Raba (0)

Raba
Millest hakkan rääkima?
Üldiseloomustus.
Abiootiliste tegurite iseloomustus.
Biootilised tegurid  ehk   organismidevahelised suhted.
Energia liikumine toitumistasemetel.
Ökosüsteem kui tervik.
Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus.
Ökoloogilised globaalprobleemid.
Üldiseloomustus
Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist  toituv  soo, milles ladestub 
kasvav turbakiht.
Asub parasvöötmes. 
Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti 
mesoökosüsteemide hulka.
Raba on soo arengu toitevaene järk.
Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati 
rabast välja.
Rabade elustik on liigivaene. 
Taimedest on rabadele iseloomulikud  turbasamblad .
Üks hektar  looduslikus  seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt 
umbes 2 tonni süsinikdioksiidi.
Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega.
Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. 
Valgus
•
Madala  taimestiku  tõttu on rabad avatud  maastikud , kus peaaegu 
kõigil taimedel on pi sav hulk valgust. 
•
Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. 
•
Valguselembelised taimed on männid, sookased ja  kanarbik .
•
Rabades on ni  päeva-kui ööloomi.
•
Suvekuude jooksul soojendab päike  raba üsna halvasti – 
taimede maapealsed osad  kuumenevad  tugevalt, aga juured 
jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu 
toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste 
kihtide vahel aeglaselt.
Niiskus
Liigniiske .
Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed.
Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett.
Hapniku hulk
•
Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal 
hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. 
•
Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede 
kasvu. 
•
Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja 
pilliroog ) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest 
taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida.
Mulla happelisus
Rabade muld on ülimalt happeline tänu turbale.
Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult 
need, kellel on aeglane või pikaajaline kasv.
Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi 
näide
Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline  huulhein  kes temperatuuri suhtes on 
väga taluv , kasvades  Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, 
samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka 
valgust .
Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud  
kasvama kuivades  ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri 
amplituudiga piirkondades (tundratest  troopika liivaaladeni). Harilik mänd on 
tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). 
Biootilised tegurid 
•
Sümbioos:  
▫ Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, 
mis võimaldavad tal turbast paremini 
lämmastikuühendeid omandada.
▫ Sookaili taime juured elavad sümbioosis  seentega .
•
Parasitism :
▫  Kase  koldrooste ja  sookask . Soodsal roosteaastal 
sööb ta juba augustis paljud sookase lehed 
elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult.
•
Kisklus:
▫
Sookurg  ja  rabakonn .
▫
Rabakonn ja rohutirts.
▫
Hunt ja valgejänes.
▫
Tederi poeg ja sääsed.
▫
Metsis  ja sääsk.
•
Konkurents :
▫
Uruhiir   ja leethiir.
▫
Hunt ja  rebane .
▫
Hariluk karusammal ja raba karusammal.
▫
Rästik ja nastik.
▫
Ahven  ja haug.
Taimtoidulisus:
Teder sööb kaseurbasid.
Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid.
Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja 
-võrsed ning –koor.
Mäger toitub ka raipest;  marjadest , seentest, 
juurtest.
Karihiir toitub rabades  noortest  taimevõsudest, 
seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest 
(nt. jõhvikad ja  murakad ).
 Energia liikumine (muundumine) 
toitumistasemetel
Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest 
ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on 
kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt:  tupp villpea, 
rabamurakas .
Herbivoor ehk fütofaag ehk  taimtoiduline loom on loom, kes 
tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger
Loomtoiduline 
loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor  ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, 
kes toitub teistest loomadest. Nt: rästik,sookurg.
Tipptarbijad toitumisahelas viimane aste/lüli.Nt. hundid,  rebased ja 
rabapistrikud 
Ökopüramiidis 
Ökopüramiid
moodustab iga järgnev 
(üleval paiknev) aste 
vaid 10% eelmise 
astme arvukusest ja 
biomassist 
Ökosüsteem kui tervik 
Isereguleeruv tervik, milles bkotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud 
aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide 
kooseis ja arvukuse pikaajaline stabiilsus.
Pohlad 
Valgejänes
   Rebane
Pikaleheline huulhein        Karihiir       
Rästik
     Hunt
Mustikas (marjamahl)
       Sääsk
       Kiil
       Rohkonn
    Sookurg
Kaseurbad
Mustikas
Valgejänes
Lehetäi
Kiil
Hunt
Rebane
Sookurg
Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni , et hunt ja 
rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema.
Valgejänes
Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud 
ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja- Euraasia  Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, 
Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni.  Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole 
tõrjutud.  Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga 
vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese 
seisukohast  "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. 
ametliku  statistika põhjal oli vabariigis  valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000.
Ökoloogilised globaalprobleemid
Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine 
põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid .
Kuivendatud soost  allavoolu  tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi 
muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab 
kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik
Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine.  Turvast  kasutatakse 
koduloomade  allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja 
isolatsioonimaterjalina ja kütusena.
Rabasid hävitab ka  inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt 
tööstusettevõtted rabadeläheduses.
Kasutatud kirjandus
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Raba
•
http://www.annaabi.com/download.php?matid=34367
•
https://moodle.e-ope.ee/mod/forum/discuss.php?d=145161
•
https://docs.google.com/viewer ?
a=v&q=cache:OuZGGrvGZPkJ:egleves.weebly.com/uploads/4/1/7/0/4170773/raba_okossteem.ppt+
&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgSZ_A-qzPm5AaMLCIFvozLWpMK2X-
kHxiSuON3FTxC9AHWMSsCUbey_KSXv6KEiFnri0xdnLjuEc42Txk6snRJYjCnF0tshpkDavb8446jG
XrbCU1hz5J335FlUPMtjwIhmps3&sig=AHIEtbQDAMzhrVgJcD0JTQihHRQIZKIX0A
•
http://www.annaabi.com/Raba-referaat-m6867.html
•
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETTET2.ht m
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Produtsent_(bioloogia)
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Herbivoor
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Karnivoor
•
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/valgej2nes2.ht m
•
http://www.google.ee/search?hl=et&q=raba&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.&bpcl=35466521&biw=1241&bih=599&um=1&ie=UTF -
8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=VnSBUM0bpOThBI_zgNAG

Document Outline

• Slide 1
• Millest hakkan rääkima?
• Üldiseloomustus
• Slide 4
• Valgus
• Niiskus
• Hapniku hulk
• Mulla happelisus
• Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi näide
• Biootilised tegurid 
• Slide 11
• Slide 12
•  Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel
• Slide 14
• Ökopüramiid
• Ökosüsteem kui tervik 
• Slide 17
• Valgejänes
• Ökoloogilised globaalprobleemid
• Slide 20
• Kasutatud kirjandus