Raba - referaat (9)

Raba

Anna-Helena Purre
Tallinna Järveotsa Gümnaasium
12.b
Tallinn 2008

Sisukord

Raba 1
Sisukord 2
Üldiseloomustus 3
Abiootilised tegurid 4
Biootilised tegurid rabades 5
Sümbioos 5
Parasitism 5
Kisklus 5
konkurents 6
Taimtoidulisus 6
Energia liikumine toitumisastmetel 7
Ökosüsteem kui tervik 8
Rabapistrik ( Falco pereginus) 9
Ökoloogilised globaalprobleemid 10
Kasutatud kirjandus 11

Üldiseloomustus

Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Šoti madalikualadel (1.).
Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist.
Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge (1.).
Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail , hanevits, tupp -villpea, murakas , jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid , eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud , kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg , rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad , haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved , metskitsed ja marju otsivad karud (1.).

Abiootilised tegurid

Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud , kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik . Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi.
Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti – taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 – 17 °С. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4).
Keskkonna niiskusesisaldus on üks soo ökosüsteemi peamisi tegureid – moodustab 90 – 95% kogu soo kaalust . Sellised tingimused on optimaalsed enam-vähem tavaliste sootaimede – hüdrofüütide (sammalde, mõnede tarnaliikide) jaoks (4.)
Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus , mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. Paljude rabas elutsevatel soontaimedel ( tarnad , villpead, ubaleht ja pilliroog ) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida (1.).
Soodes on suureks probleemiks nende happelisus . Kõige happelisemates rabades suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades vaid kolmkümmend soontaime liiki, millest enamik on puhmad, põõsad või puud. Neil õnnestub sellises karmis elupaigas kasvada vaid tänu oma aeglasele kasvule, pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.).
Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv , kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.).
Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.).

Biootilised tegurid rabades

Sümbioos

Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud , kasvavad ainult männikoorel või - okstel , seda eriti rabades, kus niiskust palju. Samas ei hangi nad oma elutegevuseks vajalikke toitaineid tugipuust, vaid kasutavad õhust ja niiskusest tulevaid keemilisi ühendeid. Meie mõistes võiksid need organismid elada ainult õhust ja armastusest. Tegelikult aitavad sellise eluga kohastunud samblad ja samblikud suurendada metsa viljakust, imades ja talletades õhus leiduvat lämmastikku. Lämmastik säilitatakse sambliku kehas ehk talluses ning kui samblik või oks, millel see kasvab, maha kukub , satub seal leiduv lämmastik pinnasesse, ning läheb omakorda taimede kaudu ringlusesse (6.).
Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada, kiirikseened saavad porsa abiga aga pinnasest vajalikke toitaineid. (7.).

Parasitism

Emased sääsed vajavad paljunemiseks verd, kuid saavad elada ilma peremeheta (fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.).

Kisklus

Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest. Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks.
Hunt ja jänes
Jänes on hundile tavaline saakloom , nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi.
Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane , kellele sobivaks toiduks nad on.
Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast.
Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks.

konkurents

Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast
Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast.
Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad , kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid )
Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad peale toidu ka elupaikade pärast, kuigi rohukonna leviala on laiem.
Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad , mõlemad on röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad.

Taimtoidulisus

Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised, mis on põdrale toiduks.
Karud, kes on suured segatoidulise imetajad , kes sügiseti koguvad endale paksu nahaaluse rasvakihi ja selle pärast vajab ta suurel hulgal marju, nende otsingul sattub ta tihti rabadess ja sööb seal jõhvikaid.
Jänes külastab tihti toiduotsingutel rabasaari, kes toitub puukoorest(nt. kask ), kõrrelistest ja teistest rabades kasvavatest taimedest.
Lehetäi elutseb kõikjal, kus leidub söögiks kõlblikke taimi, sealjuures ka vanemates rabades, kus on kuivem ja leidub piisavalt taimi, näiteks kõrrelisi.
Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad).

Energia liikumine toitumisastmetel

Tootjaid on rabades palju, paljudel neist puuduvad vaenlased ja nende levikut takistavad vaid kliima olud ja toitainete vähesus. Osad neist on mürgised (sookailud) ja herbivooridele sobilikke taimi on vähe. Peamised produtsendid on turbasamblad, tarnad, kõrrelised, ja puhmad.
Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu. Rabasi külastavad kari - ja rabahiired, metskitsed, põdrad, karud, jänesed.
Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne.
Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid , rebased ja rabapistrikud (2.).
Ökopüramiidis moodustab iga järgnev (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist (8.).

Ökosüsteem kui tervik

Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega (12.). Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud ning väga stabiilne. Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes reliktidena leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus. Lisaks kaitseb raba reliktset elustikku tülitajate eest (11.).
Villpea vahtlane konn sookurg (13.)
Tarnad karihiir rebane
Kanarbik rohutirts leethiir nastik rabapistrik
(14.)
20. sajandil on rabapistrike arvukus drastiliselt vähenenud, paljude pisiimetajate ja väiksemate lindude arvukus tõusis selle järel järsult. Mõne aja pärast võtsid rabapistrike rolli üle teised kiskjad ( kullilised , rebased, hundid jne.), kes hakkasid toitu varuma suurematelt aladelt (1.).

Rabapistrik (Falco pereginus)

Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam , kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest , noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev (5.).
Veel selle sajandi keskpaigas oli rabapistrik laialt levinud kogu maailmas, praeguseks on aga arvukus langenud küllaltki kriitilisse seisu. Rabapistrik on meil väga haruldane lind, Eestis on teda nähtud vaid Läänemaa ja Alutaguse rabades. Veel käesoleva sajandi keskpaigas arvati teda olevat 40 paari, kuid kümmekond aastat hiljem algas rabapistriku arvukuse katastroofiline langus, seitsmekümnendatel tehtud vaatluste tulemusena arvati, et meil pesitseb vaid 5 paari. Viimane kindel pesitsemine oli 1971 . a. Läänemaal. Üksikuid isendeid on kohatud ka 90. aastatel. Selline tendents pole omane ainult Eestile, kogu Euroopas on linnu arvukus tohutult langenud
Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest Rabapistrik kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse (5.).

Ökoloogilised globaalprobleemid

Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid . Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740 . aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele , kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist , kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Šoti mägismaal oli varasema sookuivenduse eesmärgiks karjamaid juurde võita, heinakasvu parandada ja kanarbikukatet tihedamaks muuta. Rabade kuivendamine sai hoogu juurde 20. sajandi teasel poolel, kui ilmusid ekskavaatorid ja metsaadrad.
Ei teata täpselt, kui suur osa Põhja-Euroopa soodest on kuivendatud. Taani kohta arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast, praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist. Märgalade kuivendamise rekordit hoiab Soome, kus on kuivendatud üle 6 miljoni hektari soid.
Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik. Kuivendatud rabadesse hakkavad tungima sisse metsaliigid ja rabadele iseloomuliku liigid hakkavad kaduma. Pinnas hakkab rikastuma hapnikuga, mis viib turba lagunemise ja mulla happelisuse vähenemiseni.
Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Turba kaevandamin hävitab rabaökosüsteemid, peale selle, et sood kuivendatakse ja taimestikust paljaks kooritakse eemaldatakse nende põhielement, turvas. Isegi kui turbalõikamine lakkab, ei ole turbakarjäärialasid võimalik enam nende looduslikku seisundisse tagasi viia (1.).

Kasutatud kirjandus

Hallanaro, Eeva -Liisa, Pylvänäinen, Marja ja Randla Tiit (2002) Põhja-Euroopa loodus- bioloogiline mi9tmekesisus muutuvas keskonnas. Nord 2001.15, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kopenhagen, 224-233 lk.

Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk

Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk.

http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404

http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3

Sarapuu, Tago , Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus ,

http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica

http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd

http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054

http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires

http://209.85.135.104/search?q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages.php/03100901%3Ftxtid%3D721%26get%3D0+raba+toiduahelad&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://library.thinkquest.org/J0113170/forest/images/foodweb.jpg&imgrefurl=http://library.thinkquest.org/J0113170/forest/food.html&h=312&w=423&sz=32&hl=et&start=6&um=1&usg=__X1LktF4w53Eg65iqmLGrna-djew=&tbnid=Z2U7TTh-TGcpMM:&tbnh=93&tbnw=126&prev=/images%3Fq%3Dfood%2Bchain%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
11