Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria elektriahelad ja elektroonika alused - 41 õppematerjali

Elektroonika >> Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
6
docx

Juhtmete ühendamisliited ja teooria

Üldist- nii juhtide omavahelised ühendused kui ka el.seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumi...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
11 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused, praktikum 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H) ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
167 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Staatiline elekter

02.03.16 Staatiline elekter ESD ehk staatiline elekter on elekter kahe või enama laetud objekti vahel. See tekib erinevate laengutega objektide kokkupuutel, hõõrdumisel või üksteisega lähestikku asumisel. Selline kiire laengu ülekanne võib elektroonikat kahjustada, ja mitte vähe. Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam. Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks. Paljudes elektroonikaga tegelevates ettevõtetes kasutatakse staatilise elektri maandamiseks näiteks spetsiaalseid jalanõusid, käevõru või muid elek...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
4 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Elektriseadmete ohutusklassid

TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste..........................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maale...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
11 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kondensaatori laadimisprotsess

Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
36 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

praktiline elektroonika 1-2: Analoogskeemid

Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum ­ kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik ­ Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt ­ vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
51 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormu...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektroonika vastused

PEATÜKK 5. KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1?...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
112 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvutid meditsiinis

................................. .................. .................... Arvutid meditsiinis Referaat Juhendaja: õpetaja .......... SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kasutatakse infotehnoloogiat väga erinevates eluvaldkondades. Paljude seadmete oluliseks osaks on arvuti. Reeglina on infotehnoloogia kasutamine mõjunud positiivselt konkreetse töövõi teenuse kvaliteedile ja kiirusele. Muidugi ilmneb vahel ka teatud negatiivseid näiteid, tavaliselt on need seotud arvutite ajutiste riketega ning ei ole põhimõttelise tähtsusega. Vahel võib olla tegemist ka asjaoluga, et näiteks andmete sisestamine arvutisse võtab rohkem aega, kui nende paberile märkimine, kuid andmete hilisem analüüsimine arvuti abil on muidugi oluliselt efektiivsem. Loomulikult on ebameeldiv, kui sularahaautomaat ei tööta, aga Teil on kiiresti sularaha vaja, dokumentide vormistamine venib, ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
16 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvutuslik võimsus

Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
104 allalaadimist
thumbnail
4
xls

EEA labor 4

Katseandmed Tühijooksukatse Lühisekatse U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA k12 5,7895 U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk I2 U% A - - % % % - A % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 0 0 ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
162 allalaadimist
thumbnail
1
doc

EEA labor 4

Katseandmed Tabel 4.1 Tühijooksukatse Lühisekatse U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused Tabel 4.2 I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk A - - % % % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 Tabel 4.3 I2 U% U...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
219 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool ­ õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õpp...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
527 allalaadimist
thumbnail
3
xls

EEA labor 2

Arvutustulemused Jrk P P1 cos 1 cos 2 Carv Z2 R2 X2 L2 nr W W - - - F H 1. 9,130 40,130 0,772 0,440 0,360 0,000 128,049 46,104 119,461 0,408 Cres= 23,19 F 2. 6,745 38,745 0,826 0,496 0,372 3,638 128,049 47,591 118,876 0,408 3. 5,084 37,084 0,863 0,544 0,372 7,427 128,049 47,591 118,876 0,408 4. 3,250 36,250 0,910 0,659 0,375 11,862 127,711 47,902 118,387 0,407 5. 2,184 35,184 0,938 0,762 0,375 15,015 127,711 47,902 118,387 0,407 6. 1,620 34,620 0,953 0,874 0,371 18,918 126,190 46,769 117,204 0,402 7. 1,386 34,386 0,960 0,947 0,371 21,921 126,190 46,769 117,204 0,402 8. 1,656 35,656 0,954 0,900 0,378 26,774 127,381 48,186 117,915 0,405 9. 2,478 ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
262 allalaadimist
thumbnail
2
xls

EEA labor 1

Tabel 1.3 Arvutustulemused Mõõdeta R' R R'k Rk Lüliti v asendis takisti g 15,10417 13,80416667 1 15,12784091 15,15152 13,85151515 R1 14,15581718 12,32394 14,46381442 2 12,33844242 12,35294 14,50377249 403,2258 383,2258065 1 401,6129032 400 380 R2 398,5342712 69,85294 43...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
262 allalaadimist
thumbnail
4
xls

EEA labor 3

UAB Lülitus UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] [V] C C C C C C C C C C Nga 97 4 388 99 4 396 97 4 388 109 2 218 115 2 230 Nta 97 4 388 98 4 392 97 4 388 100 2 200 123 2 246 IN PA UNn [V] IA [A] IB [A] IC [A] [A] [W] C C C C C C C C C ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
215 allalaadimist
thumbnail
1
doc

EEA labor3A tabel

Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] UC [V] Lülitus C C C C C C C C C C C C Neutraaal- 600 38 600 600 300 300 300 97 99 396 97 388 109 218 115 230 114 228 Juhiga 150 8 150 150 150 150 150 Neutraal- 600 38 600 600 300 ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
144 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Alalisvooluahelad

Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R  - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
55 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Elektrooniline võimendi

ELEKTROONILINE VÕIMENDI Ain Bubnovski, Jaan Kund Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks he...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
11 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Kontaktor

Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Valgus kui ühiskonna juhtimisvahend

Valgus kui ühiskonna juhtimisvahend Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks. Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega. Tänu päikesele me elame. Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga. Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga. Kuna suvel on päikest palju rohkem, siis tunnevad inimesed ennast palju paremini. Arvatakse, et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes, et terve püsida. Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil. Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust: ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus. UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest. Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust. Valgus määrab ära kogu ruumi, selle stiili ja sisu. Selle tõttu ongi väga oluline valgustite planeerimine ja valgustite valik. Vale valgus või valg...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne) 2) laineala järgi (KL, PL, LL, ULL) 3) modulatsiooni viisi järgi (AM, FM) 4) tööliigi järgi (telefoni või telegraafi režiim) 5) võimenduselementide järgi (lamp, transistor) Rakendusalad: raadiolevis, -sides, mobiilsides, amatöörsides, lokatsioon, navigatsioon, raadiojuhtimine, automaatikas, rakendus- ja tööstuselektroonikas. Raadiovastuvõ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
14 allalaadimist
thumbnail
346
pdf

Autoelektroonika ja mootori diagnostika

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
50 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Terminid ja seadused

Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
24 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arvuti toiteplokk

Karol Pakkas ET21 Arvuti toiteplokk Arvuti toiteploki ülesanne on muundada ja alandada vahelduvvool(110-230v) stabiilseks alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 ­ 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300­500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.........

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
30 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika labor 2

docstxt/1386185377732.txt

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
115 allalaadimist
thumbnail
6
xls

3. labor, tarbijad vahelduvvoolu ahelas

Ampermeetri näit Voltmeetri näit Vattmeetri näit Koormus C C C C A TV 54 0,01 0,54 113 2 226 34 2 säästu lampi 21 0,01 0,21 112 2 224 18 Töötav arvuti 80 0,005 0,4 112 2 224 46 STBY arvuti 30 0,001 0,03 116 2 232 20 toiteblokk üksinda 24 0,001 0,024 116 2 232 16 Aktiivvõimsused 68 70 60 50 46 ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
242 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektroonika komponendid

TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid ­ Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid ­ Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid ­ mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid ­ mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid ­ mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid ­ mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid ­ on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagu...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
66 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
144 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elektrotehnika ja elektroonika alused kt 2 ülesanne

docstxt/1337255255114228.txt

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
176 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Juhistikusüsteemid Referaat

Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds..............................................

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
48 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 2

Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 3 Test 2 Testi navigatsioon Alustatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:43 Lõpetatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:44 1 2 3 4 5 Aega kulus 54 sekundit 6 7 8 9 10 Punktid 14,00/15,00

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
301 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 1

Test 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=350174 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 1 Test 1 Alustatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 21:52 Lõpetatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 22:22 Aega kulus 30 minutit 10 sekundit Punktid 6,00/7,00

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
258 allalaadimist
thumbnail
1
xlsm

Elektriahelate 1. praktikum

Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
472 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused ­ on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus ­ on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus ­ Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetataks...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
346 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Juhtmete ja kaablite harmoneeritud tähistussüsteem

Juhtmete ja kaablite harmoniseeritud tähistussüsteem 1. Jaanuaril 1976 harmoneeris CENELEC (Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee) esmakordselt juhtmete ja kaablite tingtähised, mis Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud t...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
36 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Alalis- ja vahelduvvool aruanne nimi klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodili...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
45 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Elektrivarustus

1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun