joonisel on trinistor. Kui midagi juurde mõelda same väljalülitatavad türistorid, mis on keerukamad. On olemas ka türistorid vahelduvvoolule. 1.14. Fotoresistor Fotoresistor (takistisse paistab valgus ja takistus sõltub valguse intensiivsusest (pimedus 0, valgus 1)) Tavaline takistus, kuid korpusel on aken, kust tuleb valgus. Pimedas on R suur. Aeglase toimega. 1.15. Fotodiood Fotodiood korpuses on auk, ees on kvarts või klaas, dioodi pn siirdeni saavad liikuda footonid
Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore. Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega: Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta: * libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), * pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega
tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor. Sel juhul tekib väljundis ankrureaktsiooni tõttu vastu emt-ti. Vastu emj-ti tõttu väheneb võimalik reguleerimisnurk st ei ole enam võimalikkud suuremad reguleerimis nurgad sest türistur saab avaneda ainult siis kui aladatava pinge U2 hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust. Induktiivsve koormuse korral tuleb arvestada alati kommutatsiooni nurgaga. Kui on tegemist aktiivlehega on olukord märksa lihtsam sest türistorid sulguvad toitepinge null hetkel. Eristatakse kahe sugust reguleeritava alaldi reziimi. Katkev voolu reziimi kus voolu impulsside vahel on paus ja pidev voolu reziimi kus implussid järgnevad vaheldult teineteisele, ning toimub türistori voolude ümber kommuteerimine. Tarbija seisukohalt on pidev voolu reziim soodsam sest pulsatsioon. Sest teise reziimi olemasolu määrav koormuse induktiivsus milleks võib olla ka sinna lisatud induktiivsus. Nagu selgus tekib induktiivse
................................................................. 44 2. Energeetilised süsteemid...........................................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid........................................................................................................... 60 2.3. Dioodid ja türistorid.......................................................................................................... 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .............................................................................
16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel? 19. Mida tähendab negatiivne takistus? 20. Kuis leiavad Schottky dioodid laialdast kasutamist? Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24. Millal ilmusid türistorid? 1956 25. Mitu välisjuhet on türistoril? 3 26. Nimetage türistori töötamise peamised põhimõtted. Umber lülitus 27. Kas türistor muutub juhtivaks, kui ületatakse läbilöögi päripinge? Jah 28. Millist laadi juhtivus on türistoril? Kahesuunaline 29. Millistes protsessides võib türistore kasutada? Lülitus 30. Kuidas nimetatakse minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori sisse lülitada? on-state pinge 31
Võimenduselementidel võib kasutada transistore opvõimendeid ja ka loogika elemente. Multivibraatoreid kasutatakse ristkülik pinge saamiseks nt. vilkuvate signaaltulede käivitamisel. Peale tavalise generaatori reziimi kasutatakse ka multivibraatori ootereziimi, kus lülitus formeerib ühe soovitud paramateetritega impulsi saamisel. Neid lülitusi kasutatakse võimsamate lülituselementide käivitamiseks nagu nt. türistorid, mis vajavad avanemiseks kindla parameetritega impulse. Rakenduselektroonika 29 Kui pingestada taoline lülitus, siis tekivad mõlemas transistoris kollektorvoolud ja kondensaatorid laetakse plussiga kollektorile, miinusega baasile. Kui transistori voolud oleksid rangelt konstantsed, siis jääks lülitus taolise olukorda lõpmata kauaks.
seisukohalt. Mikroelektroonikas on tänapäeval kasutatavaim tehnoloogia CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht tehnoloogia, mis põhineb MOSFET komplementaarpaaridel. 44. Mida nimetatakse väljatransistori sulgepingeks? Paisu sulgepinge on paisu ja lätte vaheline pinge, mil transistor sulgub. 45. Mis on türistor? Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. 46. Millised on türistori põhiliigid? Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks.
Firma "Motorola" antud käivitusimpulsside kestuse ja voolu sõltuvused on antud joonisel 8.7. JOONIS 8.7. Türistori sulgemiseks tuleb seda läbiv vool viia hoidevoolust väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu IGT (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget UGT.Toime kiirust kajastab väljalülitumiskestus tq. Reeglina lülituvad türistorid aeglasemalt välja kui sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus du/dt ületab lubatu, võib türistor avaneda või avaneb tavalisest väiksemal ümberlülitumispingel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6" 8.5. Vastujuhtiv türistor Vastujuhtiv türistor on selline trioodtüristor, mis on ekvivalentne türistori ja vastusuunas ühendatud dioodi paralleellülitusega
Pooljuht dioodid-Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. Pooljuhttrioodid e. transistor-Transistor on kahe pn- siirdega kristall. Sõltuvalt juhtivustüübist on kas p-n-p tüüpi või n-p-n tüüpi transistorid. Transistori keskmist osa nim baasiks, äärmisi osasid vastavalt emiteriks ja kollektoniks. Türistorid-Türistoriks nim tüüritavat pooljuhtventiili, kus nelja vaheldumisi oleva p ja n piirkonna vahel asub lolm pn-siiret. Türistoril on kolm elektroodi: -anood A -katood K -juhtelektrood JE Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses
Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............
Selleks et tõsta juhtimisskeemide töökindlust ja kiiretoimelisust on nende asemel võetud kasutusele mitmesugused kontaktivabad diskreetse toimega kontaktivabad aparaadid. Enamus kontaktivabasid aparaate on staatilised, st neil ei ole liikuvaid osasid. Nad ei lahuta galvaaniliselt elektriahelaid ning juhtimissignaalid saadakse nende koostis- osade parameetrite diskreetse muutumise tulemusena, tänu nende mittelineaarsetele tunnusjoontele (transistorid, dioodid, türistorid jne). Selliste aparaatide hulka kuuluvad mitmesugused induktiiv-, mahtuvus- ja generaatorandurid, mitmesugused võimendid, fotoelektrilised elemendid, kontaktivabad loogikaelemendid jne. Kontaktivabad aparaadid on pikema tööeaga, nende teenendamine nõuab vähem aega, nad on töökindlamad ja kiiretoimelisemad. Nende puudusteks on tundlikkus välishäiringute vastu ning temperatuuri mõju nende stabiilsusele, kuid neid puudusi
faasidevaheline pinge) Mehaaniline võimsus võllil on P2 = T = 2 n/60 T ning mootori kasutegur = P2 / P1 9 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi muudab vahelduvsignaali alaldatud signaaliks ehk ta muudab vahelduvpinge alalispingeks. Väljundsignaal peaks olema muutumatu suurusega. Aladi põhisuurused on väljundpinge keskväärtus ja pulsatsioonitegur. Alaldi ventiilideks on dioodid või türistorid. Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte.
Erinevalt loogikaelementidest, mille väljundolek on määratud sisendsignaalide kombinatsiooniga, sõltub trigeri väljundsignaal veel sellest, milliseks oli kujunenud väljundolek eelnevalt saabunud sisendsignaalide mõjul. Seega on trigeril mälu – ta peab meeles oma eelneva oleku. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates,
üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid, millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas
Samal ajal mida suurem on tüürnurk Ootemultivibraator: Ootemultivibraator ehk multivibraator oote reziimis on lülitus mille üks asend on seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabiilses asendis võib olla lülitus kuitahes kaua. Mittestabiilsesse katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu asendisse viiakse lülitus sisend impulside toimel. Selles mittestabiilses asendis viibib ootemultivibraator impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud lülitustes toimuvate protsesside ajaks ja nende lõppedes tagastus lülitus algasendisse. pinget on lihtsam siluda. Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks
väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu I (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget U . Toime GT GT kiirust kajastab väljalülitumiskestus t . Reeglina lülituvad türistori aeglasemalt välja kui q sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga Nl kihil, siis on siirdel Nl-Pl
Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksemal tüürvoolul türistor avaneb. Türistori sulgemiseks tuleb seda läbiv vool viia hoidevoolust väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu IGT (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget UGT. Toime kiirust kajastab väljalülitumiskestus tq. Reeglina lülituvad türistori aeglasemalt välja kui sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised.
ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks
Nendeks on elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides. Elektromagnetilisteks täituriteks on solenoidid ja elektromagnetid, milles on ära kasutatud elektri magnetilised omadused
.. 1200 0,2 1,0 0,1 ...4,0 -ļ IGBT transistorid ļ8c...450 ļ0 ...25 I Türistorid j a suletavad 2.. l0 I _-J I türistorid (GTo) 16
Reguleeritava alaldi korral eristatakse kaht tööreziimi katkev voolu talitust kus tarbijat läbiv vool on impulsiline kusjuures impulside kestus sõltub tüürnurgast ja koormuse induktiivsusest kui induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud pinget on lihtsam siluda. Joonis 5.3.5 Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav siis võidakse lisada tarbijaga järjestiku täiendav induktiivsus mis toimib ühtlasi voolusiluva drosseliga. 5.4 Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule. Joonis 5.4.1
2=1[1+TK (t2 t1)] [µm], ratuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kus 1 on eritakistus temperatuuril t1, 2 eritakistus kõva, habras ja metalse läikega, sulamistem- temperatuuril t2, TK takistuse temperatuuritegur peratuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pool- temperatuuril t1. juhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabi- Kahe erineva metalli kokkupuutel tekib lisaatorid jne.) valmistamisel. kontaktpotentsiaal, mis kõigub mõnest kümnen- Seleen (Se) on VI rühma element, hall kris- dikust voldist kuni mõne voldini. Kui kahe juhtme talne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasuta- kokkuühendamisel mõlemate kontaktide tempe-
annaabi.ee 
