Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria elektriahelad ja elektroonika alused - 40 õppematerjali

Elektroonika >> Elektriahelad ja elektroonika alused
2
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 1

e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=350174 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 1 Test 1 Alustatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 21:52 Lõpetatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 22:22 Aega kulus 30 minutit 10 sekundit Punktid 6,00/7,00 Hinne 8,57, maksimaalne: 10,00 (86%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
246 allalaadimist
3
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 2

e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 3 Test 2 Testi navigatsioon Alustatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:43 Lõpetatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:44 1 2 3 4 5 Aega kulus 54 sekundit 6 7 8 9 10 Punktid 14,00/15,00 Hinne 9,33, maksimaalne: 10,00 (93%) 11 Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
276 allalaadimist
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

Siinuskõveraid iseloomustavad suurused ­ on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus ­ on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus ­ Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
334 allalaadimist
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool ­ õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õppejõud pea...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
520 allalaadimist
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja s...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
462 allalaadimist
0
jpg

Elektrotehnika ja elektroonika alused kt 2 ülesanne

pilt kontrolltöö ülesande variandist...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
173 allalaadimist
12
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused, praktikum 2

1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H) 0,296451 1 23,5 66,5 0,646617 0,626059 0,447917 0 104,1667 46,65799 93,13284 0,3160...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
147 allalaadimist
114
doc

Elektroonika alused

24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
131 allalaadimist
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldat...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
58 allalaadimist
54
pdf

praktiline elektroonika 1-2: Analoogskeemid

ttu.ee Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum ­ kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik ­ Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt ­ vähendab toiteallika sisetakistust · Mahtu...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
48 allalaadimist
6
docx

Juhtmete ühendamisliited ja teooria

seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumiiniumjuhtide ühendamine- tuleb veen...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
10 allalaadimist
3
docx

Juhtmete ja kaablite harmoneeritud tähistussüsteem

Jaanuaril 1976 harmoneeris CENELEC (Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee) esmakordselt juhtmete ja kaablite tingtähised, mis Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
34 allalaadimist
14
docx

Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.......................................................................................................... 4 6.Graafikud...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
24 allalaadimist
18
doc

Elektroonika komponendid

Lineaarsed takistid ­ Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid ­ Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid ­ mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid ­ mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid ­ mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid ­ mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid ­ on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud se...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
65 allalaadimist
0
rar

Elektroonika labor 2

...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
113 allalaadimist
5
docx

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Alalis- ja vahelduvvool aruanne nimi klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
42 allalaadimist
9
docx

Elektroonika vastused

KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
105 allalaadimist
346
pdf

Autoelektroonika ja mootori diagnostika

...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
48 allalaadimist
4
odt

Terminid ja seadused

Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1+U2+U3+U4 Vooluahela...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
23 allalaadimist
1
xlsm

Elektriahelate 1. praktikum

Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm ...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
134 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun